KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-56701 Tsivii

19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest, kuna korter omandati hageja lahusvara arvel.

1. Hageja ostis 11.07.2002, s.o enne abielu korteri Maardu linnas, YYY ja müüs selle 23.12.2004 hinnaga 305 000 krooni (19 493,05 eurot). Hageja lahusvara müügist saadud raha muutus selle hageja pangaarvele laekumisega poolte ühisvaraks ja seda kasutati osaliselt XXX asuva korteriomandi ostmiseks. Seega suurenes ühisvara osaliselt hageja lahusvara arvel ja esineb alus abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks hageja kasuks. Hageja kontolt kanti 191 000 krooni 05.01.2005 üle notari kontole korteri ostuks. Pangakontolt sularaha väljavõtmine ei tõenda, et XXX korteri eest maksti 25 000 krooni hageja lahusvara arvelt. Hageja osa korterist on seega 71,3% ja kostja osa 28,7%.
2. Kostja sõlmis 30.12.2004 AS-ga Hansapank laenulepingu nr 04-617047-EL laenulimiidiga 15 988 eurot sihtotstarbega XXX korteriomandi ost ning AS Hansapank ja kostja vahel enne abielu sõlmitud laenulepingute nr 01-048869-EG ja 02-086739-VL refinantseerimine. Poolte solidaarkohustus väheneb seega kostja poolt enne abielu võetud laenude refinantseerimise võrra summas 4110,86 eurot (vastavalt 2193,51+1917,35). Poolte kohustus abielu lõppemise aja seisuga on 8862,26 eurot. Hageja oli nõus hüvitama kostjale poole laenu tagasimaksetest, mis tasuti kostja poolt alates YY.YY.YYYY kuni korteriomandi tegeliku müügini.
3. Kuna pooltel puuduvad korteri omandamiseks rahalised vahendid, ei ole võimalik rahuldada kostja taotlust müüa korteriomand kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja alternatiivne nõue, jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kohustada teda hüvitama hagejale kaasomandi mõttelise osa väärtus, ei ole kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 2 ja põhiseaduse §-ga 32, sest üks isik ei saa kohustada teist isikut omandama teisele isikule kuuluva asja mõttelist osa. Kostjal puuduvad selleks ka rahalised vahendid. Kõige õiglasem on müüa korter avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast tuleb täita poolte eluasemelaenulepingust tulenev solidaarkohustus. Ühisvara jagades tuleb perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist

§ 38

esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest.

1. Swedbank AS andmetel oli hagejal YY.YY.YYYY seisuga kaks arvelduskontot jääkidega 0 eurot ja 14,80 eurot ning kaks limiidikontot jääkidega 0 eurot. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 7,40 eurot.
2. Kostja tasus perioodil 01.04.2011-31.12.2015 eluasemekulusid kokku 6067,86 eurot, sh tasus kostja hageja eest 3645,34 eurot. Korteritasu perioodil YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos perekonnaga, oli 1585,57 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja peab hüvitama kostjale poole AS Maket Kinnisvara, AS Tallinna Küte ja AS Eesti Energia esitatud arvete alusel tasutu perioodil 01.04.201131.12.
3. 5 27.

§ 29

lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

§ 29lg 4 esimese lause kohaselt tekib tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus.

VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.

