Obsah (5)

§ 381§ 371§ 369§ 396§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-17-12298 Tsiviilas

§ 381lg 2).

Arvestades hageja nõude olemust ja suurust, hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõusid, samuti kostjate käitumist, pidas kohus vajalikuks hagi tagada. Kohus leidis, et tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks. Kohus pidas põhjendatuks seada kostjatele II ja III kuuluvatele kinnisasjadele eelmärked hageja kasuks hageja taotletud viisil omandiõiguse kostjale I tagasi kandmise tagamiseks. Samuti pidas kohus põhjendatuks hagi tagamiseks arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II nii osa kui liikmesuse käsutamine. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Erinevalt keelumärkest ei „lukusta“ eelmärge kinnistusraamatut. Eelmärgete seadmisel säilib kostjatel II ja III kinnisasjade käsutamise ja koormamise õigus. Samuti ei piira kohaldatud hagi tagamise abinõu (keelumärked äriühingu osal ja hooneühistu liikmesusel) kostja II igapäevast majandustegevust ega vara tavapärast kasutamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostjad esitasid maakohtu 21.08.2017 määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määrus tühistada ning jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata ja hagi läbi vaatamata. Kostjad paluvad saata ringkonnakohtu määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. 3 Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja nõue õiguslikult perspektiivikas (

§ 371lg 2, § 423 lg 2).

Maakohus ei ole hageja nõude õiguslikku perspektiivikust sisuliselt hinnanud. Hageja nõuab kostjate vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras TMS §-de 189 ja 190 alusel. Kuna hagejal ei ole kostjate vastu täitedokumenti ega sissenõutavaks muutunud nõuet ning hageja ei ole kostjate suhtes sissenõudja, ei ole käesolevas asjas vaidlustatud tehingute tagasivõitmine TMS § 187 lg 1 alusel õiguslikult võimalik. Kuigi hageja on esitanud hagi

§ 369

alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist, ei muuda see hagi õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja esitas hagi tehingute tagasivõitmiseks omamata kostjate vastu täitedokumenti, ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks

§ 369alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist nõuda.

Seega ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik ka

§ 396

alusel.

§ 369

esimese lause sõnastusest tulenevalt on see säte kohaldatav hagile, milles hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (sooritushagi). Kuna tehingu tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja kostjalt kohustuse täitmist, vaid õigussuhte ehk õigusliku olukorra ümberkujundamist (kujundamishagi), ei ole

§ 369hageja nõude suhtes kohaldatav.

Hageja on esitanud hagi tagamise avalduses eksitava väite, et tulevaseks nõudeks, mille täitmiseks enne sissenõutavaks muutumist on hageja käesolevas asjas hagi esitanud, on hageja nõue kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud käesolevas asjas kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid tehingute tagasivõitmise nõude. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-11644, milles on hageja hagi Tartu Maakohtu 07.08.2017 määrusega tagatud. Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta

§ 371

lg 2 või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu 20.03.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12). VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hageja nõue ei ole õiguslikult perspektiivikas. Asjaolu, et kohus ei ole andnud hagi tagamise määruses eraldiseisvat hinnangut hageja nõude perspektiivikusele, ei tähenda, et kohus ei oleks hageja nõude perspektiivikust tegelikkuses hinnanud. Kuna kohus on asjaoludest tulenevalt pidanud võimalikuks, et hagi tagamata jätmisel satub kohtuotsuse täitmine ohtu, on kohus lugenud ka hageja nõude õiguslikult perspektiivikaks. Kohus on 31.08.2017 teinud hagi menetlusse võtmise määruse. Hageja on oma nõude õigustatuse ja perspektiivikuse osas esitanud üksikasjalikud põhjendused hagiavalduse p-des 31-
2. Sellest tulenevalt on ebaõige kostjate väide, et hageja nõuet ei saa lugeda tulevikus sissenõutavaks muutuvaks nõudeks

§ 369järgi.

Hageja on esitanud kostja vastu suuremahulise nõude (omastatud vara ca 500 000 eurot, ettevõttele tekitatud kahju koos maksukohustustega kokku pea kaks korda suurem), mistõttu on äärmiselt tõenäoline, et kostja ei ole võimeline tsiviilasjas nr 2-17-11644 tehtava kohtuotsusega välja mõistetavat hüvitist (kahjuhüvitis) hagejale tasuma. Kuna kostja on asunud end varast vabastama, võõrandades selle tasuta lähikondsetele, on hageja olukorras, kus tal on kostja vastus suures ulatuses nõue (ca 500 000 eurot), mille realiseerimine on kostjal vara puudumisest tulenevalt faktiliselt perspektiivitu (võimatu). Seega tuleb hagejal esitada tulevikus kostjate vastu tagasivõitmise hagi kostja poolt lähikondsetele kanditud vara tagasivõitmiseks. 4 Eksitavad on kostjate väited, et tagasivõitmise hagi esitamiseks

§ 369tähenduses peab hagejal olema kostja vastu täitedokument.

Tagasivõitmise nõude puhul tuleb eristada nõudeõiguse tekkimist ja selle sissenõutavaks muutumist. Tagasivõitmise nõudeõigus tekib võlgniku poolt tagasivõidetava (kahjustava) tehingu tegemisest (s.o vara väljakantimise hetkest). Tagasivõitmise nõue muutub sissenõutavaks TMS § 187 lg 2 järgi alates võlausaldajal täitedokumendi tekkimisest. Seega on hageja hagi esitamise ajal materiaalõiguslikult olukorras, kus tal on kostjate suhtes vara väljakantimise tehingute tagasivõitmise õigus, kuid see pole veel sissenõutavaks muutunud.

