1-16-1097/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1097 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus Vassili Vassiljevi (ik 38503103732) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vassili Vassiljev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 28.03.2016 otsusega tunnistati Vassili Vassiljev süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui V. Vassiljev ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
5. 07.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus V. Vassiljevile mõistetud karistuse täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. 1 Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 12.09.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati V. Vassiljevile Viru Maakohtu 28.03.2016 otsusega mõistetud karistus kaks aastat vangistust täitmisele. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 31.08.
8. Maakohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekaks isiku suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna V. Vassiljev ise ei soovi kriminaalhoolduse nõuetele alluda ja taotles karistuse täitmisele pööramist.
9. Maakohus on seisukohal, et V. Vassiljevit ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Seega kuulub temale mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o kaks aastat vangistust, täitmisele pööramisele.
10. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jättis maakohus tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine, muutmata, kuna on alus eeldada, et V. Vassiljev võib asuda karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Vassiljev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega jätta temale mõistetud karistus täitmisele pööramata ja võimaldada tal jätkata karistuse kandmist tingimisi vabaduses. Süüdimõistetu on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele.
12. V. Vassiljev ei eita, et ta rikkus katseajaks määratud kohustusi, kuid samas on ta suutnud hoiduda uute süütegude toimepanemist.
13. Registreerimiskohustuse rikkumist põhjendab V. Vassiljev sellega, et tal oli vaja sõita Narvast mitmeks kuuks ehitusele mitteametlikult tööle. Tagasi tulles ei olnud tal selle kohta näidata mitte ühtegi dokumenti, kuna ta tegi ajutist tööd.
14. Tagaotsitavaks kuulutamise kohta selgitab süüdimõistetu, et talle ei ole ühtegi kutset saadetud. Ta pidi tööd leidma, kuna tal on kaks kooliealist last ning on vaja raha teenida, et aidata oma ema, kes kasvatab tema lapsi. Tema emal on raske koristajana töötades kahte last üleval pidada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Mis puudutab V. Vassiljevi poolt antud nõusolekut alluda elektroonilisele järelevalve, siis siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et elektroonilise järelevalve kohaldamist ei võimalda KarS § 74 lg
16. Viidatud säte näeb ette, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et V. Vassiljevi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule on antud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid.
17. Esimene kohtumine V. Vassiljeviga kriminaalhooldusosakonnas toimus 26.04.2016, mil temale selgitati kohustust täita kriminaalhooldusnõudeid- ja kohustusi ning seda, et nõuete mittetäitmise korral pööratakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et probleemid V. Vassiljeviga algasid 11.01.2017, mil ta ei ilmunud määratud ajal registreerimisele ning andis selgituse, et magas sisse. V. Vassiljev on ilma mõjuva põhjuseta rikkunud registreerimiskohustust neljal korral. Kriminaalhooldusametnikule oli V. Vassiljevi asukoht teadmata alates 24.05.
18. 2
19. V. Vassiljev selgitab, et rikkus registreerimiskohustust tööle asumise tõttu. Samas süüdimõistetu, kes on teadlik temal lasuvatest kriminaalhooldusnõuetest ja kohustustest, pidi teadma, et tal on kohustus kriminaalhooldusametnikku informeerida sellest, kus hooldusalune viibib ning millega ta tegeleb. Kui V. Vassiljevil oli soov Narvast lahkuda ning mujal tööle asuda, oleks süüdimõistetu pidanud selle kohta küsima kriminaalhooldusametnikult eelneva loa KarS § 75 lg 1 p 5 tähenduses. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole, mistõttu on V. Vassiljev ilma mõjuva põhjuseta rikkunud registreerimiskohustust, kuna jättis kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata.
20. V. Vassiljevi ükskõikset suhtumist ilmestab ka asjaolu, et maakohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama, kuna isik ei reageerinud kohtu poolt saadetud kutsetele ilmuda kohtuistungile ning kohtul puudusid andmed tema elu- ja asukoha kohta.
21. Mis puudutab V. Vassiljevi väidet, ta ei ole katseajal toime pannud uusi süütegusid, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu suhtumist õiguskorda ei ole võimalik hinnata ainuüksi selle järgi, kas ta on suuteline kriminaalhooldustingimustes hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemist. Suhtumine õiguskorda on hinnatav ka selle järgi, kas süüdimõistetu täidab temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Käesoleval juhul saabki V. Vassiljevi poolt kõige tõsisemaks kriminaalhooldustingimuste rikkumiseks pidada registreerimiskohustuse korduvat mittetäitmist. V. Vassiljev ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta on korduvalt registreerimiskohustustust rikkunud.
22. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on V. Vassiljev valesti aru saanud kriminaalhoolduse mõttest, arvates, et ta saab ise valida, millal ilmub kriminaalhooldusametniku juurde. Taolise käitumisega on V. Vassiljev näidanud aga negatiivset suhtumist õiguskorda. Kriminaalhoolduse eesmärgiks karistuse kandmise ajal on pakkuda isikule tuge ja toetust elus hakkama saamisel. V. Vassiljev ei ole talle pakutud võimalusi ära kasutanud, hoides kontrollnõuete- ja kohustuste täitmisest kõrvale, millest saab järeldada, et ta ei saa endaga vabaduses hakkama. Arvestades V. Vassiljevi senist katseaja kulgu ja käitumist kriminaalhoolduse ajal, saab öelda, et süüdlane on korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ja suhtunud ükskõikselt temale kohtu poolt antud võimalusse kanda mõistetud karistust tingimisi vabaduses. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine V. Vassiljevile soovitud mõju avaldanud ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole enam võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Vassiljevile mõistetud karistus pöörata täitmisele.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 12.09.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3