Obsah (9)

§ 238§ 414§ 180§ 175§ 313§ 319§ 66§ 179§ 423

1-17-3888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-3888 (kohtueelses menetluses 16230105398)

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Viktor Mikker süüdi tunnistada Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

1. Viktor Mikker süüdi tunnistada KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
2. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Viktor Mikkerile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Viktor Mikkeri poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 5.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Viktor Mikkeri vanglasse saabumise aeg.

1. Viktor Mikkeri suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse saabumise päeval.
2. Viktor Mikkerilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 240.00 eurot; •

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 255.00 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot.

8. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1670 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesed 11 kuud 139 eurot ja viimasel, so 12. kuul 141 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700029634 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3888“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.08.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 11.08.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Süüdistuse sisu Viktor Mikkerit süüdistatakse selles, et tema
4. või
5. juunil
6. a Kohtla-Järvel, Ahtme linnaosas, Xxxxasuvas korteris, kasutas 13-aastase kasutütre Xxxx(sünd xxxx) suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda ning astus kasutütre tahte vastaselt temaga suguühtesse. Nimelt olid Viktor Mikker ja tema kasutütar Xxxx külas Viktor Mikkeri täditütrel Xxxx, kes pani nad ühe diivani peale magama. Ühel hetkel, kui V.Mikker ja Xxxx vaatasid voodis televiisorit, pani V.Mikker oma käe kasutütre särgi alla ja katsus rindu, suudles teda suule ja rindadele. Seejärel kui kannatanu oli kõhuli, võttis V. Mikker kasutütre mõlemad käed ja hoidis neid ühe käega tema selja taga kinni, öeldes samal ajal, et kasutütar laseks ennast lõdvaks ja kõik saab hästi olema. Ta keelas kasutütrel karjumise ja heitis end keharaskusega tema peale, et tal ei oleks võimalik rabeleda. Oma teise käe ta pani kannatanu aluspükstesse ning sisestas sõrmi kannatanu tuppe ja liigutas seal edasi-tagasi 10-15 minuti jooksul. Seejärel keeras V. Mikker oma kasutütre enda peale istuma, kuid kannatanu ütles, et ta ei taha midagi teha ja rabeles kõhuli tagasi. V.Mikker pani seejärel uuesti käe kannatanu aluspükste vahele ja sisestas oma sõrme kannatanu tuppe, liigutades seda edasi-tagasi. Ühel hetkel kahtlustatav lõpetas oma tegevuse selgitades seda sõnadega: „tänaseks aitab“ ja heitis magama. Kannatanu läks wc-sse ja nägi, et aluspüksid olid määrdunud verega ning kannatanul samal õhtul ja järgmistel päevadel valutas 2 alakõht. Samal õhtul kahtlustav ähvardas kannatanut, et kui ta peaks kellelegi juhtunust rääkima, siis ta annab talle peksa. Samuti kahtlustatav ütles oma kasutütrele, et isegi kui viimane juhtunust kellelegi räägib, siis nagunii teda ei usuta. Sõrmede sisestamisega kannatanu tuppe, põhjustas V. Mikker kasutütrele tervisekahjustuse, ehk kolm rebendit neitsinahal, mis tuvastati kohtuarstlikul läbivaatusel 28.11.
7. Seega pani Viktor Mikker füüsilist ja psüühilist vägivalda kasutades toime noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 141 lg 2 p 1 järgi. Samuti Viktor Mikker 2016.a, 15.-
8. juuni vahel, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeva hilisõhtul Harjumaal Rummu alevikus xxxx asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma 15aastase kasutütre Xxxx suhtes, kuna tema arvates tüdruk kasutas liigselt elektrit – pani tule põlema ja pesi üle lubatud 10 minuti, seejärel ütles kasuisale halvasti. Nimelt haaras Mikker käega kasutütre kaelast kinni, tõmbas ta vannitoast välja ja korduvalt lükkas kannatanut mööda koridori toa poole, mille tagajärjel kannatanu lõi ennast vastu koridoris olevaid laudu ära. Vägivalla lõpetas kannatanu ema xxxx sekkumine. Viktor Mikker põhjustas oma tegevustega kannatanule füüsilist valu kaela piirkonnas (V. Mikker teadis, et kannatanul oli varasemalt kaelatrauma) ning valu ja tervisekahjustusi põlvedel (verevalumeid põlvedel ja kriimustuse põlvest alla poole). Seega pani Viktor Mikker toime temast sõltuvuses oleva inimese – samas leibkonnas elava alaealise kasutütre - tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. 1.1 Poolte seisukohad Prokurör taotles Viktor Mikkeri süüdi tunnistamis KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud, moodustada liitkaristus 6 aastat, 1/3 maha arvata, seega kandmisele kuuluks 4 aastat vangistust. Prokurör palus karistuse mõistmisel arvestada, et Viktor Mikker pani kuriteo toime alaealise kannatanu suhtes. Kaitsja palus arvestada karistuse mõistmisel, et Viktor Mikker on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Leidis, et prokuröri poolt palutud karistus on liiga range. Juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et tegemist on ajalises mõõtmes väga vanade episoodidega ja uusi kuritegusid Viktor Mikker toime pannud ei ole ja ka seda, et kannatanuga ei suhtle. Palus arvestada, et Viktor Mikkeril on töökoht ja elukoht ning reaalse vangistusega kaotaks ta need mõlemad. Palus KarS § 60 alusel kergemat karistust, kuna puudub alus isoleerida isikut ühiskonnast neljaks aastaks.
9. Kohtu seisukoht 2.
10. Süüdistus KarS § 141 lg 2 p 1 järgi KarS § 141 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. KarS § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on rünnatavaks õigushüveks seksuaalne enesemääramise õigus. Suguühtesse astumisena on vaadeldav sõrmede sisestamine kannatanu tuppe. Piiritlemiskriteerium, mille alusel eristada suguühteks kvalifitseeruvat seksuaalakti suguühteks mittekvalifitseeruvast, on see, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan
11. 1 RKKK 3-1-1-95-04 p 12-13 ja 3-1-1-59-07 p 14 3 Kannatanu Xxxx oli tema suhtes toimepandud teo ajal 13-aastane, seega lapseealine. Selles osas mingit vaidlust ei ole. Viktor Mikker elas kannatanuga koos samas leibkonnas mitmeid aastaid (oli kannatanu kasuisa), seega oli talle väga hästi teada kannatanu vanus. Eeltoodut kinnitab kannatanu (tl 6) ja kannatanu seaduslik esindaja Xxxx(tl 14) ning Viktor Mikker ise (tl 32). Vägistamisakt seisnes selles, et Viktor Mikker sisestas sõrme Xxxxtuppe ja liigutas sõrme seal edasi-tagasi. Eeltoodut tõendab kannatanu ütlused (tl 6-7) ning isiku läbivaatuse protokoll (tl 9) ja isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokoll seksuaalse väärkohtlemise korral (tl 11). Protokollidest nähtub, et kannatanul esinevad neitsinahal kolm armistunud rebendit. Kuriteo toimepanemist kinnitab ka Viktor Mikker ise (tl 32). Kohus võtab eeltoodu asjaolu tõendamisel arvesse

