VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-16-9018 29. november 2016, Narva Kohtuasi AXXX ŠXXX hagi Jõhvi kohtutäit

§ 449lg-le 3 on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALISE SUURUSE MÄÄRAMINE

1. Jätta kõik menetluskulud (hageja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud ja kostja menetlusabikulud) tsiviilasjas nr 2-16-9018 hageja kanda.
2. Mõista AXXX ŠXXXlt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud, s.o riigilõiv summas 475 € ja riigi õigusabi kulud koos käibemaksuga summas 504 €, kokku 979 €. Menetluskulude tasumine määrata tähtajaga kuni
3. detsembrini
5. Määruse punktis 5 nimetatud menetluskulud tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole.
6. Kohus ei määra kostja menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; Tsiviilasi nr 2-16-9018 arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas kohtule 7.06.2016 hagiavalduse ja 17.06.2016 hagiavalduse täienduse kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Ülalmainitud avalduste kohaselt kostja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (edaspidi ka „kohtutäitur“) alustas hageja vanemate L S (ik XXX) ja A S (ik XXX) suhtes menetlust täiteasjas nr 042/2009/4542 ning täiteasjas nr 042/2010/3103 (mõlemad asjad on hiljem ühendatud ühte menetlusse nr 042/2012/795). 23.09.2011.a arestis kohtutäitur hageja vanematele kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Sillamäe linnas (uus registriosa nr XXX), selle edaspidiseks sundmüümiseks. Hageja elas ülalnimetatud korteris koos oma vanematega. 22.02.2012.a toimunud kordusenampakkumisel oli korter müüdud NARVA INVEST OÜ-le (rk 11521311). Enamapakkumise akti alusel on kohtutäitur algatanud 04.04.2012.a hageja ema L S suhtes täiteasja nr 042/2012/797. 22.05.2012.a tegi Viru Maakohus määruse tsiviilasjas nr 2-12-20015, millega anti kohtutäiturile luba siseneda täiteasjade nr 042/2012/797 ja 042/2012/795 raames ilma L S ja A S nõusolekuta nende valduses olevatesse ruumidesse 25.05.2012 aadressil XXX, Sillamäe, täitedokumendi täitmiseks, milleks oli kinnisasja valduse äravõtmine ja vajadusel õigusliku aluseta kinnisasja valdavate isikute väljatõstmine. 25.05.2012 tõstis kohtutäitur hageja ja tema vanemad korterist välja. 2

§ 367, Aut

ÕS § 4, 13, 46. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kõigi hagis esitatud nõuete osas kohaldada aegumist. Aegumise kohaldamise taotluse põhjenduste kohaselt TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-42-07 (p 12) sedastanud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kohtule 7.09.2016 esitatud seisukohas palus kostja teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ning jätta hagi rahuldamata tulenevalt nõude aegumisest. HAGEJA ARVAMUS Hageja ei ole nõus, et tema nõuded on aegunud, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja arvamusel rikkus kohtutäitur antud juhul tõenäoliselt seaduse nõudeid ja seoses sellega võib tegemist olla aegumisajaga, mis on ettenähtud § 149 (seadus jäi nimetamata) ja mille kestus on 10 aastat. Hageja ei esitanud seisukoha vaheotsuse tegemise taotluse kohta. 3

) § 449 lg-le 3 kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AXXX ŠXXX hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu kahju hüvitamiseks kokku summas 6 730 eurot ja viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemisest aegumise kohta. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Hageja nõue tuleneb väidetava varalise kahju õigusvastasest tekitamisest kohtutäituri poolt väljatõstmisel täitemenetluse käigus. Poolte vahel puudub vaidlus, et väidetava kahju tekitamise päevaks on 25.05.2012 ja hageja sai teada kahju tekitamisest ja kahju tekitanu isikust samal päeval. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Sama paragrahvi lg 8 ja lg 9 kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kohus märgib, et oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik õiguslik hinnang. Hageja pidi 25.05.2012 teada saama, et tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kohus leiab, et kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Seega tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. 4

§ 449lg 3 kohaselt lõppotsus.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Viru Maakohus

1. jaanuari 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14700 andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Viru Maakohus
2. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9018 vabastas hagejat riigilõivu summas 475 eurot tasumisest.

§ 180

lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusabi on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest; täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt

§ 190

lg-le 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Viru Maakohus 29. novembri 2016 määrusega määras hageja esindajale A. Matvejevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga kokku 504 €. 5

§ 190

lg 4 lausest 1 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtuvalt

§ 162

lg-st 1 ja § 190 lg-st 1, 2 ja 4 jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-9018 hageja kanda. Kohus leiab, et

§ 190lg 7 kohaldamiseks alust ei ole.

Seega hagejalt tuleb mõista riigi kasuks välja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud kokku summas 979 € (475+504).

§ 179

lg 5 alusel määrab kohus hagejale menetluskulude tasumiseks tähtaja kuni 31.12.2017.

§ 179

lg 6 järgi võib menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pöörata käesoleva lahendi sundtäitmisele.

§ 179lg 9 järgi tuleb kulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist.

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 177

lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohus ei määra kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2017 kohtuotsusega. 6