1-14-2384/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2384 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Raivo Harraku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Raivo Harrak, isikukood 36308060345, xxx Vandeadvokaat Arvo Suuban Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Raivo Harrak vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt Raivo Harrakule osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista Raivo Harrakult kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Raivo Harrakul tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Raivo Harrak 1-14-2384 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Harraku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Raivo Harrak tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.04.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 15.11.2013 ja lõpp 15.05.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 15.08.
4. Raivo Harrak andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 91). Kinnipidamisasutusest Raivo Harraku kohta koostatud iseloomutuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib viiendat korda. Individuaalse täitmiskava kohaselt on täitmisperioodi jooksul osalenud majandustöödel xxx ja xxx töölisena. Lisaks on läbinud sotsiaalprogrammid xxx ning xxx. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx abikaasa juurde, kes andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Tegemist on 4-toalise kõikide mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Isikul on keskharidus, mille xxx. Õppinud xxx erialal, mis jäi vangistuse tõttu pooleli (käitumisraskused). Isiku sõnul omandas Venemaal kinnipidamise ajal xxx eriala. Väidetavalt vabaduses ametlikult töötanud ei ole, seega töökogemus on piiratud. Enne vangistust elatus peamiselt töövõimetuspensionist. K-Raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid summas 3088,90 eurot, vabanemisfondis on 511,43 eurot. Vabanedes on võimalik tööle asuda ettevõttesse xxx xxx Lähedastest on isikul abikaasa, kellega on head suhted. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse tausta ja mõtteviisiga inimesed, kellega suhtlemisest enda sõnul nüüd hoidub. Isik põeb kroonilist haigust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 29%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla Raivo Harraku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Raivo Harrakul vabaduses lähedastest inimestest abikaasa. Vanemad on surnud. Suhted abikaasaga on head ja toetavad. Kinnipeetava abikaasa sõnul oli Raivo Harrak varem kaks korda abielus ning tal on täisealine poeg, kuid omavahel eriti palju ei suhtle. Raivo Harrak taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx oma abikaasa juurde. 30.06.2017 tegi kriminaalhooldusametnik elukohakülastuse, millest selgus, et tegemist on 4-toalise, kõikide 2 mugavustega korteriga, mis kuulub kinnistusregistri andmetel kinnipeetava abikaasale. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab kinnipeetava elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sobiv koht seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal abikaasa üksi. Raivo Harrakul on xxx) ja töökogemus. Isik põeb kroonilist haigust. Vabanemisjärgselt soovib Raivo Harrak asuda tööle xxx. Abikaasa on vabanemise korral nõus kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Prokurör (kirjalikus arvamuses tl 30-32) nõustub Viru Vangla poolt 24.07.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, Raivo Harraku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine Raivo Harraku puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Raivo Harrakut vangistusest enne karistusaja lõppu s.o 15.05.2021, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema töökogemus on piiratud. Muuhulgas on isikul võlanõudeid ligikaudu 3000 euro ulatuses, mistõttu ei saa välistada riski uue kuriteo sooritamiseks tulenevalt tema piirarud oskustest ja majanduslikust suutlikkusest ning võimalus võlanõudeid ausal teel tasuda oleks ilmselt vägagi keeruline. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on ka varem kuritegusid sooritanud just majandusliku kasu saamise eesmärgil ning ka varemalt on kulude osakaal ületanud tulud, mistõttu oli võlgu raske maksta. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Raivo Harrakul on olnud probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isik vanade harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks Raivo Harraku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Raivo Harrak kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on rahvatervis ja avalikkus. Oht seisneb narkootikumide suures koguses käitlemises, rahvatervise ohustamises. Raivo Harrak selgitas kohtuistungil, et ta palub arvestada tema tervisliku seisundi. Ta põeb rasket haigust. Vanglas siiski korralikku ravi ei saa. Ta on oma eelnevat käitumist hukka mõistnud ja uusi kuritegusid ei hakka toime panema. Kaitsja osutas kaasaaegsele kohtupraktikale, et isiku teo raskus iseenesest ei tohi takistada ennetähtaegset vabastamist ja üldpreventiised argumendid ei ole samuti aluseks, et jätta isik vabastamata. Ka prokuröri arvamusest ei ole võimalik aru saada, miks ta leiab, et isiku varesem käitumine kaalub vanglas hea käitumise üle. Viimane Riigikohtu praktika näitas, et peamine on siiski isiku käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses. Need on süüdimõistetul suurepärased. Vabaduses o talle toetust avaldavad lähedased,, kõigepelat abikaasa ja töökoht. Kaitsja taotleb isiku vabastamist enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Raivo Harrak tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid 3 tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raivo Harrakul on keskharidus, mille omandas xx. Õppinud koka erialal, mis jäi vangistuse tõttu pooleli (käitumisraskused). Isiku sõnul omandas Venemaal kinnipidamise ajal xxx eriala. Väidetavalt vabaduses ametlikult töötanud ei ole, seega töökogemus on piiratud. Enne vangistust elatus peamiselt töövõimetuspensionist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Varaseamalt on teda karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ning piinamise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. Kohtuotsuse kohaselt käitles süüdimõistetu amfetamiini sisaldavat pulbrit kogukaaluga 1085,41 grammi. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuses osalenud xxx ja raamatukogu töölisena. Lisaks on läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ning Usk ja teadmine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid mida kohus ei pea absoluutseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, sest ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetaval võimalik oma isikut tõendada ka vabanemisõiendiga. Vangla materjalide kohaselt on alustatud uue dokumendi taotlemisprotsessi. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile Sääse 7-26 Tallinn abikaasa juurde, kes andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Tegemist on 4toalise kõikide mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu jaoks on märkimisväärse kaaluga asjaolu, et süüdimõistetu on ka varasemalt narkokuriteo eest karistatud vangistusega. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Sealhulgas on isik viibinud ka kriminaalhoolduse all, mis lõppes küll edukalt, kuid sellest hoolimata jätkanud kriminaalset käitumist. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.05.2021, s.o pisut vähem kui nelja aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 4 eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – teda on ka varasemalt narkokuriteo eest karistatud ja sh reaalse vangistusega. Isiku käitumist iseloomustas varasemalt ka vägivaldsuse komponent ( karistus piinamise eest). Kuigi varasema ja viimase karistuste vahel on 8 aastat, tuleb arvestada, et isik on mõlemal korral süüdi tunnistatud just narkokuriteo toimepanemise eest. See näitab, et isikul on välja kujunenud teatud ebaseaduslikud käitumise reeglid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue, eriti narkokuriteo. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu 5 ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus arvestab isiku tervislikku seisundit. Kohus peab selgitama, et kinnipidamisasutuses osutatakse tervishoiuteenust samadel alustel nagu vabaduses olevatele isikutele. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Raivo Harraku temale Harju Maakohtu 23.04.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6