← Eesti

1-17-5745/1

Obsah (9)§ 202§ 175§ 180§ 159§ 126§ 254§ 251§ 253§ 179

Kriminaalasi nr. 1-17-5745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 08.08.2017.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Süüdistatav Darja Pozdnja

§ 202

lg 6 alusel lugeda Darja Pozdnjakova poolt 23 üldkasuliku töö tundi karistusest kantuks. Darja Pozdnjakova poolt tehtud 23 üldkasuliku töö tundi vastab rahalise karistuse 69 päevamäärale (KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust või üks päev üldkasulikku tööd). Lugeda Darja Pozdnjakova rahaline karistus 69 päevamäära, s.o 690 eurot täidetuks. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Darja Pozdnjakovalt riigituludesse: -

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 705 eurot; -

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu - 48 eurot

§ 180

lg 3 alusel Darja Pozdnjakoval tasuda kriminaalmenetluse kulud 753 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 62.75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Darja Pozdnjakovale eraldi dokumendina. Asitõend CD-plaat turvakaamera videosalvestusega (asub kriminaalasja materjalide juures)-

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

§ 254

lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale Darja Pozdnjakovale (e-post: xxxx), kaitsjale Silver Reinsaarele (e-post: silver@clarusab.ee) ja prokuratuurile. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Darja Pozdnjakovat süüdistatakse selles et, tema viibides 18.09.2016 kella 19.55 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 35 aadressil asuvas Akadeemia Konsum kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Coop Kaubanduse AS-le kuuluvat kaupa: ühe pudeli Saaremaa vodka 0,7l koodiga EAN4740054002501, maksumusega 9,29 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema viibides 19.09.2016 kella 19.49 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvas Akadeemia Konsum kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Coop Kaubanduse AS-le kuuluvat kaupa: ühe pudeli Saaremaa vodka 0,7l koodiga EAN4740054002501, maksumusega 9,29 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, viibides 20.09.2016 kella 19.49 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvas Akadeemia Konsum kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Coop Kaubanduse AS-le kuuluvat kaupa: ühe pudeli Saaremaa vodka 0,7l koodiga EAN4740054002501, maksumusega 9,29 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Seega Darja Pozdnjakova pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju. Tsiviilhagi summas 27.89 eurot on Darja Pozdnjakova poolt vabatahtlikult hüvitatud. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör esitas kohtule süüdistusakti käskmenetluses, leides, et kuna tõendamiseseme asjaolud on selged, siis on tema suhtes võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Abiprokurör taotleb kirjalikult tunnistada Darja Pozdnjakova süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 69 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 690 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust või üks päev üldkasulikku tööd. Seega 69 päevamäära rahalist karistust vastab 23 üldkasuliku töö tunnile.

§ 202

lg 6 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohustuste osa, mille isik on täitnud. Darja Pozdnjakova täitis 23 üldkasuliku töö tundi, seetõttu lugeda karistus täidetuks. 2 Samuti palub abiprokurör süüdistatavalt välja mõista süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrata hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Asitõend üks CD-plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta asja materjalide juurde. Kohtu põhjendused

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

§ 253

p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

§ 254

lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ja süüdistusakt Darja Pozdnjakova süüdistuses saabusid kohtusse 13.06.2017.a. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Küll aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistuse tekstis on 20.09.2016.a. varguse toimepanemise kellaaeg ebaõigesti märgitud (19.49). Tegelikult pandi vargus toime kell 17.22. Nimetatud asjaolu ei muuda kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid ebaselgeks ega takista kriminaalasja lahendamist käskmenetluses. Kohus Darja Pozdnjakova käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, kahju vabatahtlik hüvitamine, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaal-ja väärteokaristused. Kohus peab põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o summas 690 eurot ja leiab, et raskema karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas otstarbekas. Darja Pozdnjakova suhtes lõpetas prokuratuur 10.10.2016.a menetluse ja kohustas tegema 50 tundi üldkasulikku tööd. 07.02.2017.a. muudeti eelnimetatud määrust ja kohustati Darja Pozdnjakovat maksma riigituludesse kindel rahasumma. Kuivõrd Darja Pozdnjakova kohustust ei täitnud, siis prokuratuur 03.05.2017.a. uuendas menetluse.

§ 202

lg 6 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohustuste osa, mille isik on täitnud. Darja Pozdnjakova täitis 23 üldkasuliku töö tundi. KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust või üks päev üldkasulikku tööd. Seega 69 päevamäära ( 690 eurot) rahalist karistust vastab 23 üldkasuliku töö tunnile. Seega tuleb lugeda Darja Pozdnjakova karistus täidetuks.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. Kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja määratud kaitsjale määratud tasu 48 eurot, kokku 753 eurot.

§ 180lg.

3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist 3 ettepanekut ei ole ka käskmenetluses esitatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kohus juhindub

§ 251lg- st 1, § 253 p- st 1 ja § 254.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.