1. Harju Maakohtu 07.11.2014 kohtumäärusega AJ hagis hageja vastu elatise väljamõistmiseks lõpetati tsiviilasjas menetlus ja kinnitati poolte kompromiss järgmiselt: AJ ja AJ kinnitavad, et ajavahemiku eest 23.04.2013 kuni 31.10.2014 pooltel üksteise vastu elatise nõuded AJ suhtes puuduvad; Alates 01.11.2014 kuni AJ täisealiseks saamiseni kannavad AJ ja AJ AJ ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Kostja pangakonto väljavõtte ja koostatud tabeli kohaselt tegi kostja hagejale makseid tütre ja perekonna ülalpidamiseks. Kostja töötas ja pidas ülal perekonda ning hageja last eelmisest kooselust, mitte ei tegelenud joomingutega.
2. Lastekaitsespetsialisti 17.10.2013 protokolli kohaselt elab poolte tütar koos isaga aadressil XXX, Maardus. Ühes toas elab ka NA (täisealine kostja kasutütar, kes õpib ülikoolis). Alaealise lapse ema elab mujal, perekond elab pikemat aega lahus. Kuna tunnistajate NA ja SJ ütlused on vastuolus kostja vande all antud ütluste ja TT ütlustega, ei ole kostja poolt alkoholi kuritarvitamine tõendatud. Tõendatud ei ole, et hageja oleks elanud korteris alates 2013.a, va paaripäevased ööbimised. Hagejal ei oleks olnud võimalik korteris elada, kuna suures toas elasid kostja koos elukaaslasega, keskmises hageja tütar ja väikeses toas elukaaslase tütar ja poolte ühine tütar.
3. Kuna hageja nõustus tasuma eluasemekulusid alates YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, so ajani kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos lastega, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud eluasemekulude katteks 793 eurot. Kuna laps elas lastekaitse spetsialisti protokolli kohaselt ka ema juures, kannavadki pooled ühise lapse kulusid võrdsetes osades ja hageja ei pea hüvitama lapse eluasemekulusid kostja juures. Pooltel puudub kokkulepe, et hageja peaks kostjale tasuma NA eluasemekulud. Kostja apellatsioonkaebus
4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus otsustas, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb täita poolte solidaarkohustus Swedbank AS ees, jagas korteriomandi müügist ja solidaarkohustuse täitmisest üle jääva raha nii, et hagejale kuulub 71,30% ja kostjale 28,70% rahast ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 400,40 eurot. Kostja palub teha uue lahendi, millega jätta laenulepingust nr 04-617047-EL YY.YY.YYYY seisuga tulenev laenujääk 12 973,12 eurot kostja kanda ja tuvastada, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale laenukohustuse osa 6486,56 eurot. Samuti palub kostja tuvastada, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale XXX tn korteriga seotud eluasemekuludest 3645,34 eurot ja poole hageja pangakontol olnud rahast 7,40 eurot. Kostja palub vähendada eeltoodud hageja kohustusi kostja poolt enne abielu võetud laenude refinantseerimise võrra, s.o summas 4110,86 eurot ja hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitise 6028,44 eurot. Kostja palub jagada XXX tn korteriomandi müügist saadud raha nii, et kostjale jääb 71,30% ja kostjale 28,70% ning kanda korteriomandi müügist saadud raha poolte pangakontodele. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ka osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
5. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtuotsuse resolutsioon 400,40 euro väljamõistmise kohta on vastuolus otsuse põhjendustega, kuna põhjendavas osas mõistis 6 kohus hagejalt kostja kasuks eluasemekulude katteks välja 793 eurot ja 7,40 eurot hageja pangakontol abielu lahutuse seisuga olnud rahast.
6. Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejalt tuleb mõista välja vaid need kommunaalkulud, mis kostja kandis kuni 01.01.
7. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel tuleb kulud jätta välja mõistmata põhjusel, et hageja korteris alates 01.01.2013 ei elanud. Seadusest selline järeldus ei tulene. Abikaasa on solidaarvõlgnik ja kohustatud omanikuna kulud kandma sõltumata sellest, kas ta korteris elab.
8. Jälgitavad ei ole maakohtu põhjendused selle kohta, et hagejalt tuleb kommunaalkulude katteks kostja kasuks välja mõista 793 eurot. Kohus ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel ta leidis, et väljamõistetav summa on 793 eurot. Maakohtu otsus on vastuolus tõenditega ja nende alusel koostatud eluasemekulude koondtabeliga.
9. Kostja hinnangul on maakohtu järeldus, et kostja abikaasa TT hakkas elama XXX tn korteriomandis alates 01.01.2013, vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja seletus ei ole tõend.
10. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole kohustatud tasuma eluasemekulusid oma tütre NA eest, kes jätkas korteris elamist pärast hageja korterist lahkumist, kuna pooltel puudub selline kokkulepe. Hageja tahteks oli jätta oma alaealine tütar elama koos kostjaga. Perekonnaseadusest tulenevalt on hageja kohustatud oma tütart ülal pidama, sh tasuma tema eluasemekulud.
11. Õige ei ole maakohtu järeldus ka selle kohta, et hageja ei pea tasuma poolte ühise alaealise tütre AJ eluasemekulude eest, sest AJ elas ka hageja juures. Kohtu järeldus ei põhine tuvastatud asjaoludel. Hageja on kohustatud oma last ülal pidama ja tulenevalt maakohtu 07.11.2014 määrusest kandma lapse eluasemekulud kostjaga võrdses osas. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel ta leidis, et laps elas alates 01.11.2014 ka ema juures. Maakohus viitas küll lastekaitsespetsialisti protokollile, kuid sellest sellist järeldust ei tulene. Kostja elab ja töötab igapäevaselt Eestis, mitte ei ole komandeeringutes.
12. Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejal puudus võimalus korteris elada. Hageja võis elada tubades, kus elasid tema tütred. Hageja elaski korteris
13. a suvel.
14. Kohus leidis ebaõigesti, et laenulepingust nr 04-617047-EL tulenev pangale makstav laenujääk on 8862,26 eurot. Pooled on nõus sellega, et laenulepingust tulenevad kohustused on poolte ühiskohustus ja selle põhiosa jääk abielu lõppemise ajal oli 12 973,12 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata summad, mis kostja tasus pangale alates YY.YY.YYYY kuni käesoleva ajani. Samuti jättis kohus arvestamata pangale tasutud intressid.
15. Kuna kostja teeb pangale laenumakseid iga kuu, ei ole kohtuotsuse alusel võimalik kindlaks teha, milline on täpselt kostja laenukohustuse jääk panga ees kohtuotsuse jõustumise ja korteriomandi müügi ajahetkel. Ühiskohustuse suurus tuleb kindlaks teha ja jagada selliselt, et jääk tehakse kindlaks seisuga YY.YY.YYYY, see jäetakse kostja kanda ja mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis 6486,56 eurot. Maakohus ei teinud kindlaks kohustuse suurust, mistõttu ei ole võimalik seda lõpetada ja poolte osasid täpselt arvutada.
16. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et laenuleping sõlmiti kostja ja panga vahel ning hageja ei ole laenulepingu pool. Hageja ja kostja ühiskohustus ei tulene mitte laenulepingust, vaid perekonnaseadusest. Sisuliselt otsustas maakohus kolmanda isiku, hageja taotlusel ennetähtaegselt laenulepingu lõpetamise. Kostja ei ole nõus laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Maakohus ei küsinud selleks panga nõusolekut. 7
17. Ebaõige on maakohtu otsus, et korteri müügihinna arvel tuleb täita esmalt poolte laenukohustus panga ees. Esmalt tuleb jagada ühisvara, s.o müüa korter ja seejärel jagada ühiskohustused vara arvel.
18. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja nõude kanda korteri müügist saadud raha poolte pangakontodele. Kohus ei ole kostja nõude rahuldamata jätmist põhjendanud. Kuna hageja suhtes on algatatud täitemenetlused ja tema pangakontod on arestitud, on kostjal võimalik hagejalt väljamõistetud raha saada ainult täitemenetluse kaudu. Selleks, et mitte kostjale maksta, võib hageja anda kohtutäiturile korralduse kanda korteri müügist saadud raha hoopis mõne sugulase, näiteks ema pangakontole.
19. Maakohus vabastas hageja ebaõigesti riigilõivu tasumisest, kuna eelistas sellega hagejat, rikkudes poolte võrdsuse põhimõtet. Kulude jätmine Eesti Vabariigi kanda on ebaõige, kuna hageja saab pärast kohtuotsuse täitmist 71% korteri müügihinnast. Samas peab riigilõivu tasuma kostja, kes maksab laenumakseid ja peab ülal poolte tütart. Hageja vastuapellatsioonkaebus
20. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks korteri osade suurused ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata, et hagejale kuulub väljamaksmisele 74,10% ning kostjale 25,90% pärast korteri müüki ja laenujäägi kustutamist järelejäänud rahast.
21. Hageja suhtes on ilmselgelt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja pakkus kostjale korduvalt soodsaid kompromisse. Kostja ettepanekutega ei nõustunud, tingides sellega kohtumenetluse jätkumise mitmeks aastaks. Oma nõuete korduva muutmise, asjaolude põhjendamatu eitamise, põhjendamatute nõuete ja asjakohatute väidete esitamisega sundis kostja hagejat kandma täiendavaid kulusid ekspertiisiks ja esindaja tasuks.
22. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata sellega, et hageja tasus enne korteri ostu korteri eest sularahas 25 000 krooni, mille hageja sai oma lahusvaraks oleva korteri müügist. Hageja kontolt võeti 03.01.2005 välja sularaha 15 000 krooni. Hagejale kuulunud korteri müügilepingu kohaselt tasuti talle sularahas 28 000 krooni, millest teostatigi sularahas tehtud makse XXX korteri eest. XXX korteri ostu-müügilepingu kohaselt on 25 000 krooni tasutud enne 06.01.
23. Arvestades poolte varalist seisundit ja muude tõendite puudumist, tuleb lugeda usutavaks, et 25 000 krooni tasus hageja sularahas enda lahusvara arvelt. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
24. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid need jätta rahuldamata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi XXX, Maardu korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.
26. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus määras, et korteri müügist saadavast rahast tuleb enne pooltele väljamaksete tegemist täita laenulepingust 04-617047-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees ja osas, milles hagejale kuulub väljamaksmisele pärast 8 solidaarkohustuse täitmist panga ees 71,30% ja kostjale 28,70% müügihinnast, samuti osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja 400,40 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus jagas korteriomandi Maardu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) müügist ja Swedbank AS ees panga ja AJ vahel 30.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-617047-EL tuleneva solidaarkohustuse täitmisest üle jääva raha poolte vahel selliselt, et hagejale jääb 71,3% rahast ja kostjale 28,7% rahast ning millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 400,40 eurot (resolutsiooni p-d 4 ja 5), samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. 52.

