RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 12 lg 1 tähenduses ning tulumaksu kinnipidamine on õigusvastane.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. mai
3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebajale makstud hüvitiste tulumaksuga maksustamine oli tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromisslepingu vaieldamatu osa. Hüvitiste maksmise ajal kehtinud tulumaksuseadus ei võimaldanud kaebajale tehtud väljamakseid maksustada teisiti, kui tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromisslepinguga kokku lepiti.
4. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Väär on vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kompromisslepingu osaks oli hüvitiste tulumaksuga maksustamise küsimus. Kohus ja vastustaja on tulu mõiste ebaõigesti sisustanud. Tulu ei saa samastada kahjuga. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-72-08 leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis ei ole isiku tulu, vaid valuraha kaotatud hüvede eest.

§ 12

lg 1 ei näe sõnaselgelt ette, et tulumaksu objektiks on püsiva tervisekahju hüvitis, saamata jäänud tulu hüvitis või mittevaralise kahju hüvitis.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. märtsi
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus vastustaja ja halduskohtuga, et kuna väljamaksed tehti kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel, ei saa kaebaja väljamaksete suurust, sh ka summadelt tulumaksu kinnipidamist enam vaidlustada. Kompromissis on sõnaselgelt välja toodud, et tegemist on brutosummadega, millelt peetakse kinni tulumaks. Kaebajal on subjektiivne õigus üksnes kompromissis märgitud brutosummale, mis on talle makstud. Isegi juhul, kui

on maksukohustuse tekkimise osas ebaselge, oli pooltel õigus kompromissis kokku leppida, et hüvitist vaadeldakse tuluna ning sellelt tasutakse tulumaksu. Kuni puudub õigusnorm, mis sõnaselgelt keelab kõne all olevatelt kahjuhüvitistelt tulumaksu arvestamise, pole alust pidada kompromissi õigusvastaseks. Seda silmas pidades puudub vajadus asuda asja lahendamisel kohaldama tulumaksuseadust, kuid halduskohus ja vastustaja on kaebajale

§ 12lg-te 1 ja 3 sisu õigesti selgitanud.

Kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi ei loetud isiku tuluks kuni 1. jaanuarini 2011 kehtinud

§ 12lg 3 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub kaebaja halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Ringkonnakohtu ja vastustaja käsitlus kompromisslepingust kui jõustunud kohtulahendist kaebaja ja maksuhalduri vahel on väär ja vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kompromissleping ei ole jõustunud kohtulahend avalik-õiguslikus maksusuhtes. Kaebajal on subjektiivne õigus kompromisslepingus märgitud brutosummale, kuid ekslik on järeldus, et kaebaja ei saa summadelt tulumaksu kinnipidamist vaidlustada. Kaebajale makstud hüvitistelt on tulumaks alusetult kinni peetud, kuna tegemist ei ole kaebaja tulumaksustamisele kuuluva tuluga.
2. MTA leiab vastuses, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on põhjendatud ja õiguspärased. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Vaidlus käib selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel kaebajale makstud hüvitised tuleb maksustada tulumaksuga. Kohtud leidsid, et kompromissiga lepiti kokku hüvitiste brutosummas, millelt tuli kinni pidada tulumaks. Vaatamata sellele, et kohtute hinnangul 2

§ 12lg 1 alusel tulumaks kinni pidada.

1. Kolleegium ei nõustu kohtutega, et tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissiga lepiti kokku hüvitiste maksustamine tulumaksuga. Hüvitiste maksustamist puudutavas osas kinnitati kompromiss sõnastuses, mille kohaselt hüvitiste maksmisel peab MTA hüvitiste summast kinni tasumisele kuuluva tulumaksu. Kolleegiumi hinnangul tuleneb kompromissi sõnastusest, et kaebajale makstavatelt hüvitistelt peetakse kinni tasumisele kuuluv tulumaks. Tasumisele kuuluva tulumaksuna tuleb mõista ainult kaebajale makstud hüvitistelt seaduse järgi tasumisele kuuluvat tulumaksu.
2. Kaebaja vaidlustas MTA otsuse, millega jäeti rahuldamata tema
3. detsembri
4. a avaldus. Avalduse kohaselt maksustati kaebajale tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel välja makstud hüvitised alusetult tulumaksuga. Kaebaja taotles avalduses alusetult kinni peetud tulumaksu maksmist enda pangakontole.
5. Vaidlustatud otsuse ja MTA esitatud kaebaja
6. a tulumaksuarvestuse (tl 31) järgi saab järeldada, et kaebaja deklareeris vaidlusalused hüvitised
7. a residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maksustatava tuluna. Seetõttu tuleb kaebaja
8. detsembri
9. a avaldust tõlgendada maksuhaldurile esitatud
10. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni parandamisena maksukorralduse seaduse § 89 mõttes, milles kaebaja arvas enda maksustatava tulu hulgast välja vaidlusalused hüvitised. Ühtlasi esitas kaebaja enammakstud tulumaksu tagastamise taotluse.
11. Isiku tulumaksuga maksustamist reguleerib tulumaksuseadus, milles on mh sätestatud tulumaksu objekt, tulumaksu maksjad, maksumäärad ning tulude deklareerimise, kinnipidamise ja tasumise kord.

§ 12

lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Kuigi

§ 12

lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ei sisalda tulumaksuseadus tulu mõiste definitsiooni.

§ 12lg 2 nimetab, mis ei kuulu füüsilise isiku tulu alla.

Hüvitise maksmise ajal kehtinud

§ 12

lg 3 järgi ei olnud füüsilise isiku tulu teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida maksti seoses ettevõtlusega.

§ 12

lg-t 3 ei kohaldatud aga hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Praegusel juhul tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel kindlaks teha, kas kaebajale makstud varalise ja mittevaralise kahju hüvitised on füüsilise isiku tulumaksuga maksustatav tulu

§ 12lg 1 mõttes.

15. Kolleegium on selgitanud, et hindamaks, kas tekitatud kahju hüvitis vastab tulu mõistele, tuleb võrrelda, millist laadi sissetulekut oleks kahju kannatanud isik saanud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Ei ole oluline, kas kahju on tekitatud õiguspärase või õigusvastase teoga ning kas hüvitise mõistab välja kohus või määrab haldusorgan. Tulu mõiste sisustamise seisukohast on oluline teha vahet saamata jäänud tulu hüvitamisel ja mittevaralise kahju hüvitamisel. Saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis on oma olemuselt tulu

§ 12lg 1 tähenduses ja tuleb tulumaksuga maksustada (3-3-1-72-08, p 13).

Mittevaralise kahju hüvitise kohta märkis kolleegium asjas nr 3-3-1-72-08 tehtud otsuse p-s 13, et see on üldjuhul oma olemuselt juhuslik sissetulek, sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule ei ole kahju tekitatud. Kuna mittevaralise kahju suurust ei ole 3

§ 12lg 1 tähenduses tulu, mis tuleb tulumaksuga maksustada.

17. Kolleegium jääb seisukoha juurde, et mittevaralise kahju hüvitise puhul ei ole vähemalt üldjuhul tegemist füüsilise isiku maksustatava tuluga

§ 12lg 1 mõttes.

Praegusel juhul on mittevaralise kahju hüvitist makstud kaebaja tervisekahjustuste eest. Sellist hüvitist ei ole õige käsitada isiku tuluna, vaid tasakaalustava kompensatsioonina teise õigushüve kahjustamise eest. Ka ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju kaebaja varaline seisund hüvitise maksmise tõttu muutus võrreldes olukorraga, mil mittevaralist kahju ei oleks tekitatud.

1. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebajale tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel välja makstud mittevaralise kahju hüvitis kaebaja
2. a tulumaksuga maksustatava tulu hulka. Selle tõttu on osaliselt õigusvastane MTA
3. jaanuari
4. a otsus nr 6-4/00297-30-1, millega jäeti kaebaja taotlus enammakstud tulumaksu tagastamiseks rahuldamata.
5. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebus mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamist puudutavas osas rahuldamata. MTA
6. jaanuari
7. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue tagastada 20 000 euro suuruselt mittevaralise kahju hüvitiselt alusetult kinni peetud tulumaks.
8. Kaebaja esitas kaebuses ka kohustamisnõude alusetult arvestatud ja kinni peetud tulumaksu tagastamiseks. Residendist füüsilise isiku puhul ei määrata tulumaksu kinnipidamise kaudu isiku tulumaksukohustust lõplikult kindlaks. Kaebaja parandas
9. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mille tõttu tema maksustatav tulu ning seega ka tulumaksukohustuse suurus ja tagastamisele kuuluv tulumaks tuleb täielikult uuesti arvutada. Kaebaja tulumaksukohustuse ja tagastamisele kuuluva tulumaksu väljaselgitamine eeldab täiendavate asjaolude ja dokumentide kontrollimist, mis kassatsiooniastmes ei ole võimalik. Seetõttu ei määra kolleegium kindlaks kaebajale tagastamisele kuuluvat tulumaksu summat, vaid teeb MTA-le ettekirjutuse kaebajale
10. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja käesoleva otsuse põhjal tagastamisele kuuluva tulumaksu summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 teine lause). Maksuhaldur peab lähtuma sellest, et kaebaja esitas
11. detsembril 2015 maksuhaldurile deklaratsiooni paranduse ning enamtasutud tulumaksu tagastusnõude ja tsiviilasjas nr 2-08-29561 kinnitatud kompromissi alusel kaebajale makstud mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot ei kuulu kaebaja
12. a tulumaksuga maksustatava tulu hulka.
13. Kuna kolleegium muudab haldus- ja ringkonnakohtu lahendit, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja asjas kantud menetluskulud on haldus- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, kokku 450 eurot ja Riigikohtus tasutud kautsjon 25 eurot. Kaebus rahuldatakse osaliselt. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Võttes arvesse kaebajale makstud mittevaralise ja varalise kahju 4