KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-627

§ 74

lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. 16. Maakohus leidis, et hagi ei ole

§ 74

lg 4 järgi aegunud.

§ 74

lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hagiavaldusest ja hageja esitatud kronoloogiast kahjust teadasaamise kohta nähtub, et hagejal hakkas tõusetuma kahtlus kahju tekitamise kohta 2014.a kevadel, mille järel hageja asus kahju olemust ja suurust tuvastama. Hageja on selgitanud, et kui jooksvate kulude ja tulude vahekord ei muutunud ka 2014. aasta kevadel paremaks, hakkas hageja kahtlustama, et kostja koostatud eelarveprognoosid ei pruugi olla täpsed ning kõigepealt asuti välja selgitama, milline on tegelik projekti rahaline seis ning miks see ei parane. Samas ei olnud hagejal endiselt kahtlusi kostja tegevuse õiguspärasuses. 5 Asjaoludest nähtuvalt saatis BT 27.08.2014 SSile elektronkirja, milles palus vaadata läbi kõik Auvere elektritööde projektiga seonduvad SLO Eesti AS-i arved. 31.08.2014 saatis SS BT-le elektronkirja Auvere elektritööde projekti arvetega, mis sisaldasid SS hinnangul kahtlaseid kaubaartikleid, sh SLO Eesti AS, Rautakesko AS ja Ventrum Grupp OÜ vaidlusaluseid arveid. Ventrum Grupp OÜ-ga seotud nõude osas võib alates 08.09.2014 teha järelduse hagejal tekkinud kahju ning selle põhjustanud isiku vahel. Sel kuupäeval saatis tellija objektijuht DS SS-le e-kirja, milles kinnitas, et Ventrum Grupp OÜ arvetel näidatud teeninduskilbid tarnis tellija CEGELEC. 24.11.2014 kinnituskirjaga on kohtu hinnangul tõendatud kuupäev, mis hagejal tekkis põhjendatud kahtlus, et vaidlusaluste SLO Eesti AS-i arvete alusel ostetud kaupa ei ole Enefit 280 kondensatsiooniala elektritööde projekti raames kasutatud. Võttes arvesse, et käesolevas asjas on hagi esitatud 17.12.2014, siis ei ole hagis esitatud nõuded

§ 74lg 4 järgi aegunud.

17. Asjaolude kohaselt sõlmis hageja Ventrum Grupp OÜ-ga 04.06.2012 töövõtulepingu toru DP-01-BF002 elektrikütte kaablite paigalduseks. Hageja märgib, et kostja kinnitas Ventrum Grupp OÜ esitatud arve nr 12.07-01 summas 7260 eurot (km-ta), mille hageja tasus, kuid töid tegelikult Ventrum Grupp OÜ poolt ei teostatud. Lisaks sõlmis hageja Ventrum Grupp OÜ-ga 09.10.2013 tarnelepingu nr TL-232-10, mille alusel pidi Ventrum Grupp OÜ tarnima teeninduspistikupesade kilpe. Kostja on allkirjastanud hageja nimel kilpide üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja on seisukohal, et Ventrum Grupp OÜ ei ole tegelikult tarninud aktides märgitud teeninduspistikupesade kilpe, kuigi kostja arved kinnitas. Hageja tasus arved 29.11.2013, 02.01.2014 ja 27.01.2014 kogusummas 31 710,63 eurot (km-ta). 31.10.2014 sõlmisid hageja ja Ventrum Grupp OÜ kompromisslepingu alusetult saadud raha tagastamiseks. Ventrum Grupp OÜ tunnistas, et kostjaga on sõlmitud näilikud tehingud, mille alusel töid ei tehtud, kuid arve esitati kostja kaudu hagejale. Kostja ja Ventrum Grupp OÜ leppisid kokku, et Ventrum Grupp OÜ ei osuta hagejale lepingutes ettenähtud teenuseid, kuid kostja annab hagejale korralduse Ventrum Grupp OÜ-le tasuda. Ventrum Grupp OÜ tunnistas, et mh on näilikud 04.06.2012 Ventrum Grupp OÜ hinnapakkumise nr 003/1206 alusel Enefit 280 elektritööde lepingu alusel tööde teostamiseks sõlmitud leping, mille alusel on hageja tasunud Ventrum Grupp OÜ-le 7260 eurot (km-ta) ja 09.10.2013 Ventrum Grupp OÜ ja hageja vahel sõlmitud tarneleping nr TL-232-10, mille alusel on hageja tasunud Ventrum Grupp OÜ-le 31 710,63 eurot (km-ta). Hagejale tekkinud kahju on kokku 38 970,63 eurot (km-ta), mille eest vastutavad kostja ja Ventrum Grupp OÜ solidaarselt. Hageja on Ventrum Grupp OÜ-ga kompromissis kokku leppinud, et Ventrum Grupp OÜ tasub võlgnevuse hageja ees 23 970,63 euro ulatuses. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagiavaldus on selle nõude osas esitatud vale kostja vastu. Kohus leidis, et hagejal on kostja vastu

§ 74

lg 1 alusel nõue vaatamata sellele, et hageja on Ventrum Grupp OÜ-ga sõlminud kompromisslepingu hagejale tekitatud kahju osaliseks hüvitamiseks. Ekslik on kostja seisukoht selles, et hageja on kompromissi sõlmides loobunud oma nõudest kostjat puudutavas osas. Kompromissis on selgesti tuvastatav asjaolu, et Ventrum Grupp OÜ tasub võlgnevuse hageja ees 23 970,63 euro ulatuses. Seega on hagejal õigus esitada ülejäänud osas nõue kostja vastu. Kohus leidis, et kompromissist tulenevate kokkulepete puhul võib tõendatuks lugeda hageja väidet, et kostja on sõlminud Ventrum Grupp OÜ-ga kokkuleppe, et töid ei teostata, kuid hagejale esitatakse arved tasumiseks. Ventrum Grupp OÜ-l puuduks igasugune ajend taolise kompromisslepingu sõlmimiseks, st kus üks osapool oleks põhjuseta nõus teisele poolele hüvitama 23 970,63 euro ulatuses kahju. Lisaks on hageja kohtule tõendanud selle, et 6 hinnapakkumise nr 003/1206 alusel sõlmitud lepingu järgi Ventrum Grupp OÜ töid ei teostanud. Hageja väidet, et teeninduspistikute kilpe ei tarnitud, tõendab kohtu hinnangul asjaolu, et Auvere elektritööde lepingu lõpptellija (CEGELEC France Comte) kinnitas 10.07.2013 elektronkirjas, et ta ei telli hagejalt 07.06.2013 hinnapakkumises mh sisaldunud teeninduspistikupesade kilpe. Samuti tõendab hageja väidet elektritööde juht PŠ, kes kinnitab, et tegelikult ei ole nimetatud aktide alusel hagejale teeninduspistikupesade kilpe üle antud. Kohtu hinnangul on eelnevate asjaolude ja tõendite kogumis hindamisel põhjendatud hagejapoolne nõue kostja vastu summas 7740 eurot (km-ta). Maakohus leidis, et kostja vastutab kahju tekkimise eest. Poolte vahel on 02.05.2011 sõlmitud tööleping, mille p 2.4 (b) järgi pidi kostja täitma oma töökohustusi lojaalselt. Hageja kui elektritööde osakonna projektijuhi ametijuhendi P-106

§ 72ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista 7740 eurot (km-ta).

Kohus leidis, et ka viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 01.01.2014 kuni 17.12.2014 eest summas 610,45 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja Enefit 280 elektritööde lepingu raames kinnitanud arvesaatelehed, milles nimetatud esemeid ei ole tööde teostamiseks kasutatud, kokku summas 69 748,65 eurot. Asjaolude kohaselt esitas SLO Eesti AS 20.07.2012 hagejale arve-saatelehe nr 618767, mille kohaselt oli Enefit 280 elektritööde lepingu tööde teostamiseks tellitud jootetina summas 9848 eurot (km-ta). Kostja kinnitas arvel kauba kättesaamist ning allkirjastas arve märkusega „palun maksta.“ Hageja tasus arve 21.08.
2. Kostja vastas 23.07.2012 hageja raamatupidajale, et jootetina kasutati joodetavate kaablimuhvide kütte- ja elektrikaablite ühendamiseks. Jootetina müügiks väljastas 27.02.2012 SLO Eesti AS hagejale taaskord arve-saatelehe nr 619593, mille kohaselt oli tööde teostamiseks mh tellitud jootetina summas 15 701,50 eurot (km-ta). Kostja kinnitas arvel kauba kättesaamist ning märkis arvele kleebitud märkmelehel jootetina kasutamise eesmärgiks „joodetavad kaablimuhvid“ ning allkirjastas arve märkusega „palun maksta.“ Hageja tasus arve 27.08.
3. Hageja leidis, et kostja poolt tellitud jootetina ei ole Enefit 280 elektritööde projektis kasutatud. Hageja on selgitanud, et kõnesolevas projektis ei saanud jootetina tehniliste eripärade tõttu kasutada. Kostja märkis, et järelevalve teostamise käigus ei ole keegi tähelepanu pööranud asjaolule, et jootetina kasutati projektil ajutise kinnitusena enne püsivate kinnituste tegemist. 7 Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud jootetina kasutamist Enefit 280 elektritööde käigus. Kohtu hinnangul on tunnistajate AV ja PŠ ütlused ebamäärased ning ei anna selgelt märku sellest, et jootetina oleks ajutise kinnitusvahendina kasutatud. Asjaolusid arvesse võttes on usutavam, et ajutiste kinnitustena võidi kasutada pehmet traati, mis on hagejale mh majanduslikult otstarbekam. Tsiviilasjas kogutud teabe põhjal võib asuda ka seisukohale, et jootetina kasutamine püsiva kinnitusena oleks olnud lubamatu. Lisaks ei ole hagejapoolne järelevalve objektil jootetina kasutamist tuvastanud. Tunnistaja SS on 17.05.2016 kohtuistungil tunnistanud, et ei ole sellist dokumenti, mis fikseeriks, et ajutistelt kinnitustelt eemaldatud jootetina oleks objektilt välja viidud. Võttes arvesse eelnevat, siis on kostja jootetina tellimisega tahtlikult rikkunud töölepingut. Maakohus asus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 ja

§ 72ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista 25 549,50 eurot (km-ta).

Kohus leidis, et ka viivisenõue on põhjendatud ning et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 01.01.2013 kuni 17.12.2014 eest summas 4145,67 eurot ja viivis edasiulatuvalt kuni nõude täitmiseni. 19. Hageja on esitanud kostja vastu nõude seoses Enefit 280 elektritööde raames 27.07.2012 esitatud SLO Eesti AS arve-saatelehega nr 619593. Arve kohaselt oli tööde teostamiseks tellitud mh tihendmooduleid (30 tk), tekstoliitplaate (330

1. tk)ja valgusteid (255 tk). Kostja kinnitas arvel, et on kauba kätte saanud ning allkirjastas arve märkusega „palun maksta“. Hageja tasus arve 27.08.2012. Arvest nr 619593 nähtub, et tihendmoodulite eest tasus hageja 11 130 eurot (km-ta), tekstoliitplaatide eest 2661,90 eurot (km-
2. ta)ning valgustite eest 14 900 eurot (km-ta), kokku summas 28 691,90 eurot. Kostja väitis, et arvel nimetatud kaup on ära kasutatud teistes hageja projektides. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja on kõnesoleva kauba kasutamises andnud ebamääraseid selgitusi. Lisaks on hageja tunnistajate PŠ, JI, JM ja SS ütlustega tõendanud, et kaupa ei ole objektil kasutatud. Kostja ei ole kohtule esitanud usutavaid tõendeid selle kohta, et tihendmooduleid ja tekstoliitplaate oleks kõnesolevas projektis kasutatud. Kostja väidete ebausaldusväärsust näitab asjaolu, et kolm tunnistajat on kinnitanud, et isegi kui restide katmiseks ja kilpides kasutati tekstoliitplaate, siis oli selle arvestuslik kogus oluliselt väiksem, kui kostja tellitud kogus. Lisaks on tunnistaja SS 17.05.2016 kohtuistungil tunnistanud, et ta on objektil teostanud paikvaatluse, mille käigus ta kõnesoleval arvel märgitud tihendmooduleid ei leidnud. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et arve-saatelehel nr 619593 märgitud tihendmooduleid, tekstoliitplaate ja valgusteid oleks Enefit 280 elektritööde raames või muude projektide käigus kasutatud. Kostja on nende kaupade tellimisega tahtlikult rikkunud töölepingut. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 ja

§ 72

ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista 28 691,90 eurot (km-

1. ta)ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 01.01.2013 kuni 17.12.2014 eest summas 4655,56 eurot ning viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. 20. Asjaolude kohaselt esitas SLO Eesti AS 27.09.2012 hagejale arve-saatelehe 628140, mille kohaselt oli tööde teostamiseks tellitud kettsaag, nurklihvija ja valgustid (30 tk). Kostja kinnitas arvel, et on kauba kätte saanud ning allkirjastas arve märkusega „palun maksta“. Hageja tasus arve 29.10.2012. Arvest nr 628140 nähtub, et kettsae eest tasus hageja 370 eurot (km-ta), nurklihvija eest 185 eurot ja valgustite eest 4012,50 eurot. Kokku on hageja nõue arvest nr 628140 tulenevalt 4567,50 eurot. Lisaks esitas SLO Eesti AS 30.11.2012 hagejale arve-saatelehe nr 638123, mille kohaselt oli tööde teostamiseks tellitud valgustid (45
2. tk)ja järkamissaag. Kostja kinnitas arvel kauba kättesaamist ning allkirjastas arve märkusega „palun tasuda“. Hageja tasus arve 31.12.2012. Arvest nr 638123 nähtub, et 8 valgustite eest tasus hageja 3291,26 eurot ja järkamissae eest 388,89 eurot. Kokku on hageja nõue arvest nr 638123 tulenevalt 3680,15 eurot. Hageja elektritööde juhid PŠ ja JI on kinnitanud, et arvetel märgitud kaupu ei ole tööde teostamiseks kasutatud. Hageja hinnangul kinnitab elektritööde juhtide väidet ka asjaolu, et Enefit 280 elektritööde lepingu tööde teostamiseks ei olnud mainitud kauba kasutamine vajalik (ei olnud projektis ette nähtud). Kettsaagi, nurklihvmasinat ja järkamissaagi ei ole hagejale ka üle antud ega võetud hageja raamatupidamises väikevahendina arvele, kuigi vastavalt hageja praktikale tuli 2012. aastal arvele võtta kõik väikevahendid soetamismaksumusega üle 70 euro (km-ta). Kostja on leidnud, et tegemist on koondarvetega, koondarve ei tähenda kostjapoolset ainuisikulist tellimuse esitamist hageja lepingulisele partnerile SLO Eesti AS, kuna tellimusi võisid esitada kõik kostja tollased meeskonna liikmed. Maakohus leidis, et kostja tõendas SLO Eesti AS Narva kontori juhataja tunnistusega teiste isikute poolt tellimuste esitamise võimalikkust. Samas ei lükka see ümber hageja väidet, et kostja oli projektijuht, kellel olid vastavad eriteadmised ja ta pidi aru saama, mis kaupa objektile on vaja. Kõnesolevate arvete alusel tarnitud valgustite osas ei ole kostja selgitusi kohtule jaganud. Kostja poolt tellitud kaupade ning hagejale väljastatud arvete kinnitamisega on hageja teinud märkimisväärseid kulutusi, mis oleksid ilma kostjapoolse tegevuseta olemata. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused elektritööriistad on hageja vara hulka arvatud. Kostja on kettsae, nurklihvija, järkamissae ja valgustite tellimisega tahtlikult rikkunud töölepingut. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 ja

§ 72

ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista arvetega nr 628140 ja 638123 seonduva kahju eest 4567,50 eurot (km-

1. ta)ja 3680,15 eurot (km-
2. ta)ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 01.01.2013 kuni 17.12.2014 eest summas 1338,27 eurot ning viivis alates 18.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. 21. Hageja on leidnud, et kostja on Auvere elektritööde lepingu raames kinnitanud arvesaatelehed, mille alusel ei ole tooteid tarnitud, kokku summas 6808,73 eurot. Hageja on seoses Auvere elektritööde lepingu raames tekitatud kahjuga oma nõuet suurendanud 11.05.2015 menetlusdokumendis. 13.07.2013 esitas Rautakesko AS arve nr 199552076, mille kohaselt oli ostetud tööde teostamiseks vabakujulist fossiilkivi 13–19 mm. Arvel on märgitud tellimuse esitanud isikuks kostja. Kostja on allkirjastanud arve märkusega „palun tasuda“. Hageja tasus arve 14.08.2013 summas 129,15 eurot (km-ta). Hageja märkis, et tellitud fossiilkivi ei kuulunud lepingu mahtu, sest fossiilkivi kasutatakse kodudes põranda- või terrassikattena või aiateede ehitamiseks. Kostja on tunnistanud nimetatud hageja nõuet. Maakohus rahuldas TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt arvega nr 199552076 seotud haginõude 129,15 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuivõrd hageja tasus kõnesoleva arve 14.08.2013, siis tuleb sellest kuupäevast arvates arvestada viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis summas 14,40 eurot ajavahemiku 14.08.2013 kuni 17.12.2014 eest. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. 22. Kostja on palunud tasuda järgmised SLO Eesti AS arve-saatelehed: - 31.07.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000666969, mille kohaselt oli mh ostetud tööde teostamiseks koduseks kasutamiseks ettenähtud LED valgustusribad (4 tk). Hageja tasus arve 30.08.2013 ning nõuab kostjalt 267,29 euro (km-
3. ta)väljamõistmist. 9 - - - - - - - - 16.08.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000668795, mille kohaselt oli mh ostetud tööde teostamiseks koduseks kasutamiseks ettenähtud LED liistvalgusti (1
4. tk)ja koduseks kasutamiseks ettenähtud LED valgustusribad (3 tk). Hageja tasus arve 16.09.2013 ning nõuab kostjalt 238,17 euro (km-
5. ta)väljamõistmist. 30.08.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000670903, mille kohaselt oli ostetud tööde teostamiseks mh (aia) postivalgusti kupleid (12 tk), valgustipesad (12
6. tk)ja LED pirne (9 tk). Hageja tasus arve 30.09.2013 ning nõuab kostjalt 454,05 euro (km-
7. ta)väljamõistmist. 30.09.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000675229, mille kohaselt oli ostetud tööde teostamiseks mh sisustusvalgustid (4 tk), klaasist disain pistiku- või lüliti raamid (26 tk), põrandaküttekaabel (1
8. tk)ja põrandakütte termostaat (1 tk). Hageja tasus arve 30.10.2013 ning nõuab kostjalt 1851,40 euro (km-
9. ta)väljamõistmist. 31.10.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000680269, mille kohaselt oli ostetud tööde teostamiseks disain LED pirne (30 tk). Hageja tasus arve 02.12.2013 ning nõuab kostjalt 636,57 euro (km-
10. ta)väljamõistmist. 31.10.2013 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000680273, mille kohaselt oli ostetud tööde teostamiseks mh laevalgustid (5 tk), valgusti kinnitusadapter (1
11. tk)ja sisustusvalgusti (1 tk). Hageja tasus arve 02.12.2013 ning nõuab kostjalt 1680,30 euro (km-
12. ta)väljamõistmist. 31.01.2014 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000692304, mille kohaselt oli mh ostetud tööde teostamiseks koduseks kasutamiseks ettenähtud LED liistvalgustid (3
13. tk)ja LED pirne (5 tk). Hageja tasus arve 03.03.2014 ning nõuab kostjalt 184,28 euro (kmta) väljamõistmist. 28.02.2014 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000695644, mille kohaselt oli mh ostetud tööde teostamiseks koduseks kasutamiseks ettenähtud LED liistvalgustid (3 tk). Hageja tasus arve 31.03.2014 ning nõuab kostjalt 60 euro (km-
14. ta)väljamõistmist. 30.06.2014 esitas SLO Eesti AS arve-saatelehe nr 000711842, mille kohaselt on tööde teostamiseks ostetud prožektoreid (8 tk). Hageja tasus arve 30.07.2014. Hageja nõuab kostjalt 1307,52 euro (km-
15. ta)väljamõistmist. Kostja märkis, et koondarve puhul võisid tellimusi esitada kõik kostja meeskonna liikmed. Hageja leidis, et ei ole eluliselt usutav, et kaupa võis tellida keegi teine. Kostja oli projektijuht, kellel on vastavad eriteadmised. Tellitud on objektil mittekasutatud kaupu. Tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, mida võiks käsitleda eksimusena. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused kaubad oleksid projektis sihipäraselt tellitud ja kasutatud. Hageja elektritööde juht SS on kinnitanud, et valgusteid ei kasutatud Auvere projektis tööde teostamiseks. Täiendavalt on tunnistaja AI seletanud, et kauba tellimusi pidi ta alati kooskõlastama kostjaga, Auvere objektil tunnistaja LED lampe ei näinud. Hageja on tõendatult leidnud, et eelmainitud arvetel märgitud valgusteid ei ole muudel hageja objektidel kasutatud. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud töölepingut tahtlikult. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 ja

§ 72

ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista kahjuhüvitis 6679,58 euro (km-ta) ulatuses ja viivis 17.12.2014 seisuga 521,70 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hagi täienduse kohaselt on hageja teada saanud, et kostja on tellinud Heidos OÜ-lt Auvere elektritööde lepingu raames objektile lattliini komponente (toiteadaptereid, kinnitusdetaile jne) tegelikust vajadusest oluliselt suuremas koguses, millega on tekitanud täiendava kahju summas 11 620,70 eurot (km-ta). Hageja oli Auvere objektile tellinud lattliini komponente piisava varuga. Kohus nõustus hagejapoolse viitega Heidos OÜ
2. majandusaasta 10 aruandele, millest nähtub, et äriühingu tegevusalaks oli vaidlusaluste arvete esitamise ajal raamatupidamisteenuste osutamine ja mootorsõidukite hooldus. Kui Heidos OÜ oleks tarninud kauba objektile, siis oleks tarne fikseeritud ning oleksid olemas veodokumendid ja kauba kättesaamist kinnitavad dokumendid. SS on 17.05.2016 kohtuistungil tunnistanud, et Morek IT OÜ poolt tarnitud kogusest piisas, ning neid ei olnud vaja teisest firmast tellida. Maakohus leidis, et kostja poolt tellitud kaubad ei olnud sihipäraselt tellitud ega Auvere objektil kasutatud. Kostjale pidi olema teada, et projekti jaoks tellitud kaubast pidi ehitustöödeks piisama. Kohus leidis, et kostja on eelmainitud kaupade tellimisega tahtlikult rikkunud töölepingut. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 115 ja

§ 72

ja 74 lg 1 koosmõjul välja mõista kahjuhüvitis 5993,20 eurot (km-

1. ta)arve nr 1047 asjaolude alusel ja 5627,50 eurot (km-
2. ta)arve nr 1082 asjaolude alusel ja viivis 17.12.2014 seisuga 1125,63 eurot. Lisaks tuleb edasiulatuvalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. 24. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis maakohus hageja menetluskulud 98,6% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 1,4% ulatuses hageja kanda. Maakohus märkis, et on 05.10.2015 määrusega rahuldanud osaliselt kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Anna Solomko on kohtule 09.11.2015 teatanud, et MV on sõlminud kliendilepingu Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-ga. Esindaja teatas, et seega on riigi õigusabi alused ära langenud ning isikule riigi õigusabi andmine tuleb lõpetada. Samuti teatas esindaja, et riigi õigusabi raames ei ole esindajal kulutusi tekkinud. Tulenevalt eeltoodust lõpetas kohus kostjale riigi õigusabi andmise. Hageja menetluskulud on õigusabikulud 35 367,49 eurot (õigusteenust on osutanud peamiselt Martti Peetsalu (120 eurot/
3. h)ja Sandra Sillaots (100 eurot/h)), riigilõivud 1650 eurot ja muud kulud 644,52 eurot (registriväljavõtete tegemine jms). Kohus leidis, et büroo töötajad ei ole menetlusosalise esindajaks TsMS § 218 lg 1 mõistes ning leidis, et bürootöötajate tasu (s.o 468 euro) ulatuses ei ole hageja menetluskulud põhjendatud. Tsiviilasja mahukust arvesse võttes on mõlemale esindajale tehtud kulud põhjendatud. Kohus nõustus kostjaga selles, et põhjendatud ei ole hageja kulu mõlema advokaadi kohtuistungile ja tagasi sõitmisele ja jättis hageja taotluse 20 euro osas rahuldamata. Tsiviilasja mahukust arvesse võttes leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku summas 35 524,01 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kulutused tsiviilasja raames tasutud riigilõivude eest summas 1650 eurot. Võttes arvesse kohtu poolt määratud menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 36 653,57 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 11 736,96 eurot (sh käibemaks). Kohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud 164,31 euro ulatuses. 25. Maakohus märkis, et peab TsMS § 445 lg 2 alusel vajalikuks jätta kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on ilmselt lahendi täitmise tagamiseks vajalik. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 26. Kostja esitas 02.11.2016 Harju Maakohtu 03.10.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kuni otsuse täitmiseni jõusse hagi tagamise abinõud. 11 27. Maakohus on rikkunud materiaal-ja menetlusõiguse norme, jättes aegumise kohaldamata. Kohus on rajanud otsustuse üksnes hageja poolt esitatud tõenditele, rikkudes TsMS § 442 lg 8. Kostja on 21.12.2015 seisukohas esitanud piisavalt tõendeid ja põhjendusi selle kohta, miks nõuded on aegunud. Maakohus ei ole aegumise kohaldamata jätmise osas arvestanud ega hinnanud ühtegi kostja väidet ja tõendit, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. 28. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi on Ventrum Grupp OÜ nõudega seonduvalt esitatud õige kostja vastu. Hageja, sõlmides Ventrum Grupp OÜ-ga kompromissilepingu alusetult saadud raha tagastamiseks, loobus oma nõudest VÕS § 578 mõttes. Kui hageja on loobunud oma nõudest, ei ole tal väidetavat kahju tekkinud ja kostja ei pea selle eest vastutama. Ei ole selge, milles seisneb kostja tegu või tegevusetus, millest tuleneb kostja ja Ventrum Grupp OÜ solidaarvastutus. Kompromissilepingut sõlmides nõustus hageja väidetava kahju suurusega ning sai selle summa Ventrum Grupp OÜ-lt. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, et Ventrum Grupp OÜ-ga sõlmitud kompromiss vastab dokumentaalse tõendi olemusele TsMS § 272 mõttes. Kompromissi alusel ei ole võimalik tuvastada tehingute näilikkust. Ventrum Grupp OÜ kinnitus selle kohta, et ta sõlmis kostjaga näilikud tehingud, ei vasta TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud ühelegi tõendi liigile. 29. Tekkinud kahju suurus ja selle arvutuskäik on otsuses motiveerimata. Kohus ei ole teinud vahet kahju ja tekkinud kulutuste vahel. Hageja on saanud tasutud raha eest ka vastava kauba. Kui hageja tellis kaupa ja seda ei saabunud, siis see ei ole kahju ja hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Hageja pidi vastavat kaupa nõudma tarnijalt. 30. Kohus on ebaõigesti hinnanud Enefit 280 elektritööde lepinguga seotud nõuete aluseks olevaid tõendeid, leides, et ajutise kinnitusena võidi kasutada pehmet traati, mis on majanduslikult otstarbekam. Maakohus on pealiskaudselt hinnanud tunnistajate ütlusi ja tõendeid, mis seonduvad jootetina kasutamisega kaablite ajutiseks kinnitamiseks. Kostja esitas tunnistajate PŠ, AV, SL ja SS ütluste analüüsi, millest kostja hinnangul järeldub, et jootetina kasutati kaablite ajutiseks kinnituseks. Kohus on asunud hindama erineva eesmärgiga traate ning leidis ebaõigesti, et kahju tekkis seetõttu, et jootetina kasutamine oleks olnud majanduslikult ebamõistlik. Lisaks leidis kohus, et hagejapoolne järelevalve ei ole objektil jootetina kasutamist tuvastanud. Kostja märkis, et järelevalvet teostanud isikud teostasid järelevalvet kilpide üle, mitte küttekaablite üle. Kostja leidis, et tunnistajate ütlusi ja esitatud tõendeid arvesse võttes on tõendatud jootetina kasutamine ning selle kasutamise võimalus küttekaablite ajutiseks kinnitamiseks. 31. Kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, leides, et kostja ei ole tõendanud, et SLO Eesti AS arve-saatelehel nr 619593 märgitud Roxtec tihendmooduleid, tekstoliitplaate ja valgusteid on Enefit 280 elektritööde raames või muude projektide käigus kasutatud. Kostja esitas tunnistajate AI, SS, VS, MT, JI ja JM ütluste analüüsi, millega on kostja hinnangul tõendatud, et Roxtec tihendmooduleid, tekstoliitplaate ja valguseid kasutati Enefit 280 elektritööde raames. Tekstoliitplaate kasutati põrandarestide kaitseks. Pealegi jääb ebaselgeks, mis kohtu hinnangul tellitud kaubast sai. Valgustite (255
4. tk)osas ei arvestanud kohus kostja selgitustega, et vaidlusaluseid valgusteid kasutati teistes hageja objektides. 12.01.2016 istungil jättis kohus kostja vande all ülekuulamise taotluse hilisemaks lahendamiseks, kuid ei lahendanudki seda. Paikvaatluse viisid läbi isikud, kes ei teadnud täpselt, mida ja kus otsida. Tunnistaja MT teatas, et hageja esindajad ei viinud teda paikvaatlusel asjaga kurssi ning ei öelnud, mida nad vaadeldavates objektides otsisid. On tõendatud, et tehases Enefit-280 olid läbi viidud suured moderniseerimised, mis tähendab, 12 et teostatud töödest ja kasutatud materjalidest on vaevalt midagi alles jäänud. Seoses sellega leidis kohus ebaõigesti, et kostja peab vastutama süüliselt tekitatud kahju eest. 32. Kohus on leidnud ebaõigesti, et kostja poolt arvete kinnitamisega on hageja teinud märkimisväärseid kulutusi, mis oleksid ilma kostjapoolse tegevuseta olemata ((SLO Eesti AS 27.09.2012 arve-saateleht nr 628140 (kettsaag, nurklihvija ja valgustid 30
5. tk)ja 30.11.2012 arve-saateleht nr 638123 (valgustid 45 tk ja järkamissaag)). Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et arve nr 628140 ja kostjale 16.10.2012 saadetud arve olid erinevad. See lükkab ümber ka seisukoha, et kostja varjas kauba tellimust. Tunnistaja AI on tunnistanud, et erinevaid instrumente oli vaja tellida ning ta nägi nende kasutamist. Valgustite osas ei ole hageja esitanud ühtegi kinnitust, et need ei olnud tema kasutuses teistel projektidel. Hagejale oli kulude üleviimine ühelt projektilt teise tavaline praktika. Kohus ei andnud kostjale võimalust küsitleda sel teemal tunnistaja JM. 33. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kauba kätte saanud alljärgnevate arvete alusel: 20.07.2012 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 618767; 27.07.2012 SLO Eesti AS arvesaateleht nr 619593; 31.07.2013 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000666969; 16.08.2013 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000668795; 30.08.2013 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000670903; 31.01.2014 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000692304; 28.02.2014 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000695644; 30.06.2014 SLO Eesti AS arve-saateleht nr 000711842. Kauba kättesaamine kinnitatakse just saatelehega (üleandmis-vastuvõtmisaktiga), mitte viseeritud arvega. See omakorda tähendab, et hageja ei ole tõendanud kaupade kättesaamist. Arvetel, mis olid esitatud SLO Eesti AS-i poolt, ei kajastu, et kostja on kauba kätte saanud. 34. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja tõendid ja seisukohad järgmiste SLO Eesti AS arve-saatelehtede kohta: 31.07.2013 arve-saateleht nr 000666969; 16.08.2013 arvesaateleht nr 000668795; 30.08.2013 arve-saateleht nr 000670903; 30.09.2013 arvesaateleht nr 000675229; 31.10.2013 arve-saateleht nr 000680269; 31.10.2013 arvesaateleht nr 000680273; 31.01.2014 arve-saateleht nr 000692304; 28.02.2014 arvesaateleht nr 000695644 ja 30.06.2014 arve-saateleht nr 000711842. Arvetel märgitud kauba tellis P. Šustov või AI, või kaup telliti ajal, kui kostja oli puhkusel. Kohus ei ole arvestanud ka seisukohaga LED valgusriba, LED liistvalgustite ja LED pirnide osas. Kostja on kindel, et need võisid olla kasutusel teistes projektides ja seda kinnitas ka tunnistaja AI. 35. Mis puudutab Auvere elektritööde lepingu raames tellitud lattliini komponente, siis lattliinide adaptereid jms puudutav inventuur oli teostatud peaaegu poolteist aastat pärast kostja lahkumist. Esialgsete projektide järgi oli lattliinide kogus palju suurem. Nende aktide põhjal olid koostatud arved tellijale. Hageja tunnistaja SS kinnitas ütluste andmise ajal, et tellitud adapterid olid standartsed detailid, mistõttu neid oli võimalik tagastada tarnijale kooskõlas hageja lepingute tüüptingimustega. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et sellised detaile saaks kasutada mujal, mitte ainult lattliinide kinnitamiseks. Samuti kohus ei arvestanud hageja dokumentidega, et Heidos OÜ ostis endale sellised detailid sisse edasi hagejale müügiks. On arusaamatu, mille järgi on tehtud järeldus, et lattliine oli paigaldatud vaid 70 tk. 36. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja peab vastutama süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus ei ole süü hindamisel arvestanud, et teatud osa arvetest oli tehtud hageja teiste töötajate (PŠ, AI) poolt. Samuti pole arvestatud kohustuste jaotamisega hageja juures, kuna kauba sisseostmise eest, selle vastuvõtmise ning ladustamise eest vastutas PŠ. Need asjaolud on aluseks vähemalt

§ 74lg 2 kohaldamiseks või vastutusest vabastamiseks.

Muu hulgas 13 leidis kohus valesti, et kostjal endal lasus hoolsuskohustus oma ametijuhendiga tutvumiseks. Kostjaga oli sõlmitud tööleping müügijuhi ametikohale, mille kostja on ka allkirjastanud. Projektijuhi ametikohale oli kostja määratud ajutiselt. Esitatud ametijuhendit ei olnud hageja kostjale tutvustanud. Seega ei saanud kostja rikkuda ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Samuti ei ole kohus piisavalt uurinud kostja CV-d, millest on näha, et kostja tegeles eelnevalt peamiselt tööstusautomaatika ja jõuseadmete müügiga. Jääb ebaselgeks, millest lähtus kohus, nimetades kostjat kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiks.

1. 26.05.2016 esitas kostja kohtule taotluse vaatluse korraldamiseks, mille tulemusel oleks saanud tuvastada, kas vaidlusalused asjad on olemas ning millal ja kellelt need olid soetatud. Kohus on jätnud selle taotluse tähelepanuta, rikkudes menetlusõiguse norme.
2. Kostja ei ole nõus ka temalt väljamõistetud menetluskulude suurusega. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramisel. Lisaks on kohus ebaõigesti välja mõistnud topelttasu hageja esindajate toimingute eest. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3. 18.11.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 03.10.2016 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis välja mõistmata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1178,01 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja viivis 1178,01 eurot ja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu summas 520,44 eurot.
4. Vastuapellastioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ekslikult arvestamata viivise ühelt arvelt. Kohus on tuvastanud, et Ventrum Grupp OÜ tehingutega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 38 970,63 eurot (km-ta), millest 23 970,63 eurot (km-ta) on hagejale hüvitanud Ventrum Grupp OÜ. Seega oli mainitud episoodis hagejale tekkinud kahju suuruseks 15 000 eurot (38 970,63–23 970,63). Kohus on kahju põhinõudena täielikult välja mõistnud ent ekslikult märkinud viivisenõude lahendamisel, et hageja põhinõude suuruseks on 7740 eurot (31 710,63–23 970,63). Seega ei ole kohus viivisenõude lahendamisel arvestanud 04.06.2012 Ventrum Grupp OÜ arvega nr 003/1206 summas 7260 eurot ning jätnud seetõttu ekslikult sellelt viivise arvestamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise summas 1178,01 eurot. Täiendava viivise väljamõistmise korral tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Vastused apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusele
5. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 55 942,13 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja viivise 22.02.2017 seisuga 8794,91 eurot ning alates 23.02.2017 viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kolleegium määrab uue 14 menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis õigesti aegumise kohaldamata.

§ 74

lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kostja leidis, et kahjust seoses Enefit 280 projektiga pidi hageja teada saama 21.05.2013, kuna selleks ajaks olid peamised tööd lõpetatud, lisaks koostas kostja 12.08.2013 projekti finantsaruande ning 16.10.2013 allkirjastati lõplik akt projekti üleandmise-vastuvõtmise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole tööandjal aegumise vältimiseks kohustust teha projekti kestel või lõppedes analüüsi selle kohta, kas kõiki ostetud kaupu on objektil kasutatud, ning kas temale on töötajate poolt tekitatud kahju. Kolleegiumi hinnangul võib tööandja eeldada, et töötaja täidab oma kohustusi hoolsalt ja lojaalselt. Seega ei saa projekti lõppemisest tuletada, et hiljemalt sellest hetkest pidi hagejale olema teada, et temale on tekitatud kahju, samuti kahju tekitanud isik. Kostja leidis, et aegunud on ka Auvere elektritööde lepinguga seotud nõue osas, mis tuleneb enne 2014.a esitatud arvetest, kuna hageja pidi teadma, et ta tasus arveid, mida ta ei oleks pidanud tasuma. Kolleegium ei nõustu ka sellega. Kostja esitas arved raamatupidajale. Raamatupidaja tegeleb raamatupidamislike küsimustega ning tema ei pea mõistma, kas projektijuhi esitatud arvetel olev kaup on objektil vajalik või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tekitatud kahjust ja kahju tekitanud isikust sai hageja teada, sõltuvalt arvetest, alates 2014.a augusti lõpust, mistõttu ei ole hagi aegunud.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja on tekitanud Ventrum Grupp OÜ-ga sõlmitud lepingutega seoses hagejale kahju. Maakohus on õigesti leidnud, et kahju tekitamine kostja poolt on tõendatud ning ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Ebaõige on kostja seisukoht, et Ventrum Grupp OÜ-ga kompromissilepingu sõlmimisega on hageja loobunud nõudest kostja vastu. Kompromissilepingu sõlmimisega loobus hageja osaliselt nõudest Ventrum Grupp OÜ vastu. Kostja ei ole kompromissilepingu pool ning kostja suhtes ei ole hageja nõudest loobunud. Väär on kostja seisukoht, et hageja ja Ventrum Grupp OÜ vahel sõlmitud kompromissilepingut ei saa käsitleda tõendina. Kompromissileping on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et Ventrum Grupp OÜ-ga seonduvas osas on kostja tekitanud hagejale kahju tahtlikult. Kolleegium märgib, et kuigi hagiavalduse põhjendustes on hageja märkinud Ventrum Grupp OÜ-ga seoses tekitatud kahju suuruseks 38 970,63 eurot, millest on maha arvatud Ventrum Grupp OÜ tasutud 23 970,63 eurot (s.o 15 000 eurot), on maakohus lähtunud asjaolust, et hageja nõuab kahju hüvitamist summas 7740 eurot (maakohtu otsuse p 4.1 ja 4.4). Eksituse on ilmselt põhjustanud see, et hagiavalduses kahju arvestuses on osa Ventrum Grupp OÜ-ga seonduvast kahjust (7260 eurot) käsitletud Enefit 280 elektritööde lepinguga seonduva kahju all (I kd tl 9, 114). Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus Ventrum Grupp OÜ-ga seonduva kahju mõistnud välja samuti 7740 euro ulatuses (maakohtu otsuse p 4.6). Maakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, et maakohus oleks kostjalt välja mõistnud ülejäänud 7260 eurot. Seega on ebaõige vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus mõistis Ventrum Grupp OÜ-ga seonduva kahju summas 15 000 eurot kostjalt täies ulatuses välja. Maakohus on otsuse põhjendustes nii nõude 15 määratlemisel kui rahuldamisel lähtunud summast 7740 eurot. Otsuse resolutsioonis on maakohus teinud arvutusvea. Hageja ei ole selles osas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsust vaidlustanud. Kuna maakohus ei ole täiendavat 7260 eurot välja mõistnud, siis puudub alus arvestada sellelt ka viivist ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult mõistnud kostjalt välja jootetina maksumuse 25 549,50 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, et ehitusobjektil jootetina ei kasutatud. Seda, et jootetina ei kasutatud, on kinnitanud tunnistajad JI (I kd tl 135, IX kd tl 67) ja JM (IX kd tl 11 ja 68). Tunnistaja SSi ütluste kohaselt ei ole utiliseerimisdokumenti, millest nähtuks, et jootetina kasutati ajutiseks kinnitamiseks. Samuti ei ole dokumenti jootetina objektilt väljaviimise kohta (IX kd tl 46). Samas on tunnistaja PŠ oma kirjalikus kinnituses märkinud, et ta ei saa välistada, et jootetina kasutati küttekaablite kinnitamiseks võrgu külge (I kd tl 134). Tunnistajana ülekuulamisel andis PŠ ütlusi, et arvatavasti jootetina kasutati, jootetinaga fikseeriti kaablit. Samas väitis tunnistaja, et ta ei tea, kas see oli jootetina või pehme traat, kuna nendel ei saa visuaalselt vahet teha (IX kd tl 19-20). Tunnistaja AV ütlustest nähtuvalt ei ole ta kindel, kas ta kasutas jootetina või pehmet traati, kuna need materjalid on väga sarnased (IX kd tl 29-32). Tõendeid kogumis hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole veenvalt tõendatud, et ajutisteks kinnitusteks jootetina ei kasutatud. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka hageja väited, et ta ostis kaablite kinnitamiseks kinnitustraati RMI-TW, või et jootetina tavapäraselt kinnistusvahendina ei kasutata. Kinnistustraadi RMI-TW kasutamine ei välista jootetina kasutamist ning asjaolu, et jootetina tavavapäraselt kinnitusvahendina ei kasutada, ei välista, et seda konkreetsel juhul ajutisteks kinnitusteks ikkagi kasutati. Pealegi ei ole hageja tõendanud, et ta ostis RMI-TW traati piisavalt nii ajutiste kui püsivate kinnituste jaoks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jootetina maksumuse 25 549,50 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
3. Kostja on SLO Eesti AS-i 27.07.2012 arve-saatelehel nr 619593 kinnitanud 30 tihendmooduli, 330 tekstoliitplaadi ja 255 valgusti kättesaamist ja palunud kauba eest tasuda (I kd tl 129-131). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostjalt põhjendamatult välja mõistnud tekstoliitplaatide maksumuse summas 2661,90 eurot (käibemaksuta) ja sellelt arvestatud viivise. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Tunnistajate MT (IX kd tl 64-66) ja AI (IX kd tl 23-25) ütlustest nähtub, et nad nägid tekstoliitplaatide kasutamist. Kuigi mõned tunnistajaid on andnud ütlusi, et nemad tekstoliitplaatide kasutamisest ei tea ning hageja poolt 13.11.2015 läbi viidud paikvaatlusel tekstoliitplaate ei leitud, ei lükka need ümber MT ja AI ütlusi. MT, kes on Eesti Energia Õlitööstus AS-i insener-elektrik, ütluste kohaselt kasutati tekstoliitplaate põrandarestide kaitseks. MT ütlustest nähtub küll, et tekstoliitplaate kasutati väiksemas koguses, kui neid telliti. Ka tunnistaja JM ütlustest, kes küll eitas tekstoliitplaatide kasutamist, järeldub, et kui restide katmiseks oleks tulnud kasutada tekstoliitplaate, oleks nende kogus olnud väiksem (IX kd tl 68-70). Kolleegium leiab, et tunnistajate hinnangulised arvamused, palju tekstoliitplaate objektil kasutati või oleks võinud kasutada, ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks, et arvel märgitud tekstoliitplaadid, arvel märgitud koguses, hagejani ei jõudnud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et arve-saatelehel nr 619593 märgitud tihendmooduleid summas 11 130 eurot (käibemaksuta) objektil ei kasutatud. Tunnistaja JM ütluste kohaselt ei saanud Roxtec mooduleid Enefit 280 projekti raames kasutada, kuna ei 16 olnud sellise läbimõõduga kaableid. Selleks peab kaabli diameeter olema 138-179mm, kuid sellise jämedusega kaablit kunagi ei kasutatud (IX kd tl 68-69). Ka tunnistaja JI ütlustest tuleneb, et Roxtec mooduleid ei kasutatud (IX kd tl 67). Hageja poolt 13.11.2015 läbi viidud paikvaatluse protokolli kohaselt tööde teostamisel Roxtec tihendmooduleid ei kasutatud (VIIa kt tl 55-56). Tunnistaja VS ütluste kohaselt oli Roxtec moodulite kasutamine objektil välistatud (IX kd tl 37). Eeltooduga on tõendatud, et kuigi kostja on kinnitanud tihendmoodulite kättesaamist, ei ole see kaup hagejani jõudnud, mistõttu on kostja tekitanud hagejale kahju summas 11 130 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et arve-saatelehel nr 619593 märgitud valgusteid summas 14 900 eurot (käibemaksuta) objektil ei kasutatud. Tunnistajate PŠ (I kd tl 134, IX kd tl 19), JI (I kd tl 135 , IX kd tl 67) ja JM (IX kd tl 11 ja 68) kinnituste kohaselt neid valgusteid objektil ei kasutatud. Eeltooduga on tõendatud, et kuigi kostja on kinnitanud valgustite kättesaamist, ei ole see kaup hagejani jõudnud, mistõttu on kostja tekitanud hagejale kahju summas 14 900 eurot. Kostja väide, et tihendmooduleid ja valgusteid võidi kasutada teistel objektidel, on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga selle arve osas tõendatud, et kostja tekitas kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Tegemist on koondarvega ning ei ole tõendatud, et kõik kaubad tellis just hageja. Tunnistaja AI ütlustest nähtuvalt tellis ka tema erinevaid kaupu (IX kd tl 23). Tunnistaja EZ ütluste kohaselt tellisid kaupu mitu isikut (IX kd tl 26). Seega saab kostjale ette heita kauba kättesaamise kinnitamist ja arve hagejale tasumiseks esitamist, ilma kontrollimata, kas kaup tegelikult hagejani jõudis. Kostja väited, et tema ise kauba kätte saamist ei kontrollinud ning andis kinnituse pärast seda, kui keegi tema meeskonnaliikmetest kinnitas kauba olemasolu, on tõendamata. Kohtu seisukohta ei muuda ka kostja väide, et kaupade vastuvõtmise ja säilitamise eest vastutas objektijuht PŠ. PŠ sai kaupa vastu võtta üksnes juhul, kui see temale vastuvõtmiseks esitati. Selle kohta aga puuduvad tõendid. Lisaks oli ka kostja SLO Eesti AS-iga sõlmitud tarnelepingus nimetatud kaupa vastuvõtvaks isikuks (III kd tl 223).

§ 16

lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2, töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kostja töötas hageja juures üle kolme aasta. Kostja võeti tööle müügijuhina, kuid nimetati mitmes ehitusprojektis ka projektijuhiks. Kostja CV-st nähtuvalt oli ta ka enne hageja juurde tööle asumist töötanud elektrivaldkonnas. Ringkonnakohtu arvates saab kostja käitumist sellel arvel märgitud tihendmoodulite ja valgustitega seonduvalt hinnata raske hooletusena (VÕS § 104 lg 4).

§ 74

lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. 17 Kostja oli kogenud töötaja. Kostja töötas hageja juures üle kolme aasta ning täitis vaidlusalusel objektil projektijuhi ülesandeid. Kostjal oli ka eelnev elektrivaldkonnas töötamise kogemus. Alates 01.02.2013 oli kostja töötasu 1605 eurot kuus (I kd tl 24), kuid kuna kostjale maksti ka tulemustasu, siis oli kostja keskmine kuupalk kõrgem (I kd tl 8385). Seega ei olnud kostja keskmine kuusissetulek madal. Kolleegiumi hinnangul on suurte ehitusobjektide puhul risk, et kauba vastuvõtmisel tekivad kaod tulenevalt sellest, et kauba või selle koguse täpne kontrollimine võib olla raskendatud, või et seda ei tehta alati nõuetekohaselt. Samas on hageja võtnud tarvitusele abinõud selliste kahjude vähendamiseks, kuna SLO Eesti AS-iga sõlmitud tarnelepingu kohaselt oli kaupu õigustatud vastu võtma üksnes kolm inimest (III kd tl 223). Lisaks tuleb arvestada, et kostja ei ole käitunud hageja suhtes lojaalselt. Kostja on Ventrum Grupp OÜ-ga sõlminud kokkuleppe, et hagejale kaupu ei tarnita ning töid ei teostata, kuid arveid esitatakse. Tunnistaja SS on andnud ütlusi, et kostja tegi temale Auvere elektrijaama projekti vältel ettepaneku kirjutada alla materjalide tarne aktidele, mille puhul tarnet objektile tegelikult ei toimu ja pakkus selle eest osa aktil näidatud summast (I kd tl 257, IX kd tl 44-45). Eeltoodut arvestades on põhjendatud vähendada arve-saatelehega nr 619593 seonduvat kahjuhüvitise suurust (26 030 eurot) üksnes vähesel määral, s.o 10 % võrra, 23 427 euroni.

1. Kostja on SLO Eesti AS-i 27.09.2012 arve-saatelehel nr 628140 kinnitanud kettsae (370 eurot käibemaksuta), nurklihvija (185 eurot käibemaksuta) ja 30 valgusti (4012,50 eurot käibemaksuta) kättesaamist ja palunud nende eest tasuda (I kd tl 181-182). Kostja on SLO Eesti AS-i 30.11.2012 arve-saatelehel nr 638123 kinnitanud 45 valgusti (3291,26 eurot käibemaksuta) ja järkamissae (388,89 eurot käibemaksuta) kättesaamist ja palunud nende eest tasuda (I kd tl 187-188). Nimetatud kaubad järelduvad tootekoodidest, arvetel on kaupade nimetusena (v. a järkamissaag) märgitud muu kaup (I kd tl 183-185, 189-192). Tunnistaja EZ 07.07.2015 kirjalikust kinnitusest ja sellele lisatud arve-saatelehest nähtub, et ta saatis 28.09.2012 kostjale SLO Eesti AS-i arve-saatelehe nr 628140, kus on toodeteks märgitud kettsaag, nurklihvija ja valgustid (VIIa kd tl 80-83). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et 16.10.2012 on EZ saatnud kostjale arve-saatelehe nr 628140, kus on toote nimetusi muudetud (VIII kd tl 107-109) ning sellise arve-saatelehe on kostja palunud ka välja maksta (I kd tl 181-182). Ülalmärgitu viitab asjaolule, et kostja initsiatiivil on arvesaatelehel nr 628140 olevaid toote nimetusi muudetud. Lisaks järeldub tunnistaja Eduard Zahharovi ütlustest, et arve-saatelehel nr 638123 on kostja palvel valgustite osas muudetud toote nime (IX kd tl 26). Hageja raamatupidaja on kinnitanud, et kettsaagi, nurklihvijat ja järkamissaagi ei ole hageja raamatupidamises väikevahendina arvele võetud (I kd tl 195). Tunnistajate PŠ (I kd tl 134, IX kd tl 19), JI (I kd tl 135 , IX kd tl 67) ja JM (IX kd tl 11 ja 68-69) kinnituste kohaselt neid tööriistu objektil ei kasutatud. JM ütlustest nähtuvalt töötasid alltöövõtjad oma tööriistadega. Tunnistaja AI andis küll ütlusi, et tema nägi, et järkamissaagi kasutati töös, kuid ei osanud kirjeldada, kuidas järkamissaag välja näeb (IX kd tl 25). Eeltoodule tuginedes ei lükka AI ütlused ümber teiste tunnistajate ütlustest ja raamatupidaja kinnitusest tulenevat järeldust, et järkamissaagi objektil ei olnud. Samuti on tunnistajate PŠ, JI, JM ütlustega ning raamatupidaja kinnitusega tõendatud, et ka kettsaag ning nurklihvija hagejani ei jõudnud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et arve-saatelehel nr 628140 märgitud valgusteid summas 4012,50 eurot (käibemaksuta) objektil ei kasutatud. Tunnistajate PŠ (I kd tl 134, IX kd tl 19), JI (I kd tl 135 , IX kd tl 67) ja JM (IX kd tl 11 ja 68) kinnituste 18 kohaselt neid valgusteid objektil ei kasutatud. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et ka arve-saatelehel nr 638123 märgitud valgusteid summas 3291,26 eurot (käibemaksuta) objektil ei olnud. Tunnistaja JM on andnud ütlusi, et LED valgusteid objektil ei kasutatud (IX kd tl 69). Kuigi kostja on kinnitanud valgustite kättesaamist, ei ole need hagejani jõudnud, mistõttu on kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja väide, et tööriistu ja valgusteid võidi kasutada teistel objektidel, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja arve-saatelehtedega nr 628140 ja nr 638123 seoses tekitanud hagejale kahju kokku 8247,65 eurot. Arvestades, et arvetele märgitud toodete nimetusi on muudetud kostja initsiatiivil, siis sellest järeldub, et kostja oli kauba tellija. Kuna on tõendatud, et kaup hagejani ei jõudnud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kahju on tekitatud tahtlikult. Maakohus on põhjendatult selle summa kostjalt välja mõistnud.
2. Maakohus on kostjalt õigesti välja mõistnud tellitud fossiilkivi katteks 129,15 eurot (käibemaksuta), kuna seda objektil ei kasutatud (Rautakesko AS arve 199552076, I kd tl 198). Ringkonnakohtu 16.01.2017 istungil kinnitas kostja, et ta ei vaidle sellele summale vastu.
3. Maakohus on lugenud tõendatuks, et vaidlusaluseid elektrikaupu, mis on märgitud SLO Eesti AS-i arve-saatelehtedel nr 000666969 (4 LED valgustusriba), nr 000668795 (1 LED liistvalgusti, 3 LED valgustusriba), nr 000670903 (12 postivalgusti kuplit, 12 valgustipesa, 9 LED pirni), nr 000675229 (4 sisustusvalgustit, 26 disain pistiku- või lüliti raami, 1 põrandaküttekaabel, 1 põrandakütte termostaat), nr 000680269 (30 LED pirni), nr 000680273 (5 laevalgustit, 1 valgusti kinnitusadapter, 1 sisustusvalgusti), nr 000692304 (3 LED liistvalgustit, 5 LED pirni), nr 000695644 (3 LED liistvalgustit) ja nr 007711842 (8 prožektorit, 1000W), ei ole objektil kasutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, välja arvatud osas, milles maakohus luges tõendatuks, et põrandaküttekaablit, põrandakütte termostaati ja 8 prožektorit objektil ei kasutatud. Tunnistaja SSi kinnituse ja ütluste kohaselt ülalnimetatud LED valgustusribasid, LED liitvalgusteid, valgusti kupleid, valgustipesasid, LED pirne, sisustusvalgusteid, pistiku- või lüliti raame, laevalgusteid ja valgusti kinnitusadapterit Auvere projektis ei ole kasutatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei paigaldanud hageja alajaamas valgusteid, valgusteid osteti objektile, kuhu neid ei pidanudki paigaldama. (I kd tl 253, IX kd tl 41, 46-47). Ebaõige on kostja seisukoht nagu kinnitaksid tunnistaja AIi ütlused seda, et objektil kasutati LED lampe. AI ütluste kohaselt ei näinud ta LED lampide kasutamist (IX kd tl 25). Kolleegiumi arvates on eeltooduga tõendatud, et ülalnimetatud kaubad hagejani ei jõudnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga tõendatud, et prožektoreid objektil ei kasutatud. Kuigi tunnistaja SS on seda kinnitanud, on tunnistaja AI andnud vastupidised ütlusi. Tunnistaja AI ütluste kohaselt kasutati Auvere objektil õues erineva võimsusega prožektoreid, ka 1000W prožektoreid (IX kd tl 25). Seega on tõendamata, et 1000W prožektoreid ei kasutatud. Selle kohta, et põrandaküttekaablit ja põrandakütte termostaati hagejale ei tarnitud, ei ole hageja tõendeid esitanud. Ükski tunnistaja ei ole selle kohta ütlusi andnud. Üksnes asjaolu, et neid ei olnud projektis ettenähtud, ei ole piisav tõendamaks, et hageja neid kaupu ei saanud. Hageja on tasunud kauba eest järgmised summad: arve-saatelehtedel nr 000666969 märgitud 4 LED valgustusriba eest 267,29 eurot, nr 000668795 märgitud 1 LED liistvalgusti ja 3 LED valgustusriba eest kokku 238,17 eurot, nr 000670903 märgitud 12 postivalgusti kupli, 12 valgustipesa ja 9 LED pirni eest kokku 454,05 eurot, nr 000675229 19 märgitud 4 sisustusvalgusti, 26 disain pistiku- või lüliti raami eest kokku 1787,82 eurot, nr 000680269 märgitud 30 LED pirni eest 636,57 eurot, nr 000680273 märgitud 5 laevalgusti, 1 valgusti kinnitusadapteri ja 1 sisustusvalgusti eest kokku 1680,30 eurot, nr 000692304 märgitud 3 LED liistvalgustit ja 5 LED pirni eest kokku 184,28 eurot ja nr 000695644 märgitud 3 LED liistvalgusti eest 60 eurot, kõik kokku 5308,48 eurot (käibemaksuta). Seega on eelnimetatud arvetega seonduvalt tekitatud hagejale kahju 5308,48 eurot. Kostja väide, et nimetatud kaupu võidi kasutada teistel objektidel, on tõendamata. Ringkonnakohus ei nõustu, et tunnistaja AI on kinnitanud, et neid kasutati teistel objektidel. AI ütlustest see ei tulene (IX kd tl 23-25). Kolleegium leiab, et ka nende arvete osas ei ole tõendatud, et kostja tekitas kahju tahtlikult. Tegemist on koondarvetega ning ei ole tõendatud, et kõik kaubad tellis hageja. Määravat tähendust ei oma see, et osadel koondarvetel on tellijaks märgitud AI või PŠ. Nemad ei ole kinnitanud kauba kättesaamist. Kõikide arvete maksmist on palunud kostja. Kostjale saab ette heita arve hagejale tasumiseks esitamist, ilma kontrollimata, kas kaup tegelikult hagejani jõudis. Viidates ringkonnakohtu otsuse punktis 46 toodud argumentatsioonile saab kostja käitumist nendel arvetel märgitud kaupadega seonduvalt hinnata raske hooletusena ning kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suurust vähendada 10 % võrra, s.o 4777,63 euroni.
4. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja on tekitanud Heidos OÜ-ga sõlmitud lepingutega seoses hagejale kahju summas 11 620,70 eurot. Kostja on hageja nimel 03.06.2013 ja 30.10.2013 tellinud Heidos OÜ-lt lattliinide toiteadaptereid, kinnitusdetaile, toitepistikude kaabeldust ja materjali (IV kd tl 27 pöördel, 31 pöördel). Samuti on kostja palunud Heidos OÜ-le selle eest välja maksta kaks arvet: 11.06.2013 arve nr 1047 summas 5993,20 eurot (käibemaksuta) ja 04.11.2013 arve nr 1082 summas 5627,50 eurot (käibemaksuta) (IV kd tl 28, 32). Hageja on arved välja maksnud (IV kd tl 28 pöördel, 32 pöördel). Kostja väide, et keegi töötajatest kontrollis kauba saabumist objektile enne, kui tema palus arve välja maksta, on paljasõnaline. Heidos OÜ 1993.a majandusaasta aruande kohaselt oli viimase tegevuseks raamatupidamisteenused ja mootorsõidukite remont (VIIa kd tl 4). Asja materjalidest ei nähtu, et Heidos OÜ tegevusala oleks elektrikaupade müük. Toimikus on küll kaks arvet, mis on esitatud Heidos OÜ-le (VIIa kd tl 18-19) selle kohta, et tema on need elektrikaubad kelleltki eelnevalt ostnud, kuid arved ei ole esitatud täielikul kujul. Arvetest ei selgu, kes on arved Heidos OÜ-le esitanud. Seega ei tõenda need arved usaldusväärselt, et Heidos OÜ on elektrikaupu ostnud edasimüümise eesmärgiga hagejale. Arvestades, et Heidos OÜ tegevusala ei ole elektrikaupade müük ning eelnimetatud arved ei ole esitatud täielikul kujul, on tõendamata kostja väide, et ta vaidlusaluseid kaupu ka tegelikult tellis. Eelnevalt 2013.a mais oli hageja tellinud lattliine, lattliinide toiteadaptereid ja kinnitusdetaile Morek IT OÜ-lt ning on tõendatud, et Morek IT OÜ-lt ostetud kaup jõudis ka hagejani (IV kd tl 22 pöördel – 24 pöördel). SS aruandest selgub, et vaidlusaluseid elektrikaupu paigaldati objektile vähem, kui oli tarnitud Morek IT OÜ poolt ning Heidos OÜ arvetel olevaid detaile lattliinide juures kasutatud ei ole (IV kd tl 33). Seda, et Morek IT OÜ-lt tellitud kaupadest piisas, kinnitavad ka tunnistaja VS ütlused (IX kd tl 35). Tõendamata on kostja väide, et kaupu kasutati kuskil mujal (sh teistel objektidel). Samuti on tõendamata kostja väide, et materjalid tagastati tarnijale. Ülalmärgituga on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et vaidlusalused elektrikaubad hagejani ei jõudnud, kuigi kostja on palunud kauba eest raha välja maksta. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nimetatud kahju on kostja tekitanud hagejale tahtlikult. 20
5. Apellatsioonkaebuses väitis kostja, et kauba kättesaamist kinnitatakse üleandmisvastuvõtmis aktiga, mitte allkirjastatud arvega. Ringkonnakohtu 16.01.2017 istungil asus kostja teisele seisukohale. Kostja väitis, et ta allkirjastas arve siis, kui tema meeskonnaliige oli kontrollinud kauba saabumist objektile. Kuigi kolleegium on eelnevalt leidnud, et kauba kontrollimine teiste töötajate poolt on tõendamata, nähtub kostja väitest tema seisukoht, et allkirjastatud arved kinnitavad, et kaup saabus objektile. Ringkonnakohus märgib, et kõik vaidlusalused arved on allkirjastanud kostja, paludes nende väljamaksmist. Mis puudutab kostja väidet, et projektijuhi ametijuhend ei muutunud kostja töölepingu osaks, siis ringkonnakohus ei nõustu sellega.

§ 5

lg 1 p-st 11 tulenevalt piisab, kui töölepingu kirjalikus dokumendis on viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Poolte töölepingu p 2.4.l järgi kohustus kostja täitma tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites ja teistes sisereeglites sätestatud kohustusi. Töölepingu p-s 2.5 lepiti kokku, et tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite ja teiste sisereeglitega võib tutvuda intranetis ja personalijuhi juures. Seega olid pooled leppinud kokku, et tööandja kehtestatud sisereeglid on töölepingu osa ning töölepingus oli ka märgitud, kus saab sisereeglitega tutvuda. Kostjal oli, projektijuhi ülesandeid täitma asudes, võimalik projektijuhi ametijuhendiga tutvuda. Samas ei ole sellel käesoleva vaidluse lahendamisel määravat tähtsust, kuna töötaja üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus, mille vastu kostja eksinud on, tuleneb ka

§ 16lõikest 1.

1. Kolleegium leiab, et maakohus on otsuse resolutsioonis teinud väljamõistetud kahjuhüvitise suuruses arvutusvea. Maakohus on otsuse resolutsiooniga välja mõistnud kahjuhüvitise 95 918,08 eurot. Otsuse põhjendustes on maakohus välja mõistnud kahjuhüvitise summad järgnevalt: 7740 eurot, 25 549,50 eurot, 28 691,90 eurot, 4567,50 eurot, 3680,15 eurot, 129,15 eurot, 6679,58 eurot, 5993,20 eurot ja 5627,50 eurot, seega kokku 88 658,48 eurot. Lähtudes ringkonnakohtu otsuse põhjendustest kuulub kostjalt välja mõistmisele kahjuhüvitis 55 942,13 eurot (7740 + 23 427 + 8247,65 + 129,15 + 4777,63 + 11620,70).
2. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3. Kuna ringkonnakohus vähendab kahjuhüvitise suurust, siis tuleb ümber arvestada ka viivised. Lisaks on maakohus ebaõigesti arvestanud viiviseid valdavalt alates kahju tekitanud tegevusele järgnevast täisaastast. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja ei ole väitnud, et ta on enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt kahju hüvitamist. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist alates hagiavalduse ja hagi täienduse kättesaamisest. Kostja sai hagiavalduse kätte 19.02.2015 (II kd lk 114). Hagi täienduse, mis 21 puudutas Heidos OÜ-ga seonduvat nõuet, sai kostja kätte 20.05.2015 (IV kd tl 154). Seega saab hageja nõuda viivist Heidos OÜ-ga seonduva kahjunõude (11 620,70 eurot) osas alates 21.05.2015 ja ülejäänud osas ((s.o 44 321,43 eurot (55 942,13-11620,70)) alates 20.02.
5. Sellest tulenevalt on 22.02.2017 seisuga seaduses sätestatud viivise suuruseks 8794,91 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (s.o 55 942,13 eurolt) alates 23.02.2017 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
6. Mis puudutab kostja väited menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt, siis märgib ringkonnakohus, et menetlusnormide selliseid rikkumisi, mis tingiksid muus osas maakohtu otsuse tühistamise, kolleegium ei tuvastanud. Kuna hagi osaliselt rahuldatakse, siis puudub alus hagi tagamise tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
7. Tuginedes TsMS § 163 lg 1 ja arvestades hagi rahuldatud osa ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga, tuleb menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta 49 % ulatuses hageja kanda ja 51 % ulatuses kostja kanda.
8. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna maakohtul tuleb menetluskulud uuesti kindlaks määrata, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta kostja apellatsioonkaebuse nende väidete kohta, mis puudutasid maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.11.2017 otsusega RESOLUTSIOON
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari
11. a otsus tsiviilasjas nr 2-1462732 osaliselt ehk osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Aktsiaseltsi Merko Infra hagi MV vastu 36 842 euro 10 sendi suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
12. veebruari
13. a otsus tsiviilasjas nr 222 14-62732 viivise väljamõistmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
15. veebruari
16. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-62732 muutmata osas, millega kohtud rahuldasid hagi 55 942 euro 13 sendi ulatuses, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis Aktsiaseltsi Merko Infra hagi MV vastu rahuldamata 3133 euro 85 sendi ulatuses.
17. Aktsiaseltsi Merko Infra kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. MV kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
18. Tagastada Aktsiaseltsi Merko Infra kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Arvata MV kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 23