KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-16-125624 Kohtuasi VKG Soojus AS hagi L. J.

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

1. Korteriomandiseadus (KOS) § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal mh õigus teha kõigi korteriomanike nimel volituste piires tehinguid. Seega ei olnud soojusenergia ostumüügilepingu sõlmimisel vajalik selle allkirjastamine iga korteriomaniku poolt. KOS § 21 lg 1 p 1 kohaselt on valitseja õigustatud ellu viima korteriomanike otsuseid. Kostja kui korteriomanike ühiste huvide esindaja sõlmis hagejaga soojusenergia ostumüügilepingu. Tegemist on soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut. Hageja esitab soojusenergia arved korteriomanikele elamu soojusmõõdiku näidu alusel elamu valitsejale.
2. Vastavalt lepingu punkti (ostja kohustused) 3.10 kohaselt kohustub kostja fikseerima iga kuu 22-l kuupäeval soojusarvestite näidud ja teatama need viivitamatult (hiljemalt 3 ööpäeva jooksul) müüjale. Lepingu punkti (müüja kohustused) 2.6 kohaselt kohustub müüja jaotama vastavalt ostja kirjalikule taotlusele hoones tarbitud soojusenergia koguse hoone korteriomanike vahel ja esitama neile vastavad maksedokumendid. Lepingu punkti 4.10 kohaselt, kui ostja ei ole taotlenud tarbitud soojusenergia koguse jaotamist korteriomanike vahel, esitab müüja ostjale iga arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks andmed (arvestuse) kogu elamu osas arvestatud soojusenergia maksumuse, tasumise ja võlasumma kohta ning eraldi andmed iga korteriomaniku osas arvestatud soojusenergia maksumuse, tasumise ja võlasumma kohta. 4 Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17.10.
3. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingust nr 801003350, millega hageja kohustus müüma ostjale (kostjale) soojusenergiat (tl 82-87). Hageja tugineb oma nõudes L. J. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (

§ 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.

Kuna kostja pole hagejale esitanud vastavalt lepingu punktile 2.6 andmeid, mille alusel saaks hageja jaotada vastavalt ostja kirjalikule taotlusele hoones tarbitud soojusenergia koguse hoone korteriomanike vahel, esitas hageja arved Jaama 5 korteriomanikele soojusenergia arve ühiselt.

1. Kostja esitas vastuväite ning, et korteriomanikud ei pea õiglaseks, et hagi on esitatud kostja vastu ning pole arvesse võetud, et valitsejaks on käesolevaks hetkeks Lya Kuusemäe (tl 98). Samuti märgib kostja, et hageja ei ole arvesse võtnud nende poolt 14.12
2. a saadetud meili, millest nähtub 2014-2015 korterite kohustused kaudse soojuse eest maksmisel %-s (tl 104). Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks pidanud hagi esitama teiste korteriomanike vastu. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal nimetatud valitsejaks. KOS § 21 lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal õigus muu hulgas kõigi korteriomanike nimel korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. Seega on valitseja ülesandeks jagada kaasomandi majandamise kulutused korteriomanike vahel ning juhul, kui ta teeb seda valesti, on korteriomanik õigustatud esitama talle nõude.
3. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja selgitab, et hageja nõue tuleneb
4. aasta veebruari, märtsi ja aprillis esitatud arvete alusel, seega
5. detsembris saadetud teate alusel ei saanud hageja olla arvete esitamise ajal teadlik asjaolust, et majaomanikud on korterite kohustused % arvestanud. Kostja, olles vastu võtnud koosolekul korterite kohustused tasuda soojusenergia eest % jaotuste alusel, oleks pidanud koheselt sellest ka teavitama hagejat. Korrektselt vormistatud ja allkirjastatud koosoleku protokolli pidi kostja koheselt esitama hagejale vastavalt lepingu punktile 2.
6. Kostja poolt 14.12.
7. a esitatud teatis ei vasta kirjalikule taotlusele, vaid selgitusele, nii nagu uus valitseja on ka märkinud. Kohus selgitab, et valitseja vahetusega ei pea kinnisasja, millel tarbijapaigaldis (soojusvõrk) asub, omandaja sõlmima uut lepingut, vaid pooled saavad jätkuvalt tugineda varem sõlmitud lepingule. Kostja ei vaidle nõude suuruse üle, vaid esitas vastuväite, et kostja ei ole võlglane, vaid korter xxx omanik on jätnud arved tasumata. Hageja ja kostja vahel on 17.10.
8. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr
9. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (

§ 8

). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel võlasuhe ning hageja õigustatud nõudma teenuste eest tasumist. Hageja märkis hagiavalduses et pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus korteriomanike ühisus, sealhulgas kostja, hageja 05.05.

1. a arve nr 7160075033 summas 11,78 eurot, 02.12.
2. a arve nr 7150130201 osaliselt summas 74,69 eurot, 03.01.
3. a arve nr 7160001890 summas 121,52 eurot ja osaliselt 04.02.
4. a arve nr 7160030201 summas 62,01 eurot, kokku 270 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagiavalduse esitamise ajaks kostja jätnud tasumata 04.02.
5. a arve nr 7160030201summas 237,10 eurot, 04.03.
6. a arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot , 05.04.
7. a arve nr 138,76 eurot, kokku summas 548,14 eurot (tl 76). 5 Hageja esitas kohtule xxx (Jaama 5 korteriomanikud) esitatud 04.02.
8. a arve nr 7160030201 summas 299,11 eurot, 04.03.
9. a arve nr 7160045704 summas 172,28 eurot ja 05.04.
10. a arve nr 7160060637 summas 138,18 eurot. Esitatud arvete kohaselt moodustub kostja võlgnevus hageja ees kokku 610,15 eurot. Kostja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt võlgnevust arve nr 7160030201 summas 62,01 eurot 610,15- 62,01= 548,14 eurot). Kostja võlgnevus moodustub summas 548,14 eurot. Kostja ei ole nõude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata võlgnevus summas 548,14 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
11. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 tulenevalt on tal õigus esitada korter 6 omaniku vastu nõue tema poolt tasumata jäänud võlgnevuste tasumiseks. AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS
12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. Hageja menetluskulu on 125 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks 125 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6