§ 38

esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Riigikohus on leidnud, et ühisvara jagades tuleb üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist

§ 38

esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-38-14 p 14).

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kaasomandi lõpetamisel asja müügiga avalikul enampakkumisel tuleb müügist saadud rahast täita hüpoteegiga tagatud laenukohustus panga ees. Kohtuotsus tuleb jätta selles osas muutmata.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte solidaarse laenukohustuse täitmine panga ees on tagatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga ja ühisvara hulka kuuluv kinnisasi on otsustatud jagada kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel, ei ole põhjust jätta abikaasade solidaarkohustust panga ees endiselt kehtima ja jagada seda üksnes abikaasade omavahelises suhtes. Kui abikaasad kasutavad müügist saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks, on korteriomandit võimalik müüa parema hinnaga, sest isik, kes kinnisasja enampakkumisel omandab, saab arvestada sellega, et hüpoteek kustutatakse ja ta saab endale koormamata kinnisasja. Kostja leiab ekslikult, et selleks on vaja panga kui hüpoteegipidaja eelnevat nõusolekut. Tähtsust ei ole asjaolul, et laenulepingu sõlmis pangaga kostja ja hageja solidaarkohustus tuleneb perekonnaseadusest, nagu kostja ekslikult leiab.
3. Kui hüpoteegiga tagatud võlg on tasutud, saab kinnisasja omanik asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Hüpoteegipidajal ei ole võla tasumise korral õigust hüpoteegi kustutamisest keelduda. Samuti ei ole hüpoteegipidajal kui võlausaldajal tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg-st 1 üldjuhul õigust keelduda laenu tagasimaksmisest enne täitmise tähtpäeva. Tarbija õigus tarbijakrediidilepingust, sh kinnisvara ostmisega seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste ennetähtaegseks täitmiseks on eraldi reguleeritud VÕS §-s 411 (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-17 p 12).
4. Samas on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata sellega, et kostja on alates abielu lahutamisest YY.YY.YYYY kuni käesoleva ajani tasunud üksi pangale laenumakseid ja intressi. Kostja palus hagejalt poole laenulepingu järgsetest maksetest välja mõista ja hageja ei vaielnud sellele vastu. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 järgi täidetakse müügist saadud rahast solidaarkohustus Swedbank AS ees, st korteriomandi müümise ajal olemasolev kohustus. Otsuse resolutsiooni p-s 4 otsustas kohus, kuidas jagatakse pärast laenukohustuse täitmist üle jääv raha poolte vahel. Maakohus ei teinud otsust selle kohta, kui suure summa hüvitab hageja 9 kostjale pangale juba tasutud ja tasutavatest maksetest kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel, mil laenulepingust tulenevad kohustused lõplikult täidetakse ja kuidas selle summa tasumine toimub, st kas hageja tasub selle kostjale oma olemasolevate rahaliste vahendite või korteriomandi müügisummast talle maksmisele kuuluva raha arvel. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole kostjale võlgnevuste tasumiseks raha. Asja uuel läbivaatamisel tuleb need küsimused lahendada, et saaks lõpetada kõik poolte vahelised varasuhted.
5. Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna hageja tõi esile asjaolud selle kohta, millistest vahenditest tasuti müüjale XXX korteriomandi ostmisel enne müügilepingu sõlmimist 25 000 krooni ja esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid, sh 23.12.2004 korteriomandi müügilepingu, millega hageja müüs enda lahusvaraks olnud korteriomandi asukohaga YYY Maardus ja millest nähtub, et 28 000 krooni on tasutud hagejale enne lepingu sõlmimist (I kd lk 31 jj), oma konto väljavõtte (II kd lk 6 jj), 06.01.2005 korteriomandi müügilepingu (II kd lk 138 jj), tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktilised asjaolud selle kohta, et ühisvaraks oleva korteriomandi ostmisel tasuti müüjale enne lepingu sõlmimist 25 000 krooni poolte ühisvara arvel. Hageja vastuapellatsioonkaebuse väited on selles osas põhjendatud.
6. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega kui kostja väitis, et 25 000 krooni maksti ühisvaraks olnud raha arvel oleks ta pidanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt seda tõendama, sest see on asja lahendamiseks oluline, arvestades poolte väiteid korteriomandi müügist saadava raha jagamise proportsiooni kohta. Maakohus jättis sellele eelmenetluses kostja tähelepanu juhtimata.
7. Kostja nõudis vastuhagis hagejalt pärast abielu lahutamist korteriomandi kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja peab kostjale hüvitama korteriomandiga seotud maksetest üksnes summa, mida hageja on nõus tasuma, s.o 793 eurot perioodi eest YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, mil kostja majutas korterisse elukaaslase koos lastega ja hageja seal ei elanud.
8. Kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud, kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ja seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid.

