lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara kokku summas 3 293.41 eurot, võlgniku kohustuste maht on 167 483.42 eurot. Kuni likvideerimismenetluse algatamiseni oli võlgniku põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Võlgniku juhatuse liige teatas ajutisele haldurile, et ei jõua vastata halduri teabenõudele. Suuliselt avaldatud informatsiooni kohaselt puudub võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga majandustegevus. Samuti puudub võlgnikul personal. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku põhivara oli võõrandatud 2015 aastal. Halduril ei õnnestunud tuvastada vastusooritust vara võõrandamise eest (raha laekumist). Võlgniku juhatuse poolt esitatud käibeandmikute kohaselt oli võlgnik samal ajal kohustus summas 86 654.71 eurot. Võlgnevus on käesoleva ajani kustutamata. Lisaks eespoolnimetatud võlgnevusele oli võlgniku vastu esitatud kohtu kaudu nõue kahju hüvitamiseks summas ca 110 000.00 eurot. Nimetatud nõue oli osaliselt rahuldatud 2017.a. See võib ajutise halduri hinnangul viidata varalise seisundi kahjustamisele ning maksejõuetuse põhjustamisele. 2 Juhul, kui vara võõrandati mingi kohustuse täitmiseks, võib see omakorda tähendada, et 2015 aastal olid võlgnikule teadaolevad võlausaldajad koheldud ebavõrdselt. Antud tegevus on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 3841 järgi. Lisaks sellele ei ole juhatus, vaatamata negatiivsele omakapitalile, mis eksisteeris juba 31.12.2016.a, täitnud äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatud kohustusi, muuhulgas pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Haldurile jäi raamatupidamisdokumentatsioon esitamata, mistõttu ei olnud halduril võimalik võtta lõplik seisukoht raamatupidamise ja aruandluse korralduse osas. Samas äriregistri andmete kohaselt jäid juhatuse poolt esitamata majandusaasta aruanded alatest aastast 2014. Seega jäi üks raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 sätestatud põhikohustusest täitmata. Võlgniku poolt esitatud bilansis on kohustuste summaks 89 737.08 eurot, mis tähendab, et bilansis on kajastamata jõustunud kohtulahendi alusel tekkinud kohustused, mis viitab puudulikule raamatupidamise korraldamisele. Püsiv maksejõuetus on halduri arvates tekkinud hiljemalt 2015 aastal. Maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka kuriteotunnustega teod. Nimetatud seisukoht ei ole lõplik, kuna põhivara võõrandamise asjaolud vajavad halduri hinnangul täiendavat analüüsi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad samuti täiendavat analüüsi. Analüüsi vajavad eeskätt toimingud, mille tagajärjel olid võlgnikule kuulunud sõidukid võõrandatud OÜ-le IRTIMID, kes on lähikondne pankrotiseaduse mõttes. Samuti võlgniku ja tema teiste lähikondsete vahel teostatud tehingud (regulaarsed ülekanded, selgitusega ”pod otchet” või “tasumata arved”). Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 11,5 töötunni eest kokku summas 1 035.00 eurot (lisandub käibemaks 207.00 eurot). Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 035.00 eurot (lisandub käibemaks 207.00 eurot) ja tehtud kulutuste eest 144.00 eurot (lisandub käibemaks 28.80 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.