Obsah (4)

§ 1056§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavaks- 05. oktoober 2017, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-

§ 1056

lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. 2

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 05.09.2016 maksekäsu kiirmenetluses 78 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „Riigiloiv Bert Reisner avalduse eest Elo Uukivi vastu“ ning 14.03.2017 hagimenetluses 275 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s selgitusega „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, 2-16-
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavaldusest nähtub, et Bert Reisneril on nõue Elo Uukivi vastu 2 600 euro suuruses summas, seega on hagihind 2 600 eurot. RLS lisa 1 järgi tasutakse tsiviilasjas hagihinnaga 2 500 kuni 3 000 eurot (kaasa arvatud) riigilõivu 275 eurot. Hageja oli kohustatud hagiavalduse esitamisel tasuma täiendavalt riigilõivu 197 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 78 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 275 eurot ja õigusabikuludest 88 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Kohus selgitab, et enammakstud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3