Obsah (10)

§ 208§ 113§ 9§ 217§ 220§ 218§ 101§ 221§ 8§ 219

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-1262

§ 208

lg 1 tähenduses, mille raames esitas hageja kostjale arve nr 247 summas 4888,93 eurot. Veoselehtede ja üleandmisakti kohaselt on kaup kostjale kätte toimetatud. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata ja jättis arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 4888,93 eurot.

1. Hageja esitas 16.03.2016 maakohtule hagist osalise loobumise avalduse. Kostja rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist 3000 euro ulatuses. 11.05.2016 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kostja on tasunud veel 1248,93 eurot. Seega palus hageja mõisa kostjalt välja põhivõlgnevus 640 eurot ja viivis 164,56 eurot.
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud metsamaterjali müügilepingut. Metsamaterjali müük lepiti kokku Carchem OÜ-ga. Kuna tarnete kestel ilmnes, et Carchem OÜ ei suuda kokkulepitud kogust tagada, siis tõid materjali ka tema koostööpartnerid Barrus AS ja hageja. Metsamaterjali ülevaatamisel ilmnes, et toodud metsamaterjali sees oli praaki ja valemõõtmetega materjali. Hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud metsamaterjali võõrandamise, töötlemiseks või ladustamiseks üleandmise kohta. Kostja on seisukohal, et aktist ei tulene ostja kohustus osta suvalist materjali ega õigust mittekvaliteetse materjali tarnimiseks. Kostja ei ole kunagi eiranud maksmist, kuid ei ole nõus maksma palgi eest, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus võttis 20.09.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumise hagist kostja vastu summas 4248,93 eurot ja lõpetas selles osas menetluse.
4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 640 eurot ja viivise summas 164,56 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis välja menetluskulud 1000 eurot, lisaks sellele viivis menetluskuludelt

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates maakohtu lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks. Maakohus tuvastas, et poolte on vahel on sõlmitud suuline metsamaterjali müügileping, mille täitmist hageja poolt tõendavad metsamaterjali veoselehed (tlk 29-32) ja metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisakt nr 1508-04F (tlk 33).

§ 9

lg 2 sätestab, et pakkumusele 2 nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kuivõrd kostja tasus hageja poolt esitatud arve nr 249 ja nr 247 arve osaliselt, siis kostja nõustus, et metsamaterjali müügilepingu teiseks pooleks ei ole mitte Carchem OÜ, vaid hageja. Poolte vahel on vaidlus selles, kas toote kvaliteet vastas lepingutingimustele (

§ 217

) ja kas kostja teatas võimalikest puudustest toote kvaliteedis õigeaegselt (

§ 220

). Maakohus leidis, et kostja vastuväited talle hageja poolt müüdud metsamaterjali lepingutingimustele mittevastavuse osas ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Asjas esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1508-04F (tlk 33) on tõendatud, et kostja on hageja poolt toodud metsamaterjali üle vaadanud, fikseeritud on praaki kuuluv sortiment ning määratletud ka vastav hind (nt Kuusk praak 40 eurot tm.) Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt on formaalne ning selles ei määratleta metsamaterjali kvaliteeti. Kostja selgitas, et ei ole võimalik tõendada, millised palgid kellele kuulusid ja kas just hageja poolt toodud metsamaterjal oli puudustega. Seega ei ole antud juhul tõendanud asjaolu, et saematerjal, milles tuvastati tõugukahjustus, oli lõigatud hageja poolt toodud metsamaterjalist. Tõendatud ei ole müüdud metsamaterjali puudused ning hageja nõue kostja vastu võlgnevuse tasumiseks kuulub rahuldamisele. Maakohus selgitas, et isegi juhul kui puudustega materjal pärineks hageja poolt müüdud metsamaterjali hulgast, siis Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-11 märkinud (p 19), et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

Samas lahendis on Riigikohus märkinud (p 27), et see ei tähenda, et müügieseme lepingus märgitud mõõtude või muude arvnäitajate tegelikest erinemise korral saaks alati rääkida lepingu rikkumisest. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel (nt

§ 217lg 2 p 2 või 3 järgi).

Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-12 märkinud (p 9), et puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Antud juhul ei ole kostja neid õiguskaitsevahendeid hageja suhtes rakendanud. Seetõttu leidis maakohus, et kostja poolt kauba ostuhinna tasumisest keeldumine ei ole lubatud. Maakohus juhtis selgitamiskohustuse täitmise korras kostja tähelepanu

§ 220lõigetele 1 kuni 3.

Maakohtu hinnangul on üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud algsest kokkuleppest 3 (kategooria ABC) kõrvale kaldutud. Hageja on aktis märgitud puidu kogust ja hinda arvestades väljastanud kostjale ka arve nr 247. Maakohus leidis, et kostja on akti allkirjastamisel nõustunud sellega, et hageja tarnib talle lisaks nõutud metsamaterjalile ka kehvema kvaliteediga puitu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale toote kvaliteedi puudustest mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta toote puudustest teada sai või pidi teada saama. Kostja on avaldanud kohtule, et saematerjalis tõugukahjustuse olemasolust sai kostja teada alles kaks kuud hiljem, kui Inglismaalt teatati, et sinna saadetud saematerjal ei vasta nõuetele ja selles on tõugukahjustus. Kostja väited selle kohta, et kostjal ei olnud võimalik putukakahjustuse olemasolu ise tuvastada, ei ole eluliselt usutavad. Hageja müüs kostjale palke, mis vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtuvalt ei vastanud kogu ulatuses kõrgemale kvaliteedile. Seega oli kostjale teada, et kõigist hageja poolt müüdud palkidest ei saa ABC kvaliteedile vastavat saematerjali lõigata ja seda tuleb sorteerida ja selle kvaliteeti kontrollida. Kostja võttis saadud materjali vastu ning pretensioone selles osas ei esitanud. Kostja töötles ostetud palgid ümber saematerjaliks. Eelnevast tulenevalt oleks maakohtu hinnangul kostja pidanud töötlemise (palkide laudadeks lõikamise) käigus märkama laudadel (tlk 113 piltidel) olevaid kahjustusi. Maakohtu hinnangul oleks viimane mõistlik aeg puudustest teatamiseks saanud olla metsamaterjali ümbertöötlemise aeg (so saematerjali lõikamise aeg). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kahjustustest teatamist kahe kuu pärast tuleb lugeda

§ 220

lg 1 kohaselt hilinenud teatamiseks (so teatamiseks pärast mõistliku aja möödumist), mistõttu kostja vastuväide materjali lepingutingimustele mittevastavuse kohta tuleb lugeda põhjendamatuks. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude alates 01.09.2015 kuni 01.02.2016 164,56 euro ulatuses

§ 113lg 1 alusel. Maakohus jättis Ts

MS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 (750 (lepingulise esindaja kulud) + 250 (riigilõiv)) eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.09.2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik asja ise lahendada, palub kostja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ning andnud asjaoludele ebaõige hinnangu; 2) oli hagejale teada, kuidas, kuhu ja kellega materjal Inglismaale tarniti; 3) ei ole kostja sõlminud hagejaga suulist ega kirjalikku lepingut metsamaterjali tarnimiseks. Suuline leping sõlmiti Carchem OÜ-ga; 4) on kostja hinnangul hageja rikkunud müügilepingut, kuna hageja poolt müüdud metsamaterjal ei vastanud ABC kvaliteedile ja sisaldas kahjustunud palke ning kostja andis sellest esimesel võimalusel märku; 5) on maakohus tähelepanuta jätnud asjaolu, et Inglismaale tarniti 4,8 m pikkust materjali; 6) olid mõlemad pooled teadlikud, et materjali müük toimub toorelt Inglismaale, see tähendab, et võimalikke putukaid ei hävitatud ning ka ostja ei saa seda avastada palkvirnas. Kostja eeldas, et saab kõige kõrgema klassi materjali; 4 7) vaidleb kostja kõikidele hageja nõuetele vastu ning leiab, et need nõuded, k.a viivise nõue, on alusetud.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
4. Ringkonnakohus tagastab kostjale apellatsioonkaebusega koos esitatud lisad „metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1508-04F“ ja „kreeditarve nr 2509014“, sest meed tõendid on juba asja juurde võetud (tlk 33 ja 58) ning maakohus on neid hinnanud.
5. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige ei ole kostja väide, et ta ei ole hagejaga suulist metsamaterjali müügilepingut sõlminud. Maakohus on õigesti tõendeid hinnanud ning tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping.

§ 208

lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Leping sõlmitakse

§ 8

lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Käesolevas asjas on tõendatud poolte kokkulepe metsamaterjali müügi osas ning tõendatud on ka lepingu täitmine. Hageja poolt on lepingu täitmine tõendatud metsamaterjali veoselehtede (tlk 29-32) ja metsamaterjali üleandmisvastuvõtmisaktiga nr 1508-04F (tlk 33). Kuna leping oli sõlmitud ning müüja oma kohustused täitnud, tekkis kostjal kohustus

§ 101lg 1 ja § 208 lg 1 järgi kokkulepitud tasu maksmiseks.

Asja materjalidega on tõendatud, et kostja täitis osaliselt ka omapoolselt lepingut tasudes hageja esitatud arved (tlk 96) osaliselt.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastuväited hageja poolt müüdud metsamaterjali lepingutingimustele mittevastavuse osas ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja poolt müüdud metsamaterjali puudused ei ole tõendatud. Materjali tarnisid kolm ettevõtet (tlk 96). Kostja on maakohtus 10.08.2016 toimunud istungil avaldanud, et pole võimalik tõendada, millised palgid kellele kuulusid ja et just hageja puit oli puudustega (tlk 125). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et müüdud asi oli puudustega. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist (tlk 33), mille alusel on esitatud arve nr 247 (tlk 28) selgub, et vastuvõetud sortimendina on fikseeritud „kuusk praak“ 1,87 tm summas 74,80 eurot. Õige on maakohtu järeldus, et kostja oli metsamaterjali üle vaadanud ja selle kvaliteediga nõustunud.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus märkis õigesti, et ka juhul kui saaks lugeda tuvastatuks, et hageja müüdud puit oli puudustega, siis tuleb jätta kostja vastuväitega arvestamata, kuna kostja ei teatanud hagejale puudustest mõistliku tähtaja jooksul.

§ 219

lg 1 järgi peab ostja juhul, kui ta on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kuna juba 17.08.2015 esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist (tlk 33) ilmnes, et osa materjalist on praak, siis ei ole usutav, et kostja poolt viidatud puudused, mis seisnesid tõugukahjustustes, ilmnesid alles Inglismaal, kuhu müüdi juba saematerjali, mitte palki (tlk 113, 93). 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et viimane mõistlik aeg puudustest teatamiseks oleks saanud olla metsamaterjali ümbertöötlemise aeg (so saematerjali lõikamise aeg). 13. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi