KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-129245 Tsiviilasi M.E. hagi E.M. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 1350 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.E. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): M.E. (ik: XXX), seaduslik esindaja M.P. Vastustaja (kostja): E.M. (ik: XXX) esindajad Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 otsus RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus M.E. kanda. Pooltel menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M.E. (hageja) (sünd 11.04.2016) palus mõista E.M. lt (kostja) hageja kasuks välja miinimummääras elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 13.12.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu
- a oktoobris. Kostja ei ole peale kooselu lõppemist hageja ülalpidamist toetanud. Hageja seaduslik esindaja (M.P.) selgitas kohtuistungil, et tal on neli alaealist last. Hageja seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel ja saab emapalka 780 eurot kuus, millele lisandub lastetoetus 300 eurot kuus ning esimese ja teise lapse isalt väljamõistetud elatis. Emapalga maksmine lõpeb
- a septembris, kuid hageja seaduslik esindaja ei saa hageja tervist arvestades tööle minna enne hageja kahe ja poole aastaseks saamist.
- Kostja väitel käib miinimummääras elatise maksmine talle üle jõu. Kostjal on suure võlakoormuse tõttu keskendumisraskused ja tema töötasu on alandatud. Võlad tekkisid seoses Tallinnast Tartusse kolimisega, milleks sai hageja seadusliku esindajaga ühiselt laenu võetud. Laenu maksab tagasi kostja üksinda. Kostjal on veel kaks alaealist last, kellele ta maksab elatist. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus rahuldas
- märtsi 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis E.M. lt välja M.E. kasuks elatise 85 eurot kuus alates
- detsembrist 2016 kuni M.E. täisealiseks saamiseni
- aprillil
- Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei või perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o praegusel ajal 235 eurot. Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kuna eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt, tuleb riiklikku peretoetust arvestada pooles ulatuses kummagi last kasvatava vanema kasuks. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Seega peaks vanemate ülalpidamiskohustus hagejale praegusel ajal olema 2 × 235 – 100 = 370 eurot, st kummagi vanema ülalpidamiskohustus 185 eurot. PKS § 102 näeb ette sätted elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate ja samas ka vanema enda vajaduste rahuldamiseks, kusjuures täiskasvanul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. 2 Kohtul tuleb hageja ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks määrata tema vajaduste järgi PKS § 99 ja § 101 lg 1 mõttes ning arvestada sealhulgas ka riiklikku peretoetust, samuti kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 mõttes. Kostja töötab E. OÜ-s ja tema viimase kuue kuu keskmine netotöötasu oli 726,20 eurot. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja selgitas, et tal on depressioonist tulenevad keskendumisraskused, mis segavad töö tegemist ja mistõttu on tema palka alandatud. Hageja seaduslikule esindajale on kostja terviseprobleemid teada. Esindaja kinnitusel pöörduti juba Tallinnas elades psühhiaatri poole ning kostjale kirjutati välja ravimid, mida kostja Tartusse kolides enam ei võtnud. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekute suurusega, tema tervisliku seisundiga (keskendumisraskused), mis raskendab töö tegemist, varalise seisundiga (vara puudub), rahaliste kohustustega (laenuvõlgnevused, mille tasumiseks mõistliku aja jooksul on kostjale antud riigi õigusabi) ning kostja laste vajadustega (lisaks hageja ülalpidamisele M.ja M.E. ülalpidamiseks väljamõistetud elatis kogusummas 470 eurot kuus), on põhjendatud rahuldada hagi osaliselt. Kostja on eelduslikult võimeline praegusel ajal maksma hagejale elatist 85 eurot kuus (täitemenetluses ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale – täitemenetluse seadustiku § 133 lg 1) ning seejuures säilib kostjale minimaalne toimetulek ja elustandard. Kuigi elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära ja katab vaid hageja elementaarsed hädapärased vajadused, vastab sellises määras elatis kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohus märkis, et antud juhul ei ole järgitud kostja kõigi laste võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd vanem on kohustatud pidama kõiki oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal ning olema suuteline seda kohustust täitma, kusjuures väljamõistetud elatis ei või olla vanemale ebamõistlikult koormav, siis tuleb kostjal kohtu hinnangul esitada kohtusse hagi M. ja M.E. vastu elatise vähendamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M.E. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
- detsembril
- Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Riigikohus on leidnud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Maakohus jättis tuvastamata hageja vajadused ja kostja võimalused lapsi ülal pidada. Kostja on terve ja töövõimeline mees, kellel tuleb leida võimalus pidada kõiki oma lapsi ülal vähemalt minimaalset elatist makstes. Kostja töötab tükitöö alusel ning on suuteline vajalikul määral töötasu teenima. Kostjal ei ole diagnoositud depressiooni. Hageja seaduslik esindaja on viinud kostjat arsti juurde ning kostjale määrati antidepressandid ja saadeti ta psühholoogi vastuvõtule, kuid kostja ei täitnud ravijuhendit. Kohtu seisukoht, et täiskasvanud isikul (kostja) on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel, on hageja seadusliku esindaja ja tema alaealiste laste vajaduste ja elukorralduse diskrimineerimine; 2) arvestatakse kohtupraktika järgi elatise miinimumsummast riiklik lapsetoetus maha vaid juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Kostjal selline põhjus puudub. Hageja saab lapsetoetust 100 eurot kuus seetõttu, et hageja seaduslik esindaja kasvatab nelja last. Kostja on kohustatud 3 hageja seadusliku esindaja lastest ülal pidama vaid ühte. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele. Seega lapsetoetuse arvelt elatise vähendamine võib kahjustada lapse minimaalsete vajaduste katmist; 3) ei ole kooselu ajal tehtud väljaminekud perekonna lagunemise järel lapse ülalpidamise küsimuses olulised. Üürikorteri finantseerimine oli kostja panus pereellu. Hageja seaduslik esindaja osales laenu tagasimaksmisel. Hageja seaduslik esindaja tegi kostjale ettepaneku kuni detsembri keskpaigani hagejale elatist mitte tasuda ja selle arvelt laenud finantseerida; 4) ei ole järgitud kostja laste võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja on jäänud vähemkindlustatuks võrreldes M. ja M.E.; 5) on hageja seadusliku esindaja sissetulekuks emapalk 783,50 eurot kuus, mille maksmine lõpeb september/oktoober
- Hageja seadusliku esindaja kahe vanema lapse isa toetab lapsi miinimummääras elatisega, kuid kolmanda lapse isa ei toeta last hoolimata kohtuotsusest ning täite- ja kriminaalmenetlustest. Hagejat ei ole nõrga tervise tõttu võimalik koheselt lasteaeda panna.
- E.M. esitas 30.08.2017 kohtule vastuse, kus palub asjas mõistlikku otsust. Kostja väitel ei ole ta võimeline nõutud summas elatist maksma. Kostjal on siiani terviseprobleemid, tööl on olnud rasked ajad ja palk on kõikuv, 600–850 eurot kuus. Kostjal on maksta hulgaliselt võlgu, mis on tekkinud seoses aasta tagasi Tartusse kolimise ning paar kuud hiljem hageja seadusliku esindajaga kooselu lõppemisega. Võlgade tasumiseks on kostja saanud koostada maksegraafikud, mida ta on püüdnud täita. Kostja kahe vanema lapse elatisnõudeid täidab
