← Eesti

2-16-10384/68

Obsah (5)§ 99§ 105§ 137§ 143§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-10384 Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi VS a

§ 99

mõttes, mida vanemad peavad kandma

§ 105

lg 3 järgi osavõlgnikena vastavalt oma sissetulekule ja varalisele seisundile, sh võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral võrdsetes osades. Praeguses menetluses olid mõlemad lapsevanemad kinnitanud, et neil on majanduslik võimekus last kasvatada. Kuna lapse ema lubas lapse tuua Eestisse viiel korral ning lapse isa väljendas oma soovi, et laps tuuakse Eestisse üks kord kolme kuu jooksul (s.t neli korda aastas) ning lapse ema kannab 5 reisiga seotud kulud, ei olnud maakohtu hinnangul ebaõiglane, kui lapse isal tuleb lapse juurde Saksamaale külla minnes oma reiskulude eest ise tasuda. Määruskaebus ja selle põhjendused 24. 09.06.2017 esitas VS määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25.05.2017 määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada VS avaldus NS suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia- ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas. Menetluskulud palub VS jätta AR kanda. 5

(8)
  1. VS tõi maakohtu menetluses välja mõjuvad põhjused, miks temale tuleb üle anda osaliselt ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas. Lapse isa on loonud ja taganud lapsele stabiilse elukorralduse. Isa juures elades ei esinenud lapsel paanikahooge ja muid psüühikahäireid. Maakohus ületas diskretsiooni piire, kui jättis arvestamata asjaoludega, et lapse isa on olnud viimase poole aasta jooksul lapse hooldaja ja laps tajub isa kui oma esimest hooldajat ning isal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada.
  2. Lapse ema otsus siduda enda elu Saksmaaga oli lapse ema valik ja see ei pruugi olla lapse parimates huvides. Lapse põhihooldajaks oli viimased pool aastat isa ja lapse huvidega ei ole kooskõlas elama asumine võõrasse keele-, kultuuri- ja komberuumi. Laps ise tahab elada isa juures. Lapsele oleks väga kahjulik vahetada elukeskkonda praegu, kui laps on valmis minema septembris 2017 eelkooli Tallinnas.
  3. Maakohus hindas ebaõigesti lapse ütlusi ärakuulamisel. Protokollist nähtub, et laps ütles, et tal ei ole Saksamaal palju sõpru, oleks pidanud olema rohkem, lasteaias ta ei maga, aga osad 6-aastased magavad. Isa hinnangul tähendab see seda, et laps ei tundnud ennast Saksamaal sama mugavalt ja turvaliselt kui Eestis.
  4. Määruskaebuse esitaja kahtleb, kas lapse koduseks keeleks Saksamaal saab olema eesti keel. Määruskaebuse väidete kohaselt on lapse ema elukaaslane sakslane R, kes ei oska eesti keelt. Kui lapsele ei võimaldata Saksamaal läbida eelkooli ja kooliprogrammi eesti keeles, siis selle tagajärjena ei säili lapsel rahvuslikku identiteeti. Lisaks ei usu lapse isa, et neli tundi päevas töötamist tagab emale sellise sissetuleku, millega Saksamaal hakkama saada.
  5. Alternatiivselt leiab isa, et maakohtu määratud suhtluskord ei taga piisaval määral suhtlust isa ja lapse vahel. 25.05.2017 määruse resolutsiooni punkt 5.3 ei ole sõnastatud piisavalt täpselt, kuna ei ole määratud, kui kaua kestab üks videokõne. Isa soovib, et suhtlus videokõne vahendusel toimuks vähemalt kaks korda nädalas, üks tund korraga. Menetluse edasine käik
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  7. Avaldaja II (ema) ei nõustu määruskaebusega ja palub jätta selle rahuldamata.
  8. Lapse esindaja on seisukohal, et isa määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja anda isale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas.
  9. Eestkosteasutus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  10. Eestkosteasutus ja AR esitasid ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Määruse põhjendused
  11. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele. 6
(8)36. Maakohus on õigesti tuvastanud

§ 137lg 1 järgi hooldusõiguse ühele vanemale osalise üleandamise eeldused.

Lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse jätmist emale on maakohus vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud ja määruskaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Õige on maakohtu järeldus, et määrav ei saa olla see, millises riigis laps elama hakkab.

  1. Tsiviilasja toimikust ei tulene, et lapsel on olnud olulisi terviseriske või haigusi (psüühikahäired). Pigem on vanematevahelised konfliktid last häirinud. Ema on soovinud lapsega pöörduda psühholoogi poole, kuid isa ei ole pidanud seda vajalikuks. Maakohtu järeldust ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta ei muuda ebaõigeks see, et alates detsembrist 2016 on NS olnud isa kasvatada. Vaidlust ei ole, et laps oli eelneva perioodi emaga ja pärast detsembrit 2016 ei tagastanud isa last emale.
  2. Kolleegiumi arvates ei ole asjaolu, et ema on asunud elama Saksamaale, põhjuseks, et muuta ühist hooldusõigust määruskaebuse esitaja poolt soovitud viisil. Lapse ema AR on esile toonud ja tõendanud, et tal on Saksamaal elu- ja töökoht ning võimalus panna laps lasteaeda. Eeltoodud asjaolusid ei ole isa vaidlustanud. Väide, et lapse koduseks suhtluskeeleks on Saksamaal elades saksa keel, ei ole usutav ega kooskõlas menetlusosaliste poolt kohtule esitatud asjaoludega. Maakohtu menetluses ei ole esile toodud, et AR elukaaslane ei valda eesti keelt.
  3. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ebaõigesti hinnanud lapse poolt ärakuulamisel avaldatut. Sellest, et lapse väitel on tal Saksamaal vähe sõpru ja et ta lasteaias ei maga, ei saa teha järeldust, et lapsel oleks Saksamaal halb või see kahjustaks tema arengut. Laps viibis Saksamaal lühikese perioodi, mis ei olnud piisav harjumiseks ja sõprade leidmiseks. 40.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (

§ 143lg 2).

Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (

§ 143lg 21).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 123

lg 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

  1. Kuna vanemad elavad praegu eri riikides, siis on maakohus suhtluskorra määramisel lähtunud lapse tulevastest koolivaheaegadest ja samuti võimaldanud suhtlemise videokõne vahendusel. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust määrata täpselt kui pikk peaks olema maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.3 toodud Skype suhtlus. Maakohtu menetluses esiletoodust nähtuvalt ei ole ema takistanud isal lapsega suhtlemast või piiranud kõneaega.
  2. Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta isa Saksamaal lapsega suhtlemas käimise kulusid ema kanda. Maakohus on jätnud lapse Eestisse toomise kulud viiel korral aastas ema kanda, mistõttu on vanemate võrdusest lähtudes põhjendatud jätta isa Saksamaale sõitmisega ja viibimisega seotud kulud tema enda kanda. 7

(8)
  1. Maakohus on menetluskulud jätnud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtul puudub alus nende jagamiseks maakohtust erinevalt.
  2. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.
  3. Maakohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg-s 2 sätestatule. Tulenevalt RÕS § 17 lg-st 3 jäävad alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
  4. Määruskaebuse läbivaatamisel esitas eestkosteasutus uued tõendid: AR 09.05.2017 ekiri eestkosteasutuse töötajale ja MS 02.06.2017 e-kiri. AR esitas vastusega määruskaebusele vanematevahelise 07.06.2017 e-kirjavahetuse, MS 06.04.2017 ekirja, vanematevahelised sõnumid seonduvalt lapsega suhtlemisega, Adv Andres Lusmägi ja AR vahelise e-kirjavahetuse ning ambulatoorsed 16.04.2017 ja 10.06.2017 epikriisid. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid ei kuulu vastuvõtmisele. Arvestades, et tsiviilasja toimikus olevate tõenditega on avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastatavad, siis TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi ei ole tõendid asjakohased. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.