← Eesti

3-17-808/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-808 SF kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 98 eurot Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – SF Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus SF apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada SF apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
  4. septembri
  5. a otsuse peale haldusasjas nr 3-17-808 läbivaatamatult selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. SF esitas 15.02.2017 Tallinna Vanglale taotluse 98 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks või ära võetud kohvrite tagastamiseks. Taotluse kohaselt toimus 13.04.2015 kambris nr 240 läbiotsimine, mille käigus võeti ära kaks musta värvi sangadega mappi (kohvrit). SF arvas algselt, et oli kohvrid paigutanud lattu, kuid laost asjade kättesaamisel ei olnud nende seas nimetatud kohvreid. Järelikult võeti need ära 13.04.2015 toimunud läbiotsimise käigus.
  7. Tallinna Vangla 05.04.2017 vastusega nr 5-37/17/16-1 jäeti taotlus rahuldamata.
  8. SF esitas 07.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 98 eurot seonduvalt kahe kohvri äravõtmisega. Kaebajalt võeti 13.04.2015 läbiotsimise ajal ära kaks musta kohvrit, mis pandi aktis kirja: kaks musta värvi mappi (sangadega). Kaebaja pöördus kontaktisiku poole palvega, et kohvrid 3-17-808 tagastataks. Vangla selgitas, et kohvreid ei saa tagastada ning need paigutatakse lattu. 15.02.2017 enne avavanglasse paigutamist anti kaebajale välja kõik tema asjad, kuid väljastatud asjade seas ei olnud kahte musta kohvrit. Kohvrid sai kaebaja
  9. aastal maksikirjaga, dokumendimapid aga käsipagasiga 2012.–
  10. aastal. Ebaõiged on Tallinna Vangla väited, et üks kohver väljastati kaebaja abikaasale. 26.02.2016 esitas kaebaja tõepoolest taotluse, et tema abikaasa võtaks vanglast musta mapi kohtudokumentidega, mille kaebaja oli lattu andnud
  11. aasta veebruaris. 17.03.2016 väljastati abikaasale mapp, mitte kohver. Seega ei saanud kaebaja
  12. a veebruaris anda ühte mappidest (kohvritest) lattu ja teine mapp (kohver) ei saanud jääda kaebajale kambrisse.
  13. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja paigutati 30.05.2013 vastuvõturežiimile. Enne vastuvõtukambrisse paigutamist koostati kaebaja isiklikest asjadest uus nimekiri – süüdimõistetule lubatud asjad liikusid kaebajaga koos uude kambrisse, mittelubatud asjad isiklike asjade lattu. Kaebaja 30.05.2013 varade logi lk 8 teisest kandest nähtuvalt liikus kaebajaga koos kambrisse kaks musta dokumendimappi (sisestatud 30.05.2013 kell 11.09 SR poolt). Rohkem kaebaja isiklike asjade hulgas esemeid, mida võiks liigitada dokumendimapiks või -kohvriks, ei olnud. 26.02.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse, milles palus anda laost MF-le välja kohtuotsused ja dokumendid mustas mapis. Kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt liikus üks must dokumendimapp koos hulga dokumentide ja paberitega 04.03.2016 kambrist lattu, teine dokumendimapp jäi kambrisse. MF on 17.03.2016 eelnimetatud dokumendimapi kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Eeltoodule tuginedes on tõendatud, et kaebaja on ise ühe talle kuuluva dokumendimapi vanglast välja andnud. Kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtub, et 04.03.2016 seisuga jäi teine must dokumendimapp kaebaja kambrisse. Seega ca 11 kuud pärast aktis kirjeldatud läbiotsimist oli teine dokumendimapp endiselt kaebaja kambris. Kaebaja ümberpaigutamisel 15.02.2017 Tallinna Vangla kinnisest vanglast Maardu avavanglaosakonda isiklike asjade nimekirjast tõepoolest teist dokumendimappi enam ei nähtu, kuid nimetatud asjaolu ei saa seostada vangla tegevusega. Kuna kaebajal oli ajavahemikul 04.03.2016– 17.02.2017 dokumendimapp kambris, ei saa vangla vastutada selle eest, mida kaebaja endale kuuluva esemega tegi. Kaebaja ei ole ka esitanud taotlust isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks. 13.04.2015 läbiotsimise aktist nähtub, et kambrist nr 240 võeti mh ära kaks musta värvi mappi (sangadega). Kuivõrd eelnevalt leidis tõendamist, et ühe dokumendimappidest on kaebaja ligi aasta pärast mainitud läbiotsimist ise vanglast välja andnud ja teine dokumendimapp jäi kambrisse, ei saanud läbiotsimise käigus äravõetud dokumendimapid kuuluda kaebajale. Ka ei nähtu kaebaja 31.12.2011 varade logist, et kaebaja oleks
  14. a jooksul saanud esemeid, mida võiks liigitada kohvriks või dokumendimapiks.