§ 66

lg 21 p 2 alusel kannatanu ema Xxxx(tl 15-16), kelle sõnul tütar rääkis talle kuidas kasuisa oli talle sõrmed kuhugi sisse pannud, tal tuli verd ja aluspüksid olid verised. Kui kasuisa sõrmi sisestas, siis oli tal väga valus ja järgmistel päevadel alakõht valutas. Kuigi kannatanu rääkis vägistamise kohta aastaid hiljem oli ta siiski tema suhtes toimepandud teo mõju all (emale rääkis ta sellest nuttes). Samuti Xxxxütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Vägistamise pani Viktor Mikker toime füüsilist ja vaimset vägivalda kasutades. Ta hoidis kannatanu käsi kinni, heitis talle oma keharaskusega peale, istus tema peal, keelas tal karjumise, ähvardas kannatanut peksmisega, kui ta peaks juhtunust kellelegi rääkima, ühtlasi avaldas, et kui ta räägikski, siis nagunii teda ei usutaks. Eeltoodut kinnitab kannatanu Xxxx(tl 6-7) ja kannatanu ema Xxxx(tl 15-16). Viktor Mikker eitab kannatanu kätest kinni hoidmist, kuid ei välista, et võis keelata kannatanul karjumise ja võis talle ka öelda, et ta ennast lõdvaks laseks. Ta kinnitab, et kannatanu näost oli näha, et tema tegevus kannatanule ei meeldi ja kannatanu seda talle vist ka ütles. Kuriteo toimepanemisega tekitas V. Mikker kannatanule ka tervisekahjustuse - kolm rebendit neitsinahal. Nimetatut kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (tl 9) ja isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokoll seksuaalse väärkohtlemise korral (tl 11). Tunnistaja Xxxxsisuliselt ulatuslikku tõenduslikku teavet ei anna oma ütlustes. Tunnistaja teeb oletusi, et Viktor Mikker ei saanud seda kuritegu toime panna, kuna on selleks liiga arg ja kardab tunnistajat. Tunnistaja kinnitab siiski, et oli olukord, kus kannatanu ja süüdistatav tema juures ööbisid ja magasid ühes voodis eraldi tekkide all (tl 23). Viktor Mikker pani kuriteo toime kavatsetult. Ta teadis, et kannatanu on alla 18-aastane isik ning talle oli selge teo keelatus. Suguühtesse astumiseks kasutas ta vägivalda. Eeltoodut arvestades tuleb Viktor Mikkeri tegevus kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Viktor Mikker on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodut kinnitab ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 115, mille kohaselt teo toimepanemise ajal oli Viktor Mikker võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tal ei esinenud psühhoosi tunnuseid ega teadvusehäireid (tl 49-54). 2.2 Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on Viktor Mikker end samuti süüdi tunnistanud. Viktor Mikkeri süü on tõendatud tema enda ütlustega (tl 34) selle kohta, et ta võttis 4 kannatanul kaelast kinni ja tahtis teda tuppa viia ja võis selle käigus kannatanule haiget teha. Viktor Mikkeri süü on tõendatud ka kannatanu Xxxx ütlustega (tl 7) temale tekitatud vigastuste kohta ja valutunde kohta, mida süüdistatav temale põhjustas. Kannatanu ütlustega riimuvad tema ema Xxxx ütlused (tl 15). Tunnistaja xxxx ütlused riimuvad kannatanu ütlustega kehalise väärkohtlemise fakti ning kannatanul esinenud vigastuste osas. Tegemist on tunnistaja ütlustega

