← Eesti

2-16-16009/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-16009 Tsiviilasi C.N. hagi T.N. i vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 755,26 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.N. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): C.N. (isikukood: XXXX), seaduslik esindaja K.N. Vastustaja (kostja): T.N. (isikukood: XXXX) RESOLUTSIOON
  5. Jätta C.N. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
  8. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. maakohtus ja Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. C.N. (hageja/laps) esitas 21.10.2016 hagi T.N. i (kostja/lapse isa) vastu, milles palus suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist miinimummäärani alates 21.10.
  10. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-11-19637 välja mõistetud elatis summas 125 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ema õpib Viljandi Kutseõppekeskuses ning tal puudub sissetulek. Lapse ülalpidamiseks saab hageja esindaja lapsetoetust 45 eurot ja puudega lapse toetust 60,45 eurot.
  11. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb elatise suurendamisel arvestada ka seda, et laps viibib kõik nädalavahetused tema juures ning et hageja ema ei kasvata hagejat üksi. Kostja oli nõus suurendama elatise summat 175 euroni kuus. MAAKOHTU LAHEND
  12. Tartu Maakohus rahuldas 31.01.2017 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 175 eurot kuus alates 01.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt osaleb kostja lapse kasvatamises ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus pidas põhjendatuks muuta Tartu Maakohtu 07.12.2011 määrust tsiviilasjas nr 2-1119637 ning elatist suurendada. Kohus mõistis kostjalt välja elatise 175 eurot, millega kostja on nõustunud. Kohus märkis, et tagasiulatuvalt 21.10.2016-31.01.2017 tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas 167,74 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. Hageja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti väljamõistetav elatis suurendamata elatise miinimummäärani. Hageja palub teha uue otsuse, milles palub suurendada elatist kehtiva seaduses sätestatud miinimummäärani. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga muutumisel palub hageja muuta elatise suurust selliselt, et elatis ei oleks väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ajavahemiku 21.10.2016-31.12.2016 eest 45,26 eurot; tagasiulatuvalt
  14. a jaanuari eest 110 eurot ning tagasiulatuvalt
  15. a veebruari eest 60 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ega nendest tehtud järeldusi või tõendeid. Kohus ei ole märkinud, millist seadust kohaldades rahuldas hagi üksnes osaliselt. 2 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei tõustu hageja toodud faktiliste asjaoludega. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta hageja esitatud väidete ega vastuväidete kohta. Kohtuotsusest ei nähtu, mis on kohus mõistnud elatise välja määras, millega kostja on nõustunud, mitte aga hageja taotletud määras. Lisaks on maakohus jätnud hageja seisukoha ja kostja varalise seisundi andmed täiesti tähelepanuta. Hageja tegi ettepanku sõlmida kompromiss, mille kohaselt maksab kostja hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja esitas ema poolt lapse ülalpidamiseks kantud kulude nimekirja, mille eest tasumises ei ole kostja osalenud. Hageja seaduslik esindaja ostis lapsele telefoni (459 eurot), tasakaaluliikuri (342,99 eurot), voodi ja kirjutuslaua (439,30 eurot). Lisaks osaleb laps tantsukoolis (25,75 eurot kuus + eratrennid 40 eurot kuus) ning kunstiringis (10 eurot kuus).
  16. a suvel osales laps noortelaagris, mis maksis 299 eurot. Igakuiselt maksab hageja esindaja lapse koolifondi 25 eurot kuus alates 14.03.2017 kuni 03.11.
  18. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt rahuldas kohus põhjendatult hagi osaliselt, kuna hageja elab kostja juures igal nädalavahetusel. Kokku on laps isa ülalpidamisel 8-10 päeva kuus. Õige ei ole hageja seisukoht, et miinimumelatis tuleb vanemalt välja mõista sõltumata sellest, kas laps viibib osa ajast selle vanema juures, sh sõltumata sellest, kas vanem kannab lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Hageja seaduslik esindaja varjab kohtu eest oma tegelikku sissetulekut ning see on võrdne kostja sissetulekuga. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand Heimtalis. Hageja väidab ekslikult, et kohus ei saa lapse ülalpidamiseks isalt elatise saamise nõuet lahendades lähtuda ainult eeldusest, et ajal, mil laps viibib isaga, kannab isa lapse ülalpidamiskulud. Hageja on selle asjaolu ise omaks võtnud. Ajal, mil laps viibib kostja juures, kannab kostja vajadusel lapse suhtes tehtavaid kulutusi. Kostja ei nõustu hageja pakutud kompromissiga tasuma elatist 200 eurot kuus, kuna laps on ühes kuus kolmandiku ajast kostja juures. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
  20. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 19.06.2017 Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-35-17 (p 28.3) märgitut, mille kohaselt võib mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste 3 rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures. Kui elatist nõuetakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellisel juhul tuleb menetlusosalistel tõendada lapse ülalpidamiskulude suurust. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku esitada
  21. juuliks
  22. a seisukohad ja tõendid lapse ülalpidamiskulude suuruse kohta. Kostja teatas ringkonnakohtule, et tõendavad dokumendid lapse kulude kohta tal puuduvad; kostja ei ole pidanud vajalikuks säilitada tšekke lapsele tehtud kulutuste kohta. Kostja kinnitusel rahastas ta üksinda kevadel koos lapsega tehtud kahenädalast Hispaania reisi. Lapse ema ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks dokumente ega tõendeid lapse kulutuste kohta, kuid esitas need 15.09.2017.a.
