Maksim Perovi süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.07.2017 kella 19:30 ajal Tallinnas Peterburi tee ja Pae tn ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx, olles narkootilises joobeseisundis (narkojoove – fentanüül, akrüülfentanüül, metadoon), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Maksim Perov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Maksim Perov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Saab töötu abiraha 100 eurot kuus ja tegeleb eraviisiliselt sõidukite ja korteri remondiga. Sääste on umbes 1500 eurot. Keldrimäe korter kuulub emale, tegi just seal remonti. Käib metadooni sõltuvusravil. Võlgnevusi on umbes 6000 eelmised kohtukulud ja laen. Säästudest võlgu ei maksnud, sest sellest nagunii ei piisa. Saab aru, et oli teistele ja iseendale liikluses ohtlik. Soovib rahalist karistust. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - Kiirmenetluse protokoll (lk 1-2); - Kahtlustatava M.Perovi ütlused (lk 3-5); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (lk 6-8); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 11); - Tunnistaja Xxxxütlused (lk 12); - Õiend (lk 14); - Karistusregistri teatis (lk 15); - Lühimenetluse kohaldamise taotlus (lk 21). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Maksim Perovi süü 06.07.2017.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Maksim Perov juhtis 06.07.2017 kella 19:30 ajal Tallinnas Peterburi tee ja Pae tn ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx. Antud fakti kinnitab süüdistatav ise enda eeluurimisel antud ütluses, mille kohaselt selgitas, et 06.07.2017.a umbes kella 19:00 ajal läks välja ning mõne aja pärast istus temale kuuluva sõiduki Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx rooli taha ning alustas liikumist. Sõitis mööda Peterburi mnt, Pae tänava juures toimus avarii. Samuti on süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimise fakt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kinnitamist leidnud ka tunnistaja Xxxxütlustega, mille kohaselt said patrullpolitseinik Edgar Partsiga väljakutse Tallinnas Peterburi tee ja Pae tn ristmikule, kus oli toimunud avarii. Koha peal selgus, et avarii oli toimunud liiklusõnnetus bussi registreerimismärgiga 180BHV ja sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx vahel. Sõiduauto MB juhiks osutus Maksim Perov. Maksim Perovile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Maksim Perov juhtis 06.07.2017 kella 19:30 ajal Tallinnas Peterburi tee ja Pae tn ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx olles narkootilise aine joobeseisundis. Antud fakt on kinnitamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 1221T, mille kohaselt tuvastati Maksim Perovi uriinis narkootilised ained fentanüül, akrüülfentanüül ja metadoon. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub samuti, et tulemus oli positiivne ning indikaatorvahend reageeris positiivselt ainetele THC, BZO, MTD. Samuti esinesid Maksim Perovil nähtuvalt narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 281/10 kohaselt joobele viitavad tunnused. Hinnang joobeseisundi olemasolu kohta kinnitab samuti Maksim Perovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe olemasolu. Süüdistatav Maksim Perov tunnistas ka ise eeluurimisel antud ütlustes, et kui kodust kella 19 ajal välja läks, sai juhuslikult kokku vanade tuttavatega, kellel oli kaasas fentanüül. Otsustas fentanüüli suitsetada ning peale tarvitamist istus temale kuuluva sõiduki Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx rooli taha ja põhjustas avarii. Ka tunnistaja Xxxxütluste kohaselt esinesid sõiduauto MB E220 registreerimismärgiga xxxx juhil Maksim Perovil narkojoobele viitavad tunnused: märjad ja läikivad silmad, pupillide reaktsioon valgusele aeglane, nüstagm (tahtmatud võnkuva silmade liikumine). Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Asjaolu, et Maksim Perov juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove) kinnitab nii indikaatorvahendi kasutamise protokoll kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1221T, mille kohaselt oli Maksim Perovi uriiniproov positiivne fentanüüli, akrüülfentanüüli ja metadooni suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlusega kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 1221T, terviseseisundi kirjeldamise protokolliga, hinnanguga joobeseisundi olemasolu kohta, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud Maksim Perovi poolt 06.07.2017.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Maksim Perov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Maksim Perovi objektiivsest käitumisest ja ütlustest – suitsetas fentanüüli, istus seejärel teadlikult sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga xxxx rooli - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Maksim Perov oli teadlik temal esinevast joobeseisundist (narkojoove) ning ta asus sõidukit juhtima olles narkojoobes, mis on keelatud. Maksim Perov seadis eesmärgiks juhtida mootorsõidukit narkojoobes. Maksim Perov suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Maksim Perov pani kuriteo toime kavatsetult. Maksim Perovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Maksim Perov on süüvõimeline ning
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Maksim Perovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust.
Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb silmas pidada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Tarvitades narkootilist ainet fentanüül, sellest ise teadlik olles ja seejärel autorooli istudes, on Maksim Perov ise viinud end seisundisse, milline on juhile keelatud, kuid vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Maksim Perov on ka ise tunnistanud, et otsustas peale fentanüüli suitsetamist istuda autorooli. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Maksim Perov teadlikult riski. Oma sellise tegevusega seadis Maksim Perov ohtu paljude isikute elu ja tervise ning antud juhul see risk ka realiseerus – Maksim Perov põhjustas liiklusõnnetuse, milles osales autobuss. Maksim Perovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ning õigusvastasust. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Maksim Perovi käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Maksim Perov on antud kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud ajal, mil ta oli talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud ning kohaldatud katseaega kuni 12.09.2017.a. Nimelt karistati Maksim Perovi Harju Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega
Kuivõrd Maksim Perov pani eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toime uue kuriteo, suurendati
lg 5 ja
lg 2 alusel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 10 kuud vangistust. 21.09.2016.a Tartu Maakohtu kohtumäärusega vabastati Maksim Perov Harju Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.09.2017.a. Mh määrati Maksim Perovile katseajal kohustuseks ka mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Seega on Maksim Perov temale kohtumäärusega määratud katseajal rikkunud nii katseajaks määratud kohustusi kui ka taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema kahtlustamise uues kuriteoepisoodis. Eelnevalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Maksim Perovi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes toime kavatsetult. Samuti ei ole põhjendatud Maksim Perovi suhtes rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd süüdistatava ainsaks ametlikuks sissetulekuks on abiraha Töötukassast ning süüdistatava enda sõnade kohaselt on tal võlgnevusi ca 6000 euro ulatuses (eelmised kohtukulud, laen). Kuigi M.Perov väitis säästude olemasolu kinnitas ta ise, et ta ei ole tasunud varasemaid kohtukulusid. On igati loogiline, et sissetuleku/rahaliste vahendite olemasolul tasub isik varasemad kohtukulud ja võlgnevused, kuid M.Perov ei ole seda teinud. M.Perov ei asunud isegi mitte osaliselt kohtukulusid tasuma, mis näitab, et isik suhtub ükskõikselt talle kohtuotsusega pandud kohustustesse, mistõttu ei ole talle rahalise karistuse määramine põhjendatud. Vaatamata M.Perovi enda väidetele puuduvad tal tegelikult reaalsed vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kuivõrd kergemaliigilise karistuse kohaldamine olukorras, mil isik oli juba karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastatud, ei ole menetlusesemeks oleva kuriteo raskust ja M.Perovi isikut arvestades rahaline karistus põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Maksim Perovi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Maksim Perovi tuleb
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 ja 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Tunnistades Maksim Perovi
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Maksim Perovi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus hindab Maksim Perovi süüd suureks. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks tema enda heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Ka ei ole kohtu hinnangul vähetähtis asjaolu, et Maksim Perov pani antud teo toime kavatsetult. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et süüdistatavat ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Pidades silmas Maksim Perovi süüd ning teo toimepanemise asjaolusid, peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse sanktsiooni alammäärast veidi pikemas määras ning kohaldada Maksim Perovi suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikulust ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel), mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 352,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulud 183 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 2 ja 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisel asumise aeg. Välja mõista Maksim Perovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352.50 riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulud 183 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Perovi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 54.63 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Perov, kriminaalasi 1-17-7545 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).
lg 1 p 1 alusel võtta ära Maksim Perovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Maksim Perov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 30.08. 2017 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.