- a juunist kohtutäitur. Kostja maksab igakuiselt üüri 190 eurot, kommunaalmaksed on 25-75 eurot, kuukaart 15 eurot, jalgratta makse 15 eurot, Elioni makse 22 eurot, laenumaksed, maksed kohtutäiturile 365 eurot. Kulutusi tuleb teha ka toidule, riietele jms. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22.03.2017 otsus muutmata.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o väljamõistetud elatise suuruse osas, ja uue otsusega kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas on alust maakohtu määratud 85-eurost elatist suurendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani, s.o pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest tulenevalt oleks elatisesumma
- aastal 235 eurot kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
- Hageja põhiseisukoht on, et kuivõrd kostja on terve ja töövõimeline mees, siis tuleb tal igal juhul tagada kõigile oma lastele elatise maksmine seadusjärgses miinimummääras, kolmele lapsele kokku seega igakuiselt 705 eurot. Kostja väitel ei ole ta võimeline seda tegema. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1, 21.4), et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga 4 üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohus on teinud kindlaks kostja varalise seisundi: kostja töötab E. OÜ-s ja tema viimase kuue kuu (september 2016 – veebruar 2017) keskmine netotöötasu oli tööandja palgatõendi järgi 726,20 eurot. Kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.02.–29.12.2016 kohta ja emaksuameti väljavõte kinnitavad, et muid sissetulekuid kostjal ei ole. Enne E. OÜ-sse tööle asumist on kostja töötanud OÜ-s M. ning ka eelmisel töökohal on kostja saanud samas suurusjärgus (või isegi veidi väiksemat) töötasu – pangakonto väljavõtte kohaselt ca 643 eurot kuus (neto). Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks tehtud asjaolu, et kostjal puudub muu vara, mille arvelt oleks võimalik saada vahendeid laste ülalpidamiseks. Hageja seisukoht, et kostja kujundab enda palga ise, töötades tükitöö alusel, st et tükitöö alusel töötava töölise töötasu suurus sõltub vaid tema enda pingutustest, ei ole kooskõlas reaalse olukorraga töösuhetes. Kostja on kohtule selgitanud oma terviseprobleeme (s.o depressioon ja sellest tulenevad keskendumisraskused). Ringkonnakohtu arvates ei ole alust kostjal teatud terviseprobleemide olemasolus kahelda, kuivõrd eeltoodu nähtub ka hageja seadusliku esindaja väidetest. Hageja seaduslik esindaja on nii maakohtus 01.03.2017 toimunud kohtuistungil kui ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et viis kostja Tallinnas elades
- a suvel psühhiaatri juurde ja psühhiaater määras kostjale antidepressandid ning Tartus viis ta kostja perearstile, kes kirjutas samuti välja antidepressandid. Kõike ülaltoodut arvestades ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostjale on jõukohane teenida sissetulekut, mis võimaldaks maksta kolmele lapsele elatist igakuiselt kokku 705 eurot ja lisaks ka endale minimaalne toimetulek tagada. Sealjuures on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu juhistega (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.4) maakohtu seisukoht, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks, kusjuures täiskasvanud isikul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. Hageja väited on õiged selles osas, et elatise vähendamiseks ei anna alust kostja kohustused erinevate võlausaldajate ees, kuid sisuliselt maakohus ei olegi elatisesumma suuruse määramisel kostja võlgnevusi arvestanud. Maakohus on kostjale ka selgitanud, et ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Samas on maakohus arvestanud kostja kohustust maksta alates 06.01.2017 M.E. ja M.E. elatist kummalegi 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, märkides ühtlasi, et kohtu hinnangul tuleb kostjal esitada kohtusse hagi M.ja M.E. vastu elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et M. ja M.E. kasuks välja mõistetud elatisesummad ei arvesta põhimõtet, et vanem on kohustatud pidama kõiki oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal, ega ka kostja võimalusi oma lastele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et antud juhul on alus mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära ning et kostja praegune varaline seisund ei võimalda tal maksta hagejale suuremat elatist kui maakohus välja mõistis. 9.
- Hageja leiab, tuginedes Riigikohtu seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, et kostjalt välja mõistetud elatise suurus ei 5 vasta hageja vajadustele ning hageja minimaalsete vajaduste katmist kahjustaks ka miinimumelatisest riikliku lapsetoetuse mahaarvamine. Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Samuti on Riigikohus andnud juhise (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 20.2, 20.3), et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad ning et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Asjas materjalidest (tl 63) nähtuvalt kasvab hageja seadusliku esindaja juures neli alaealist last – 10-aastane tütar ning kolm poega vanuses 8 aastat ning 2 aastat 4 kuud ja 1 aasta 5 kuud (hageja). On selge, et teatud kulud on peres lastel olulises osas ühised – nt eluasemekulud, kulud sidele, olmetarvetele, transpordile, ka toidukulud on üldiselt teadaolevalt suures peres ühe inimese kohta väiksemad. Samuti on ilmne, et arvestades laste vanust ja sugu, on antud juhul võimalik märkimisväärselt säästa ka laste riiete-jalanõude-mänguasjade jms arvel, mis kokkuvõttes võimaldab laste põhivajadused katta väiksema summaga, kui see oleks võimalik nt ühelapselises peres. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1) ka seda, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kostja varalist seisundit on ringkonnakohus ülalpool juba käsitlenud. Nähtuvalt hageja seadusliku esindaja väidetest on ka tema majanduslik olukord halb, kuna sissetulekuks on vanemahüvitis 783,50 eurot (mille maksmine lõpeb
- a septembris/oktoobris), riiklik lastetoetus kokku 300 eurot ja kahe vanema lapse isa tasutav miinimummääras elatis (kolmanda lapse isalt väljamõistetud elatist ei ole siiani õnnestunud sisse nõuda). Seega on hageja mõlema vanema sissetulekud niivõrd mitme lapse ülalpidamise kohustust arvestades tagasihoidlikud. Kõik eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi ning säästlik majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Sellises olukorras on maakohus põhjendatult arvestanud ka hagejale makstava 100-eurose riikliku lapsetoetusega. Riigikohus on andnud juhised (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2), et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud, ning et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Praegusel juhul esinevad kõik nimetatud asjaolud – peretoetuste arvestamist on maakohtu 01.03.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kohtuistungil arutatud, asjas on tõendatud kostja halb varaline seisund ning ka asjaolu, et nn mastaabisäästu arvestades on võimalik hageja vajadused katta seadusjärgsest miinimumist väiksema summaga. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatis on küll oluliselt väiksem kui seaduses sätestatud miinimumelatis, kuid ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et arvestada tuleb tegeliku olukorraga. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks teha otsust, mida kostja ei ole võimeline täitma. Samas arvestades, et lisaks kostjalt väljamõistetud 85-eurosele elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hageja ülalpidamisse 6 panustama ka hageja seaduslik esindaja (ilmselgelt ei ole ka hageja seaduslikul esindajal võimalik ca 780-eurosest vanemahüvitisest kulutada ainuüksi hageja ülalpidamiseks poolele miinimumpalgale vastavat summat) ning hagejale makstakse lapsetoetust 100 eurot kuus ja alates 01.07.2017 jõustunud PHS § 21 muudatustega tekkis hageja seadusliku esindaja perel õigus täiendavalt lasterikka pere toetusele igakuiselt summas 300 eurot, millest proportsionaalselt 75 eurot saab arvestada hageja vajaduste katmiseks, moodustavad hageja ülalpidamiseks mõeldud summad arvestuslikult 345 eurot (2 × 85 + 100 + 75). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
- a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) on leitud, et aastatel 2010–2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus, sealjuures keskmiseks ühe lapse ülalpidamiskuluks ühe täiskasvanu ja vähemalt kolme lapsega peres on leitud vaid 176 eurot. Ka nimetatud mõne aasta taguse uuringu tulemusi arvestades peaks hageja kasuks väljamõistetud elatis koos riiklike toetuste ja emapoolse panusega siiski katma lapse elementaarsed vajadused. Vastuseks apellandi väitele, et kohtuotsus ei arvestada, et hageja on erivajadusega laps, st nõrga tervisega, mis takistab tema varakult lasteaeda panemist, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi väikelapse tihe haigestumine ei anna alust pidada teda erivajadusega (puudega) lapseks. Maakohus on otsuses asjakohaselt selgitanud, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on elatist saama õigustatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. 9.
- Apellatsioonkaebuses väidetakse ka, et hageja seaduslikul esindajal ei olnud võimalik esitada kostja väidetele piisavalt vastuväiteid ega tõendeid, kuna kohtuistungil kulus põhiline aeg kostja kuulamisele ja kohtuniku poolt kostja abistamisele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, millised vastuväited ja tõendid jäid hagejal maakohtu väidetava rikkumise tõttu esitamata. Apellatsioonkaebuses ühegi tõendi lisamist ei ole taotletud. Maakohtu 01.03.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungil oma seisukohad saanud esitada nii kostja kui ka hageja seaduslik esindaja ning hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud maakohtule taotlusi täiendavate tõendite esitamiseks vms.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (hageja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja