Obsah (5)

§ 184§ 68§ 76§ 75§ 183

Kriminaalasi nr 1-16-1731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1731 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.

1. a ja lõppeb 04.06.
2. a. Vangla toetab Heiti Kitse vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele. Korteri seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Heiti Kitse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Heiti Kits selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Heiti Kitse ja tema kaitsja, leiab, et Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Heiti Kits kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Heiti Kits temale mõistetud karistusajast (3 aastat 7 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Heiti Kits andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Heiti Kitse vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Heiti Kitse ema elukaaslasele. Korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2 Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Heiti Kitse vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Heiti Kitse on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Heiti Kits on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid, kuriteo avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu, aga ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegusid. Käesolevat karistust kannab Heiti Kits suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo pani Heiti Kits toime juba kolmandat korda, sest ka Pärnu Maakohtu 16.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6607 ja Harju Maakohtu 19.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5229 karistati Heiti Kitse suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtu arvates on oluline seegi, et eelmise karistuse kandmiselt (Pärnu Maakohtu 16.09.2014. a otsusega

§ 183

lg 2 p 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 9 kuud 26 päeva) vabanes Heiti Kits pärast karistuse ärakandmist 15.09.

1. a. Uue samalaadse kuriteo (s.o suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise) pani Heiti Kits toime koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes septembris
2. a, uus kuritegu enne 04.11.
3. a). Lisaks peab kohus oluliseks, et Heiti Kitse on varasemalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud. Tartu Maakohtu 21.09.
4. a määrusega vabastati Heiti Kits temale Harju Maakohtu 19.05.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ärakandmata karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et Heiti Kits rikkus talle kohtulahendiga pandud kohustust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Heiti Kitse väljakujunenud harjumusi ja käitumisviisi muutma. Seega puudub kohtul igasugune veendumus, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Heiti Kitse suhtes täitnud eesmärke. Kohus leiab, et Heiti Kitse poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Heiti Kits on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kuritegusid on Heiti Kits toime pannud narkootikumide tarvitamise harjumusest ajendatuna. Seega on Heiti Kitse puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus narkootilistest ainetest. Heiti Kits on küll väljendanud soovi vabanemise korral elada õiguskuulekat ja narkootikumide vaba elu. Samas leiab kohus, et Heiti Kits ei teadvusta täielikult temal esinevat sõltuvusprobleemi. Nii on Heiti Kits kohtule selgitanud, et ta põhimõtteliselt vist on narkosõltlane. Heiti Kitse selgitusi arvesse võttes järeldab kohus, et Heiti Kitsel puudub siiani arusaam probleemi tõsidusest ja selge visioon, kuidas sõltuvusega edasiselt tegeleda tuleks. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et Heiti Kits probleeme täiel määral teadvustaks ja aru saaks, kuna Heiti Kits on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvitamise harjumusest loobuda (käinud ravil xxxxxxxxxxxxxxs), kuid hakkas uuesti tarvitama. Kuna narkootikumide tarvitamine on Heiti Kitse puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et Heiti Kitsest lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Heiti Kits on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Perioodil 07.0914.11.
6. a Heiti Kits õppis 9ndas klassi, kuid ta arvati sobimatu käitumise pärast kooli nimekirjast välja. Heiti Kits määrati perioodiks 01.11.
7. a - 31.01.
8. a vangla majandusabitöödele, kuid Heiti Kits ei asunud tervislikel põhjustel tööle. Heiti Kits saab psühhiaatrilist ravi. 3 3.3 Vabanemise korral on Heiti Kitsel kindel elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Heiti Kitse tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist, kuna Heiti Kitse selgituste kohaselt on ta täielikult mõjutatav. Seega peab kohus oluliseks, et Heiti Kits mõtleks läbi, kuidas vältida oma endist tutvusringkonda, et maandada sel moel tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab positiivseks, et Heiti Kitsel on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxrt OÜ-s transporttöölisena, kus Heiti Kits on ka varasemalt töötanud. Seega on Heiti Kitsel võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Heiti Kitsel on rahalisi nõudeid ligikaudu 2099 euro ulatuses (vabanemisfondis 689,35 eurot). Kohtu hinnangul on oluline, et Heiti Kits soovib hoolitseda oma raskelt haige ema eest ja olla talle toeks.
9. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohus, võttes arvesse Heiti Kitse poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 1 aastat 7 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Heiti Kitsel jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4