§ 369järgi võib hageja esitada kohtusse nõude ka enne selle sissenõutavaks muutumist.

Hageja nõude õiguslikku perspektiivikust toetab ka Eesti õiguse eeskujuks olnud Saksa õigus. Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas märgitakse, et sellise nõude tagamiseks võib kohus hageja taotlusel kohaldada ka esialgset õiguskaitset, eelkõige hagi tagamise korras keelata võõrandatud vara käsutamise ja koormamise. Ebaõige on kostjate väide, et

§ 369

järgi saab esitada üksnes sooritusnõude ja hageja tehingute tagasivõitmise nõue ei ole käsitletav sooritusnõudena. Seadusest ei tulene, et

§ 369alusel ei võiks esitada muud kui sooritusnõuet.

Hageja esitatud tagasivõitmise hagi sisaldab nii kujundusõiguse kui sooritushagi tunnuseid. Riigikohtu praktika järgi saab kohus jätta hagi menetlemata (s.o kohaldada

§ 371lg 2 ja § 423 lg 2 regulatsiooni) üksnes erandlikel juhtudel.

Seejuures on kohtul hagi menetlemata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus ja õiguslikult keerukate hagide puhul tuleb eelistada asja sisulist menetlemist. Hagiavalduses kirjeldatud kostja I kuritarvituste ulatuslikkust ja olukorra tõsidust kinnitab asjaolu, et 21.08.2017 on Lõuna ringkonnaprokuratuur algatanud kostja I tegevuse suhtes KarS § 201 lg 2 p 2 alusel (omastamine suures ulatuses) kriminaalmenetluse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et maakohus ei ole hinnanud hageja nõude õiguslikku perspektiivikust. Riigikohus on 12.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p-s 15 märkinud, et kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, tuleb eeldada, et kohtu hinnangul ei olnud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kohus ei ole andnud hagi tagamise määruses eraldiseisvat hinnangut hageja nõude perspektiivikusele, ei tähenda, et kohus ei oleks hageja nõude perspektiivikust tegelikkuses hinnanud.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 369

ja TMS § 187 lg 1 koosmõjust tulenevalt on hagi esitamine käesolevas tsiviilasjas esiletoodud asjaolusid arvestades lubatud. Riigikohus on 03.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16 p-s 14 selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (

§ 371lg 2, § 423 lg 2).

1. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud tuginedes peamiselt asjaolule, et hagejal on kostja I vastu suuremahuline rahaline nõudeõigus, mida ei ole ilmselgelt võimalik tulevikus kostja I lahusvara arvel täita. Hageja nõudeõigust kostja I vastu ei ole tunnustatud jõustunud kohtulahendiga ega muu kehtiva täitedokumendiga, kuid hageja on esitanud selle eesmärgi saavutamiseks hagi kostjate vastu ka tsiviilasjas nr 2-17-
2. 5 Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vara tagasivõitmise hagi esitamist ei välista TMS § 187 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda tagasivõitmist, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted ei eelda seda, et hageja peaks põhistama või tõendama kõigi hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist juba menetluse algfaasis ning et mõne asjaolu kohta tõendite puudumine annaks kohtule alust keelduda hagi menetlusse võtmisest või lugeda esitatud hagi perspektiivituks. Tulenevalt

§-st 330 tuleb kohtumenetluses esitada avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited eelmenetluse käigus. Seega on kuni eelmenetluse lõppemiseni põhimõtteliselt lubatav esitada ka uusi asjaolusid, mida hagi esitamise ajal veel ei esinenud. Ringkonnakohtu arvates on ka käesolevas tsiviilasjas võimalik hagi rahuldada juhul, kui hageja esitab

§-des 330 ja 331 sätestatud ajalistes piirides põhistused ja tõendid TMS § 187 lg 2 osas.

1. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nii TMS § 189 lg 1 kui ka § 190 sätestavad tagasivõitmise nõuete esitamisele ajalised piirangud. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud kas pärast täitemenetluse alustamist; ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või kuni kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Hagejal on võimalik saada TMS § 187 lõikes 2 ettenähtud täitedokument juhul, kui tema hagi tsiviilasjas nr 2-17-11644 rahuldatakse. Viidatud tsiviilasi on praegu veel algstaadiumis, samas on juba esialgse info põhjal tegemist keskmisest mahukama tsiviilasjaga. Seega võib tekkida olukord, et tsiviilasja nr 2-17-11644 tehtava lõpplahendi (s.o täitedokumendi) jõustumise ajaks on TMS § 189 lõikes 1 ja §-s 190 sätestatud tähtajad möödunud ning tagasivõitmise nõue seetõttu välistatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal peab olema võimalus ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seega oma õiguste kaotamist.
2. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hagi tagamisel kohaldatud abinõud ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatuid huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamise abinõud ei piira kostjate kinnisasjade käsutamise ja koormamise õigust ega igapäevast majandustegevust või vara tavapärast kasutamist. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks kostjatele selgitada, et ringkonnakohus ei saaks isegi määruskaebuse rahuldamisel jätta käesoleval juhul hagi läbi vaatamata ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-135-12 (p 12) kostjate poolt väidetut ei tulene. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et maakohus saab hagi tagamise taotluse lahendamisel keelduda ka hagi menetlusse võtmast (või jätta hagi läbi vaatamata), kui ilmneb, et hagi pole perspektiivikas. 12.

§ 390

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes 6 juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Hagi hind on 7000 eurot. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7