§ 34

lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kuna korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese oli jagamata, kohaldusid selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted.

1. Kostja esitas tõendid selle kohta, et ta on kandnud alates abielu lahutamisest korteriomandiga seotud kulud üksi (maksed AS-le Tallinna Küte, AS-le Maket Kinnisvara ja Eesti Energia AS-le). Ringkonnakohus leiab, et hageja solidaarvõlgnikuna on kohustatud kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist hagejale langeva solidaarkohustuse osa eest. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tähtsust ei ole asjaolul, kas hageja vaidlusaluses korteris elas või mitte, sest ühisomanikuna peab ta kandma omandi valitsemisega seotud kulusid sõltumata oma tegelikust elukohast. 10
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hageja kandma üksnes neid kulusid, mis on tekkinud seoses eluruumis elamisega, nagu mõõdetavad kulud vee- ja kanalisatsiooni ning elektri eest. Kuna maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja ei ole kohustatud korteriomandi ühisomanikuna korteriomandiga seotud makseid tasuma, kuna ta seal ei elanud, ei selgitanud kohus ka välja kulude suurust, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see kindlaks teha. Sarnaselt pangalaenuga seonduvate maksetega tuleb maakohtul otsustada ka see, kuidas selle summa tasumine kostjale toimub, st kas hageja tasub selle kostjale oma olemasolevate rahaliste vahendite või korteriomandi müügisummast talle maksmisele kuuluva raha arvel.
3. Ühisvara jagamisel, sh korteriomandiga seonduvate maksete kindlakstegemisel ei oma tähtsust poolte ühise lapse ja hageja tütre ülalpidamisega seonduvad asjaolud, nagu maakohus ekslikult leidis. Samuti ei ole tähtsust sellel, kes vaidlusaluses korteris ja millises toas elavad (elasid) ega see, kas kostja kuritarvitab alkoholi või mitte. Maakohus pidas neid asjaolusid ebaõigesti oluliseks, jättes samas eelmenetluses välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid (TsMS § 392). Samuti ei järginud maakohus TsMS § 238 lg-t 1, mille kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tunnistajate ülekuulamine küsimuses, kes ja kus mingil ajal elasid ning kas kostja kuritarvitab alkoholi või mitte, oli asjakohatu ning menetlust ja menetlusosalisi põhjendamatult koormav.
4. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, mil viisil jõudis kohus järelduseni, et hagejal tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis 400,40 eurot. Samuti ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks kohus ei rahuldanud kostja nõuet, et korteri müügist saadav raha tuleb kanda poolte pangakontodele.
5. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus eelistas hagejat ja rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, kui vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Hagejale menetlusabi andmine tema halva majandusliku seisundi tõttu ja riigilõivu kulu riigi kanda jätmine ei riku kostja õigusi.
6. Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja tühistatud osas ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Taotluse lahendamine
8. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 09.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus hageja kanda protokolli taotluses toodud laused.
9. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
10. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud tekstiga. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. 11 Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 12