lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on loobunud oma hagist kohtuistungil. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine: Kostja on palunud kohtuistungil, kus hageja hagist loobus, kindlaks määrata kostja menetluskulud.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud järgmised menetluskulud: riigilõiv summas 275.- eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1120,82 eurot (ei sisalda käibemaksu).
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 2 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd töötaja nõue puudutab saamata jäänud töötasu ning vastavalt RLS § 22 lg 1 p 1 ei võeta töötasu nõudmise hagi esitamisel riigilõivu, ei pidanud ka tööandja taotluse esitamisel vastavat riigilõivu tasuma. Seetõttu kohus hagejalt riigilõivu kostja kasuks välja ei mõista. Kostjal on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu kohtuistungiteks ettevalmistamiseks (14.02.2017.a. 1 h 10 min ja 19.09.2017.a. 1 h 30 min) on põhjendamatult suur. Esindaja on küsinud tasu ka 13.02.2017.a. materjalide komplekteerimise ja läbivaatamise eest ajakuluga 40 min, mis tuleb kohtu hinnangul lugeda samuti kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd esindaja oli varem asja materjalidega tutvunud, ei ole ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks täies ulatuses põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks mõlemaks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 min, vähendades ajakulu seega 2 h ja 20 min võrra (40 min + 1 h 10 min + 1 h 30 min – 30 min – 30 min). Selgusetuks jääb, milles seisneb 14.02.2017.a. toiming ,,majasisene ülevaade istungist’’ ajakuluga 25 min. Kohus loeb seetõttu nimetatud toimingu põhjendamatuks. Seega kokku vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 2 h ja 45 min võrra. Lugedes tunnitasuks 100 eurot, teeb see kokku 275 eurot. Kostja menetluskulud, mis tuleb hagejalt välja mõista, moodustavad seega 845,82 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.