§ 66lg 21 p 2 tähenduses.

Kannatanu rääkis sellest pärast juhtunut (tl 19-20). See, et süüdistatav elas kannatanuga samas leibkonnas on tõendatud nii süüdistatava enda, kannatanu kui kannatanu esindaja ütlustega (vt ka otsuse p 2.1). Viktor Mikker on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidas võimalikuks, et tekitab oma kasutütrele valu või tervisekahjustusi ning möönis seda. Eeltoodust tulenevalt tuleb Viktor Mikker tegevus kvalifitseerida KarS § § 121 lg 2 p 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Viktor Mikker on süüvõimeline ning KarS

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
3. Karistus KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Viktor Mikkeri süüd lugeda keskmiseks. Tegemist on ühe episoodiga ning kehalise väärkohtlemisega ei kaasnenud tõsiseid tervisekahjustusi. Kohtueelses menetluses V.Mikker väljendas kahetsust. Kohtul ei ole alust kahelda kahetsuse siiruses ning arvestab seda kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et V.Mikker pani toime kuriteo alaealise kannatanu suhtes, kelle suhtes oli ta varem toime pannud veelgi raskema kuriteo ehk V.Mikker jätkas kannatanu suhtes vägivallatsemist, leiab kohus, et rahaline karistus ei ole Viktor Mikkerile kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Eeltoodust tulenevalt ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades tuleb mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 141 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Viktor Mikkeri süüd lugeda keskmiseks. Tegemist on ühe episoodiga ning vägistamisega ei kaasnenud tõsiseid tervisekahjustusi. Kohtueelses menetluses V.Mikker väljendas kahetsust. Samuti on Viktor Mikker vabandanud kannatanu ees ja temalt andestust palunud (tl 56). Kohtul ei ole alust kahelda kahetsuse siiruses ning arvestab seda kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda teo toimepanemist pereliikme suhtes KarS § 58 p 4 tähenduses. Vastavalt eksperdiarvamusele, mis on kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 115 (tl 49-53), esineb V.Mikkeril kerge vaimne alaareng käitumishäiretega, mis avaldub temal kerges kognitiivsete võimete puudes. V.Mikkeri tegutsemist temale süüksarvatavate kuritegude ajal mõjutasid emotsionaalne ebastabiilsus, impulsiivsus ja piiratud kriitikavõime, seda arvestab kohus samuti karistuse mõistmisel. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud karistada V.Mikkerit 6-aastase vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Viktor Mikkeri karistust kergendada KarS § 60 tulenevalt. Kohus leiab, et Viktor Mikkeri näol ei ole tegemist piiratud süüdivusega isikuga KarS § 35 mõttes. Piiratud süüdivuseks peab isiksuse kõrvalekalle olema väga raskekujuline (seda ekspert 5 ei kinnita). Viktor Mikker tuleb toime igapäevase eluga, töötab, elas perekonnaelu ja kasvatab alaealist last ehk temal tuvastatud isiksusehäire ei ole oluliselt kahjustanud tema igapäevaelu ja töövõimet. Mingit alust ei ole arvata, et Viktor Mikkeri võime aru saada sellest, et on keelatud astuda lapseealisega suguühendusse või tema suhtes vägivallatseda muul viisil, olnuks oluliselt väiksem kui täiesti tervel keskmisel inimesel või et tema võime oma käitumist juhtima olnuks oluliselt piiratum kui täiesti tervel keskmisel inimesel. , KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel absorptsioonipõhimõtet lugedes kergem karistus (6 kuud) kaetuks raskeima karistusega (6 aastat). Raskeim karistus on süü suurusele ja karistuse eesmärkidele juba vastav. Kohus mõistab Viktor Mikkerile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Viktor Mikkerile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Viktor Mikkeri vanglasse saabumise aeg. 4. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Ekspertiisikulu summas 255.00 eurot moodustab kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 115. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 288.00 eurot. Viktor Mikkeri kaitsja esitas 30.05.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 144.00 eurot (s.h käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 2 tundi ja 30.05.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 1 tund. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 141 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu I astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 2 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 6 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Viktor Mikkerilt tuleb välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna kaitsetasu, ekspertiisikulu ja sundraha.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 7