  23. Ringkonnakohus on seisukohal, et kummagi vanema poolt esitatud selgitused ega tõendid ei võimalda teha kõikehõlmavaid järeldusi selles osas, missugused on lapse vajadusteks kummagi vanema poolt kantavad püsiva iseloomuga vajalikud kulutused, mille tegemises ka teine vanem peaks eelduslikult osalema. Koos lapsega reisimine on vaieldamatult arendav, kuid samas ei saa reisikulusid lugeda igapäevasteks püsikuludeks. Lapsele telefoni ostmist saab ilmselt pidada vajalikuks kulutuseks, kuid ringkonnakohus leiab, et 1011 aastase lapse vajadustele vastavat telefoni on võimalik soetada ka soodsama hinnaga kui 459 eurot. Tasakaaluliikuri soetamist ei loe ringkonnakohus lapse ülalpidamiseks vajalike püsikulude hulka. Lapsele mööbli (voodi ja kirjutuslaua) ostmine on ilmselt vajalik kulutus, kuid samuti pikaajalise iseloomuga investeering. Seejuures on mööbli puhul tegemist niisuguse kuluga, mida eelduslikult tuleb kanda mõlemal vanemal. Nimelt ei ole praeguses asjas vaidlust selles, et laps viibib osa ajast ema juures, osa isa juures. Seega on mõlemal vanemal vaja soetada enda elukohta lapsele sobiv mööbel (voodi jne) selleks ajaks, mil laps viibib tema juures.
  24. PKS § 101 lg 1 kohaselt eeldatakse, et ühele lapsele kulub igas kuus ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga ulatuses rahalisi vahendeid, sh eelduslikult panustavad mõlemad vanemad poole miinimumpalga ulatuses.
  25. aastal oli miinimumpalga suuruseks 430 eurot ja
  26. aastal 470 eurot. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  27. a novembris koostatud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) nähtub, et tegelikud kulud lapse ülalpidamiseks jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks kui võiks eeldada PKS § 101 lõike 1 järgi. Uurimuse järgi olid 7-13 aasta vanuse lapse puhul keskmised arvestuslikud kulud
  28. aasta seisuga 197 eurot kuus, arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist võrreldes
  29. aastaga (2,2 %) ei ole arvestuslik kulu oluliselt suurenenud.
  30. Eeldades, et lapse vajadusteks kulub igakuiselt 470 eurot (s.o ühekordne miinimumpalga määr, mis tuleb vanemate vahel jaotada eelduslikult võrdselt), tuleks lahus elaval vanema maksta elatist 235 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiskulude katteks 175 eurot kuus. Praegusel juhul ei vaidle vanemad selle üle, et laps veedab isa juures põhiliselt kõik nädalavahetused, s.o 8-10 päeva kuus, mis moodustab ligikaudu 1/3 ajast. Maakohtu poolt välja mõistetud elatise summa on PKS § 101 lg 1 järgi ettenähtud miinimuelatisest 60 euro võrra väiksem. 4 Ringkonnakohus leiab, et kui laps viibib ligikaudu 1/3 ajast isa juures, siis kannab ta selle aja vältel ka vahetult lapsega seotud kulusid. Kui lugeda isa poolt vahetult kantava ülalpidamiskulu suuruseks 60 eurot kuus, siis ühe päeva kohta oleks isa kantav kulu ligikaudu 6-7 eurot (60 eurot ÷ keskmiselt 9 päeva). Ehkki kostja ei ole esitanud lapse igapäevakulude kohta konkreetseid tõendeid, peab ringkonnakohus usutavaks, et niisuguses summas vahendeid kulub igapäevaselt juba ainuüksi lapse toidule ja esmatarbevahenditele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohtu poolt väljamõistetud elatise summa vastab menetluses kindlaks tehtud asjaoludele, lähtudes eeldusest, et kostja kannab lapse ülalpidamiskulusid vahetult vähemalt 60 euro ulatuses kuus ning sellele lisaks tuleb tal tasuda rahalist elatist 175 eurot kuus.
  31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS 171 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud apellandi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kumbki pool oleks kandnud menetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et menetluskulude puudumisel ei ole põhjendatud neid ka jaotada ning seetõttu on otstarbekas jätta võimalikud kohtule esitamata menetluskulud poolte endi kanda. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.