Obsah (4)

§ 24§ 21§ 22§ 20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel KohtuA. number 2-15-12756 Otsuse tegemise aeg ja koht 06 oktoober 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. M. hagi KÜ Jõhvi Rahu 6 vastu

) § 21 lg 3 võtta vastu otsuseid kõigi liikmete osalemisel üldkoosolekust isegi siis, kui on rikutud kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu üldkoosoleku otsused tühised ning see välistab nende tühisuse tuvastamise. KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava jagati korteriomanikele laiali 2015 a aprillikuus. KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava anti korteriomanikele kätte ning neile keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Hageja 24.05.2015 saadetud failid leidis kostja juhatuse liige oma epostkastist alles peale 27.05.2015 toimunud koosolekut. Hageja failide leidmisel ei suutnud kostja juhatuse liige neid avada ja kutsus selleks hageja appi ning alles koos hagejaga peale 27-t maid 2015 avati hageja poolt 24.05.2015 saadetud failid. Seega enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist ei teadnud kostja juhatuse liige hageja e-posti aadressi. Hageja väide, et aruannete ja majanduskava puudumist kinnitab üldkoosoleku protokoll, on kostja jaoks arusaamatu, sest protokollis ei ole kirjas, et aruanded ja majanduskavad puudusid. Kui hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele, siis esitab kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

1. 24.11.2015 esitas hageja seisukoha kostja vastusele: Kostja ei ole hagejale edastanud majandusaruannet- ja kava. Hageja sai selle alles kostja vastusena hagile. Kostja poolt kohtule esitatud majandusaruandest puuduvad kaks viimast lehte, sh allkirjaleht. Äriregistrist saadud päringust selgub, et KÜ Jõhvi Rahu 6 majandusaruanne sai kahe juhatuse liikme (Tamara Saarnik ja Valentina Semjonova) poolt allkirjastatud juba 7.mail
2. See, et majandusaruanne sai allkirjastatud kahe juhatuseliikme poolt enne aruande ja kava hääletamisele võtmist, otsustab ka selle, et nende küsimuste hääletamist ei toimunud. Kaheksast koosolekul viibijast kolm (Liidia Karasjova, Aino Värkki, Victor Plistik) lahkusid enne koosoleku lõppu ega saanud majandusaruande poolt hääletada. Hageja pole ka lõpp protokolli koopiat saanud, see pole ka ilmunud kolme nädala jooksul sissekäigu uksele. Hageja sai lõpp protokolli äriregistrist, sellel puuduvad volikirjad, mis on protokolli lahutamatu osa. Hageja on olnud varem protokollijaks määratud ning tõlkinud protokollid vene keelest eesti keelde ja on ka muid administratiivseid töid KÜ jaoks teostanud, seega ilmnes protokolli koostamise oskuse puudumine alles sel aastal. Hageja vaidleb kostja vastuväidetele vastu, palub jätta kostja poolt esitatud volikirjad tähelepanuta ja ei ole nõus tunnistajate ülekuulamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus tutvunud hagimaterjalidega, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Hagi ese: tuvastada korteriühistu Jõhvi Rahu 6 27.05.2015 üldkoosoleku otsuste tühisus.
5. Hageja on esitanud neli peamist väidet korteriühistu üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks: 1) majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne olid enne üldkoosoleku toimumist KÜ liikmetele esitamata; 2) üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv; 3) üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda; 4) ülkoosolekul ei toimunud päevakorrapunktide kinnitamise hääletamist. 3 7.

§ 24

¹ lg.1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

1. Pooled ei vaidle, et: 1) hageja A. M. on KÜ Jõhvi Rahu 6 korteriühistu liige; 2) 18.05.2015 ja 27.05.2015 toimus korteriühistu üldkoosolek ühe ja sama päevakorraga; 3) hageja A. M. osales 27.05.2015 toimunud korteriühistu koosolekul,
2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et: 1) kas majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne edastati korteriühistu liikmetele enne koosoleku toimumist; 2) kas üldkoosolekul oli otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv; 3) kas üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda; 4) kas 27.05.2015 üldkoosoleku päevakord kinnitati üldkoosoleku poolt.
3. Hageja väide, et korteriühistu ei ole majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruannet korteriomanikele esitanud. KÜS § 15 lg 2 kohaselt, korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kostja esitas vastuväite, et majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne jagati korteriomanikele laiali 2015 a aprillikuus. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne anti korteriomanikele isiklikult kätte ja neile, keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Nimetatud väidet kinnitasid TsMS § 267 alusel vande all seletuse andnud kostja seaduslikud esindajad T.Saarnik, V.Semjonova ja J.Skrebneva. Samas kinnitas kostja seadusliku esindajana T.Saarnik, et hageja pöördus peale 18.05.2015 tema poole palvega majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande saamiseks, kuid ta ei andnud seda hagejale. Keeldumise põhjust T.Saarnik kohtule ei esitanud. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande korteriomanikele isiklikku kätteandmist kostja esindaja poolt enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud A.Värk ja V.Plistik. TsMS § 267 alusel vande all seletuse andnud hageja jäi hagis toodud seisukohale. Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et korteriomanikele esitati enne 27.05.2015 toimunud üldkoosolekut 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne. Samas leidis tõendamist ka hageja väide, et kostja esindaja T.Saarnik keeldus hagejale mõistliku põhjuseta 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande esitamisest. Kohus leiab, et kui hageja selgitas kostja esindajale, et ta ei ole enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku päevakorras olevate päevakorrapunktidega tutvumiseks vajalike üldkoosoleku materjale kätte saanud, siis oli korteriühistu esindajal kohustus neid korteriomanikule või tema esindajale tutvustada. Üldkoosoleku toimumisest etteteatamise ja päevakorra tutvustamise eesmärgiks ongi see, et korteriomanikud saaksid, end üldkoosolekul arutatavaga kurssi viia ning oma tahet kujundada. Antud juhul kostja esindaja ebamõistlik käitumine võttis hagejalt võimaluse end 4 täiel määral üldkoosolekul arutatavaga kurssi viia ja sellega kahtlemata rikuti hageja kui korteriomaniku õigusi. Samas ei saa eelpool märgitud rikkumised olla korteriühistu 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, sest ülejäänud üldkoosolekul osalenud seitsme korteriomaniku õiguste rikkumisi kohus käesolevas asjas ei tuvastanud.
4. Hageja väide, et üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv. Hagiavalduse kohaselt osalesid üldkoosolekul 6 korteriomanikku, kuid kahel osalejal puudus korteriomaniku volitus. KÜS § 101 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. KÜS § 1 lg 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

§ 21

lg 1 järgi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistu põhikirja p 41 kohaselt üldkoosoleku otsus loetakse vastuõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole ühistu liikmetest. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt 1/3 ühistu liikmetest.

§ 22

lg.1 üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistus on 8 liiget. Seega teiskordselt kokkukutsutud üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kui sellel osales vähemalt 1/3 ühistu liikmetest või liikmete poolt volitatud isikut. Kostja vastuväite kohaselt 27.05.2015 toimunud KÜ üldkoosolekul olid esindatud kõik 8 korteriomanikku ja kahe korteriomaniku puhul olid kortriomanikud eelnevalt väljastanud volikirjad ja neid esindati volikirja alusel (t.l 53-54). Kostja tõendab oma vastuväidet 27.05.2016 üldkoosoleku protokolliga ja üldkoosolekust osavõtjate registreerimislehega (tl 26-27). Korteriomanike A.Saarnik ja I.Aun esindajate volitusi tõendavad kohtule esitatud volikirjad (tl 53-54). Maakohus on seisukohal, et hageja väide, et 27.05.2016 üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv, on tõendamata. 12. Hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. 5

§ 20lg.1 ja 2 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

§ 20

lg.5 ja 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Korteriühistu Jõhvi Rahu 6 põhikirja p.38 määratleb samuti üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaja 7 päeva (tl 10). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja teatas 18.05.2015 üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast 13.05.2015 teate kinnitamisega korterelamu uksele ning sama päevakorraga kordus üldkoosoleku toimumisest teatati 21.mai õhtul samuti teate paigaldamisega korterelamu uksele. Vastavalt KÜ põhikirja p 40, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb sama päevakorra koosolek uuesti kokku kutsuda, teatades sellest kirjalikult 15 päeva ette. Seega on leidnud tõendamist hageja väide, et nii 18.05.2015 kui ka 27.05.2015 üldkoosolekute toimumisel rikuti korteriühistu juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise korda (ei teatatud üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva ja korduskoosoleku kokkukutsumisel 15 päeva).

§ 21

lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul osalesid kõik 8 korteriomanikku või nende esindajat. Seega oli üldkoosolek

§ 21lg.3 alusel õigustatud otsuseid vastu võtma.

13. Hageja väide, et üldkoosolekul ei toimunud päevakorrapunktide hääletamist.

§ 22

lg.1 üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu Põhikirja p 41 kohaselt teistkordselt kokku kutsutud üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt 1/3 ühistu liikmetest. Kostja väidab, et koosoleku päevakorras märgitud päevakorrapunktide eest toimus iga kord hääletamine, kus loeti hääled kokku ja hääletustulemus kanti protokolli. Kohtule on esitatud KÜ Jõhvi Rahu 6 27.05.2015 üldkoosoleku protokoll, milles nähtub, et päevakorrapunktide hääletus on toimunud. Hääletamise toimumist kinnitasid ka tunnistajatena kohtuistungil ärakuulatud V.Plistik ja A.Värk. Kohus kahtleb tunnistaja R.M. ütlustes selle kohta, et „tema mingit hääletamist ei näinud“, sest tegemist on hageja emaga, kellel võib olla soov toetada oma tütart ka mitte seaduslike meetoditega. 6 Maakohus leiab, et A.s ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et üldkoosolekul jäi päevakord üldkoosleku poolt hääletamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1, A. menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lg.4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leiab, et kuigi käesolev otsus on tehtud hageja kahjuks, tuvastas kohus A. menetlemise käigus, et KÜ Jõhvi Rahu 6 juhatus rikkus 27.05.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, samuti rikkus KÜ Jõhvi Rahu 6 juhatuse liige T.Saarnik hageja kui korteriomaniku õigusi sellega, et keeldus põhjendamatult hagejale tutvustamast 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruannet, so kostja põhjustas oma tegevusega osaliselt käesoleva vaidluse. Seega oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg.4 mõistes. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik 7