1-14-2384/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2384 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Raivo Harrak (ik 36308060345), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. augusti 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli 2014 otsusega tunnistati Raivo Harrak süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Tema karistuse lõpptähtaeg saabub
8. mail
10. Viru Vangla esitas
11. augustil 2017 maakohtule taotluse R. Harraku vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.
12. Vangla ja prokurör ei toeta R. Harraku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
13. Viru Maakohtu
14. augusti 2017 määrusega jäeti R. Harrak vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tõi välja, et R. Harraku tingimisi vabastamise positiivse asjaoluna tuleb arvestada elukoha olemasolu, töökohta ja lähedaste toetust. Samuti tööhõives ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemist. Kehtivad distsiplinaarkaristused R. Harrakul puuduvad. R. Harraku ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik järgmistel põhjustel. Süüdimõistetu kannab karistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ning piinamise eest. Ka varasemalt on teda karistatud narkokuriteo eest vangistusega. See näitab, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kriminaalhoolduse on R. Harrak varem läbinud küll edukalt, ent jätkanud sellele vaatamata kriminaalset käitumist. R. Harraku varasemat elukäiku arvestades ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdlane suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda. Korduv süüditunnistamine narkokuriteo eest näitab, et isikul on välja kujunenud ebaseadusliku käitumise reeglid. Seega on tema puhul oht uue kuriteo, sh narkokuriteo toimepanemiseks. Isiku varasemat käitumist iseloomustab ka vägivaldsus (R. Harrakut on varem karistatud ka piinamise eest). R. Harraku tervisliku seisundi osas märkis kohus, et kinnipidamisasutuses osutatakse arstiabi samadel tingimustel nagu vabaduses.
15. R. Harrak taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valvega määruskaebuses toodud asjaoludel. Määruskaebuse esitaja märgib, et tema kaitsja tõi istungil välja kohtupraktika, mis kinnitab, et kuriteo raskus ja üldpreventiivsed kaalutlused ei tohiks takistada ennetähtaegset vabastamist. Tähtsaim kriteerium on isiku käitumine vangistuses ja võimalused vabanemisel. Need on R. Harrakul suurepärased: tal on töökoht ning toetavad lähedased. R. Harrakule jääb mõistetamatuks, miks on tema vabastamise vastu prokurör, kelle nimegi ta ei tea. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et võlanõuded ajendavad R. Harrakut uusi kuritegusid toime panema. Mitte keegi ei hakka toime panema uut kuritegu selleks, et tasuda menetluskulusid (3000 eurot). R. Harrak on tasunud ka vanglas viibides võimaluste piires nõudeid, ent lisatöö pakkumisest on vangla keeldunud. Saadava palga (0,63 eurosenti tunnis) juures on R. Harrak kõik endast oleneva teinud, et võlakoormat vähendada. Vabanemisel kuluks tal aga võlgnevuse kustutamiseks pool aastat. Võlgnevuste vähendamine on R. Harraku prioriteet. Samuti toob prokurör välja R. Harraku probleemid alkoholi ja narkootikumidega, mistõttu ei välista ohtu vanade harjumuste juurde tagasipöördumiseks. R. Harrak märgib, et ta ei saa oma haiguse tõttu tarvitada ei alkoholi ega narkootikume, sest see viiks tõsiste tüsistusteni. Eksitav on vangla väide, et R. Harrakul olid koka erialal õppides (1978/79) käitumisraskused. Õppeedukuselt oli ta grupis
16. kohal, olles neljaviieline õppur. Häbiväärne on ka vangla väide, et 54-aastasel R. Harrakul on seksuaal- ja vägivallakuriteo riskiprotsent 41-
17. Praegusel ajal on R. Harrak igati kaalutlev ja rahumeelne. Olles küll
18. a karistatud KrK § 115 lg 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Kuriteo asjaolusid selgitades leiab R. Harrak, et tänapäeval selline kuritegu endaga kriminaalkaristust kaasa ei tooks. See karistus peaks olema arhiveeritud, seda enam, et 40 aastat ei ole R. Harrak mingilgi määral oma tegemisi seadusega vastuollu viinud. Seega leiab R. Harrak, et riskiprotsendid on tugevalt eksitavad. Määruskaebuse esitaja on veendunud, et temast ei saa enam kunagi kurjategijat. Oma ülejäänud elu soovib ta veeta kodus ümbritsetuna lähedastest. R. Harrak on oma paljude vangistuste jooksul vältinud koristustöid jne. Seekord osales ta häbenemata mitmel kuul koristustöödel ja sai aru, et subkultuuri toetamine mistahes moel ei sobi talle enam kunagi. R. Harrak ei vasta teiste kinnipeetavate kirjadele, kuna peab ebaõigeks „sellistega suhtlemist“. Tal on kindlad sihid ja eesmärgid abikaasaga, kus kriminaalsusele kohta ei ole. R. Harrak selgitab oma tervisega seotud olukorda ning leiab, et tema haigusega peab inimene elama režiimi järgi (mh õigesti toituma, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume). Praeguses olukorras olles on R. Harrakul aga oht tüsistuste tekkimiseks. Viru vangla ei saa pakkuda spetsialisti, kes oleks R. Harrakule pidevalt abiks ja nõustaks, seetõttu soovib ta vabaneda, et tegeleda tervisega ning elada koos armastatud naisega. R. Harrakul on 4-toaline korter, talle on garanteeritud vägagi tasuv töö, mis võimaldaks 6 kuu jooksul võlgnevused likvideerida.
19. eluaastale läheneva inimese puhul ei tohiks retsidiivsusrisk olla suur, seda enam, et vabaduses on R. Harrakul hooliv abikaasa, korralik elamine ja tasuv töökoht. Ta lubab, et ei seisa enam kunagi süüdistatavana kohtu ees ja tegeleb tervisega. R. Harrakule teeb väga muret 2 suur riskiprotsent seksuaalkuritegude osas ning ta leiab, et 38 aasta tagustes toimikutes ei tohiks sobrada. Vägistajaid ei ole R. Harrak kunagi sallinud, ning tegu oli vaid kohtu ja prokuröri tahtliku eksitamisega. R. Harrak sooviks riskiprotsendi osas saada kohtu abiga loosse selgust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kaebuse ja maakohtu määruse ning toimiku, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
22. Ringkonnakohus nõustub R. Harraku etteheidetega maakohtu määrusele selles osas, et kohus ei saa jätta isikut vabastamata üksnes kuriteo raskusele ja üldpreventiivsetele kaalutlustele tuginedes. Praegusel juhul nähtub aga määrusest, et kohus on arvestanud positiivseid asjaolusid (kindla töö- ja elukoha olemasolu, garanteeritud töökoht, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu), kuid leidis siiski, et isiku varasem käitumine – sh mitmel korral narkokuritegude toimepanemine, kuriteo asjaolud (suures koguses (1085,41 gr) amfetamiini korduv käitlemine, kallutasid kohut R. Harraku mittevabastamise suunas. Ringkonnakohus möönab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on oht uue kuriteo toimepanemiseks suur, sellisteks kuritegudeks on kohtupraktikas sageli narkokuriteod, mille eest ka R. Harrak juba korduvalt süüdi on tunnistatud. R. Harrak kannab käesolevalt juba
23. vangistust, mis on omakorda kinnituseks sellele, et ta võib toime panna uusi õigusrikkumisi, sest varasematest karistustest ei ole ta järeldusi teinud. Samuti on isiku varasemast käitumisest võimalik teha järeldusi, et tema sõnad ja teod ei pruugi alati riimuda – nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et R. Harrak suhtub narkomaaniasse põlgusega, ent samas kannab ta karistust narkootikumide käitlemise eest.
24. Kohtukolleegium nõustub, et isiku käitumine vangistuses ja võimalused vabanemisel on tähtsaks kriteeriumiks ennetähtaegsel vabastamisel. Ringkonnakohus märgib siiski, et isiku käitumine kontrollitud tingimustes võib kujuneda sootuks erinevaks, kui isik vabaneb, talle on taas vabalt kättesaadavad alkohol (mis on R. Harraku puhul üheks kuritegude toimepanemise ohuallikaks), tal tekivad rahalised raskused (R. Harraku kuritegude soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine) ning kui ta ei suuda oma käitumist ühiskonnas kehtivate reeglitega kooskõlla viia (süüdlase käitumist iseloomustab mh agressiivsus). Ehkki eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad, mida kinnitab ka süüdlasele koostatud iseloomustus, on siiski tema suhete osas täheldatud nii ohtlikkust kui riski. Nimelt on R. Harraku varasemad abielud olnud lühiajalised, ta on pannud kuriteo toime ka lähisuhtes ning suhted lastega puuduvad. Praeguse abikaasaga, kes on üksiti R. Harraku ainus lähedane inimene, suhe on küll toetav ja positiivne, ent arvestades isiku varasemat käitumist, on tagasilangus võimalik.
25. Iseenesest muidugi tuleb pidada positiivseks R. Harraku soovi tasuda võlad ning asuda ametlikult tööle. Tal on olemas ka garanteeritud töökoht. Samas näitab R. Harraku iseloomustus, et väidetavalt ta vabaduses ametlikult töötanud ei ole, seega on tema töökogemus piiratud. Samuti võivad töötamisel takistuseks saada isiku terviseprobleemid ning hoiakud (kuritegusid on R. Harrak toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil).
26. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul – s.o kui vangistuse lõpuni on kanda veel peaaegu 4 aastat – ei oleks R. Harraku vabastamine põhjendatud. On liiga palju riskitegureid, mis võimaldavad teha järelduse, et süüdlane võib vabanemise järgselt toime panna uue kuriteo. Isiku varasem elukäik on näidanud, et korduvalt kriminaalkorras karistatud ja pikka aega vanglas viibinud 3 isikuna on ta küll tunnistanud varasemaid vigu ja hinnanud oma käitumist kriitiliselt, ent tema käitumine vabaduses võib olla risti vastupidine. Ka varasemate vangistuste jooksul läbitud sotsiaalprogrammid (Eluviisitreening, 12 sammu, Convictus), mis annavad vajalikud programmil läbijale vajalikud teadmised, et tagasilangusi vältida, ei ole soovitud mõju täiel määral omanud, sest R. Harrak sattus taas tagasi kinnipidamisasutusse. Seetõttu ei saa vähemalt praegusel ajal väita, et isiku lubadused asuda tööle, elada rahulikku pereelu, tasuda võlgnevusi, hoiduda täielikult alkoholist ja narkootikumidest ning enam kunagi seadusega pahuksisse mitte minna, ei kaalu üles tema varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid jm isikut iseloomustavat arvestades. Mõistagi vähenevad ajas nii kuriteo raskusest kui ka üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevad argumendid, ent praegusel juhul tegi maakohus ringkonnakohtu hinnangul ainuõige lahendi, kui jättis R. Harraku tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
27. Mis puudutab kinnipeetava riskiprotsente, siis selles osas on R. Harrakul võimalik pöörduda selgituste saamiseks vangla administratsiooni poole. Praegusel juhul ei ole maakohus riskiprotsente R. Harraku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestanud – maakohtu määrusest nähtub, et R. Harrakut ei vabastatud muudel asjaoludel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vangla iseloomustusest ei nähtu, et haigus takistaks R. Harrakul karistuse kandmist jätkata. Seetõttu kordab ringkonnakohus juba maakohtu poolt väljendatut, et ka kinnipidamise ajal peaks isikule olema kättesaadav vajalik arstiabi.
28. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau