← Eesti

1-17-4754/16

Obsah (11)§ 387§ 171§ 339§ 142§ 408§ 390§ 132§ 1604§ 1562§ 172§ 389

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1174754 10. november 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Kahtlustatava T.

) § 142 lg 8 alusel kinnistusraamatusse keelumärge.

  1. Samal päeval, s.o
  2. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud T. J. Toimingu käigus tutvustati T. J-ile Pärnu Maakohtu
  3. mai
  4. a määrust, mida kahtlustatav kinnitas omakäelise allkirjaga määrusel (tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei antud.
  6. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu
  7. mai
  8. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).
  9. T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas
  10. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
  11. Tallinna Ringkonnakohtu
  12. juuni
  13. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega
  14. mail
  15. Seega sai T. J. maakohtu määrusest

§ 387lg 2 mõttes teadlikuks 17.

mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb

§ 387

lgs 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada

§ 171lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning kaebetähtaeg möödus 29.

mail

  1. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on selgitanud, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Samuti on kaebuse esitanud vandeadvokaadist kaitsja, mistõttu ei ole kaebetähtaja rikkumine õigustatav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas
  3. juunil 2017 määruskaebuse T. J-i kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.
  4. Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses, jättes nõuetekohaselt tuvastamata kahtlustatavale vara arestimise määruse kättetoimetamise aja. Vaidlust ei ole selles, et kahtlustatav sai maakohtu määruse olemasolust teada

  1. mail
  2. Kahtlustatav nõudis uurimisasutuse ametnikult määruse koopiat, kuid seda talle
  3. mail 2017 ei väljastatud. Määruse ärakiri edastati talle
  4. mail
  5. Seega tekkis kahtlustataval esimene reaalne võimalus määrust vaidlustada alles
  6. mail
  7. 2

(6)2 1-17-4754 7.
  1. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et isik saab ennast efektiivselt kaitsta ja kaebeõigust kasutada olukorras, kus ta teab vara arestimise faktist, kuid ei tea arestimise põhjendusi. Riigikohus selgitas asjas nr 311817, et kahtlustataval ja kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga. Kaitsja märgib, et teadasaamine või tutvustamine peab toimuma selliselt, et kahtlustataval on reaalne võimalus esitada määruskaebust. Praeguses asjas viivitas menetleja pahatahtlikult isikule kohtumääruse kätteandmisega ilma objektiivsete takistusteta ja seejärel eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas. 7.
  2. Alternatiivselt palub kaitsja ennistada maakohtu määruse vaidlustamistähtaeg. Kahtlustatav sai vara arestimise määruse kätte
  3. mail 2017 ja uurija eksitava info tõttu ei osanud kaitsja ega kahtlustatav kaebetähtaja ennistamist eelnevalt taotleda. Kahtlustatav pöördus kaitsja poole sisuliselt siis, kui maakohtu kaebetähtaeg (arvestatuna alates
  4. maist 2017) juba möödus.
  5. Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  6. Isikul on võimalik tutvustamise käigus tutvuda nii kuriteokahtlusega kui ka vara arestimise asjaolude ja põhjendustega, mis sisalduvad määruses. Vastav teadmine on piisav määruse vaidlustamiseks. Prokuröri hinnangul ei eelda vara arestimise määruse tutvustamine selle ärakirja kätteandmist. Kahtlustataval on õigus saada kohtueelses menetluses tehtavaid määruseid vaid seaduses ettenähtud juhul või taotluse esitamisel. Praegusel juhul edastatigi T. J-ile määrus tema taotlusel
  7. mail
  9. Igal juhul oli kahtlustataval võimalik esitada määruskaebus tähtaegselt, sest ta sai selle ärakirja
  10. mail
  11. Määruskaebetähtaeg lõppes alles
  12. mail
  13. Määruskaebuse esitamiseks ei esinenud objektiivseid takistusi. Vandeadvokaadist kaitsja pidanuks teadma, et menetlustähtajad tulenevad seadusest, mitte kellegi selgitustest. Seega on põhjendamatu ka tähtaja ennistamine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne, analüüsides selleks vara arestimise menetlusega seonduvat (I), seejärel käsitleb määruskaebetähtaja ennistamisse puutuvat (II) ja lahendab määruskaebuse (III). I 3.

§ 142

lg 2 kohaselt arestitakse vara kohtueelses menetluses reeglina prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel. Vara arestimise menetluse eripära seisneb selles, et kahtlustatav või kolmas isik, kelle vara arestitakse, kaasatakse sellesse menetlusse alles pärast kohtu vastavat otsustust, vältimaks arestitava varaga selliste toimingute tegemist, mis kahjustavad kriminaalmenetlust. Seetõttu saab isik vara arestimise menetlusest ja selle tulemusena tehtavast määrusest üldjuhul teada alles pärast määruse tegemist ja ka jõustumist (

§ 408lg 5).

10.1. Vaatamata määruse jõustumisele ehk kohesele täidetavusele on seda võimalik vaidlustada määruskaebemenetluses

§ 387

lg 2 reeglite kohaselt, s.o kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Seega on kaebetähtaega puutuvalt määrava tähtsusega see, millal sai kahtlustatav praeguses asjas vaidlustatavast määrusest teada või 3

(6)3 1-17-4754 pidi sellest teada saama. Vahistamisega seoses on Riigikohus leidnud, et kahtlustataval ja tema kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada alates päevast, mil kahtlustatav ja kaitsja said teada või pidid teada saama eeluurimiskohtuniku kirjalikult vormistatud ja põhistatud määrusest. See on oluline ka ausa ja õiglase menetluse põhimõtet silmas pidades, kuna tagab kahtlustatavale reaalse võimaluse vahistamist tõhusalt vaidlustada ja end kaitsta (vt Riigikohtu 31. märtsi 2017. a määrus asjas nr 311817, p 8). 10.2.

§ 142

lg 5 kohaselt tutvustatakse vara arestimise määrust viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Seega eristab seadus määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses. Seejuures on alusetu kaitsja väide, et selle käigus tehakse isikule teatavaks vaid vara arestimise fakt. Määruse tutvustamise mõiste hõlmab nii grammatilisel kui ka teleoloogilisel tõlgendamisel määrust tervikuna, sealhulgas ka võimalust määrus koos kõigi selle põhjendustega läbi lugeda ehk tutvuda määruse sisuga. Muu hulgas ka sel põhjusel allkirjastab isik tutvustatud määruse, mitte näiteks ainuüksi vara arestimise protokolli. 10.3. Praeguse kriminaalasja materjalist nähtuvalt tutvustati kahtlustatavale T. J-ile tema vara arestimise määrust 17. mail 2017, mida kinnitab isiku omakäeline märge nii eeluurimiskohtuniku määrusel kui ka vara arestimise protokollil. Menetlustoimingu käigus oli isikul võimalik tutvuda määruse terviksisu ja põhjendustega kooskõlas Riigikohtu määruses asjas nr 311817 väljendatud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt

§ 387

lgst 2 tuli määruskaebuse esitamise tähtaega praeguses asjas arvestada alates

  1. maist 2017, mistõttu määruskaebuse esitamise viimane päev oli
  2. mai
  3. Tegelikult esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse alles
  4. juunil 2017, seega hilinenult. II
  5. Järgnevalt käsitleb kolleegium määruskaebetähtaja ennistamise ja selle tähtajaga seonduvat.

§ 390

lgst 1 ja § 319 lgst 7 tulenevalt võib ringkonnakohus ennistada määruskaebetähtaja määruskaebuse esitaja taotlusel, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Praeguses kriminaalasjas ei taotlenud kahtlustatava kaitsja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule menetlustähtaja ennistamist, kuid esitas vastava taotluse ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses. Kaitsja viitab sellele, et uurija jättis põhjendamatult kahtlustatavale andmata määruse ärakirja ja eksitas T. J-i ka edasikaebetähtaja arvestamise osas, kinnitades, et see hakkab kulgema alates määruse koopia kättesaamisest. Seetõttu lähtusid nii kaitsja kui ka kahtlustatav kuupäevast, mil isikule edastati tema taotlusel määruse koopia, s.o 24. maist 2017. 12. Kolleegium märgib, et kuigi pärast määruse tutvustamist on kahtlustatavale teada tema suhtes tehtud määruse sisu ja selle põhjendused, mis vastab määrusest teada saamise mõistele

§ 387

lg 2 tähenduses, ei saa siiski eirata tõsiasja, et kaebeõiguse tõhusaks kasutamiseks ja kaitsja abi kasutamiseks võib osutuda vajalikuks määruse täisteksti valdamine määruskaebuse koostamisel. 4

(6)4 1-17-4754 12.1. Erinevalt näiteks

§ 132

lgst 2 ei näe vara arestimist reguleeriv säte otsesõnu ette menetleja kohustust anda isikule, kellele vara arestimise määrust tutvustatakse, selle määruse koopia. Praktikas on seda siiski peetud tavapäraseks. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga, et juba seaduses kasutatud „määruse tutvustamise“ mõiste hõlmab vältimatult ka selle koopia kätteandmist. See ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku läbiva mõistekasutusega. Isikul on aga vaieldamatult õigus saada määruse koopia sellekohase taotluse esitamisel.

§ 1604

kohaselt, kui isikul on kriminaalmenetluse seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga, võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui menetlusseadustik ei sätesta teisiti. Seda õigust võib piirata prokuratuuri põhistatud määrusega (

§ 1604lg 2).

Viidatud sättest tulenevalt on kahtlustataval, kellele tutvustatakse vara arestimise määrust, õigus soovi korral teha määrusest väljakirjutusi ja taotleda ka sellest koopia tegemist. Selle õiguse selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka. Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus, kuid sellest keelduti. Kuigi selle taotluse kohta ei ole tehtud märget vara arestimise määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest dokumentidest ka seda, et menetleja oleks kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks. 12.2. Ühtlasi nendib kolleegium, et

§ 1562

(kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine) lg 1 näeb ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse etoimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või isikule edastamist

§142lgs 5 kirjeldatud viisil.

Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu. 12.

  1. Eelviidatud menetlusõiguse rikkumisi võib kolleegiumi hinnangul pidada piisavaks aluseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  2. Lahendada tuleb siiski ka küsimus, kas määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on praeguses asjas esitatud tähtaegselt.

§ 172

lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. 13.

  1. Kaitsja esitas tähtaja ennistamise taotluse alles ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses
  2. juunil
  3. Määruskaebuse esitamine võis menetleja tegevuse tõttu olla takistatud kuni
  4. maini 2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Seega lähtudes

§ 172

lg 3 sõnastusest saanuks kaitsja taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul alates

  1. maist 2017, s.o kuni
  2. juunini
  3. 13.
  4. Siiski leiab Riigikohus, et praeguses kriminaalasjas mõjutasid kahtlustatava tegevust lisaks menetleja viivitusele
  5. mai
  6. a maakohtu määruse koopia kättesaadavaks tegemisel ka uurimisametniku ekslikud selgitused määruskaebetähtaja kulgemise kohta. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema 5

(6)5 1-17-4754 võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamise tähtaja ennistamise taotlusega. Vastasel juhul ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava tegevuse tõttu. Sellest lähtuvalt leiab kolleegium, et isikul oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. Praegusel juhul sisalduski tähtaja ennistamise taotlus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Edastades määruskaebuse Riigikohtule, väljendas ringkonnakohus

§ 389lgst 4 lähtuvalt oma seisukoha, et ta ei pea tähtaja ennistamist põhjendatuks.

Praegusel juhul on siiski Riigikohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

III 14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§st 390, § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 6 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarve määruskaebus Pärnu Maakohtu
  3. mai
  4. a määruse peale. Menetlustähtaja ennistamise tähtaja otsustamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse, mistõttu määruskaebus tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.