  15. Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja esitas vaidlusaluste kohvrite kirjelduseks viite internetilehele ostisday.ee ja kaubakoodi 200-
  16. Samale kaubakoodile vastab 49,01 eurot maksev sangadega dokumendimapp. Kohus eeldab, et kaebaja pidas silmas osundatud toodet. Vastustaja kinnitas, et kaebaja paigutati 30.05.2013 pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastuvõturežiimile. Enne vastuvõtukambrisse paigutamist koostati kaebaja isiklikest asjadest uus nimekiri – süüdimõistetule lubatud asjad liikusid kaebajaga koos uude kambrisse, mitte 2

(4)3-17-808 lubatud asjad aga isiklike asjade lattu. Kaebaja 30.05.2013 varade liikumise logi lk 8 teisest kandest nähtub, et kaebajaga koos liikus kambrisse kaks musta dokumendimappi (kambris alates 18.12.2012 kell 16.31). Ei nähtu, et kaebaja valduses oleks olnud mingit muud kohvritaolist eset. 26.02.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse isiklike asjade väljaandmiseks vanglast, milles palus anda laost MF-le välja kohtuotsused ja dokumendid mustas mapis. Kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt liikus üks must dokumendimapp koos hulga dokumentide ja paberitega 04.03.2016 kambrist lattu, teine dokumendimapp jäi kambrisse. Seega on kaebaja ise taotlenud ühe mapi väljastamist. Teise musta dokumendimapi kohta on varade liikumises märge, et must dokumentide mapp on kambris. Puudub põhjus kahelda selles, et tegemist oli samade vaidlusaluste dokumendimappidega, mida kaebaja nimetab sangade tõttu kohvriteks. Kaebaja paigutati 15.02.2017 Tallinna Vangla kinnisest vanglast Maardu avavanglaosakonda. Puudub vaidlus selles, et ümberpaigutamisel koostatud isiklike asjade nimekirjast teist dokumendimappi enam ei nähtu. Vastustaja ega kaebaja ei ole väitnud, et kaebajale kuuluv mapp oleks teiste kinnipeetavate poolt varastatud või muul moel kaebaja valdusest väljunud. Vastustaja kinnitas, et taotlust isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks ei ole kaebaja esitanud. Seega olukorras, kus üks mapp oli jäänud kaebaja enda valdusesse, ei saa mapi puudumist seostada vangla tegevusega. On tõenäoline, et mapp läks kaebaja valdusest välja tema enda tahtel.
  1. SF esitas 11.10.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 13.04.2015 võeti kaebajalt kambris nr 240 toimunud läbiotsimise käigus ära talle kuuluvad kaks musta kohvrit (portfelli) ning paigutati need kuni vabanemiseni isiklike asjade lattu. Kaebaja ei saanud kohvreid kambrisse tagasi. 26.02.2016 taotluses palus kaebaja, et kambrist paigutataks lattu must mapp, mida kohus pidas üheks neist kohvritest, mida pärast
  2. aastal toimunud läbiotsimist kaebajale kambrisse ei tagastatud. Kohvrid olid laos juba aasta ning kambrist paigutati lattu dokumentidega mapp. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et varalise kahju hüvitamiseks puudub alus. Halduskohus on vaidlustatud otsuses riigivastutuse seaduse kohaldamist põhjalikult analüüsinud ning jõudnud õigele järeldusele kaebuse rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
  5. Tallinna Vangla selgitas vastuses kaebusele, kuidas toimub vanglas kinnipeetavale kuuluvate isiklike asjade liikumine kambrist isiklike asjade lattu ning olukorras, kus kinnipeetav viiakse vahistatu režiimilt üle süüdimõistetu režiimile. Samuti esitas vangla kaebaja isiklikke asju puudutavate nimekirjade väljavõtted, millest nähtub kaebaja isiklike asjade liikumine. Kaebaja varade nimekirja on alates 18.12.2012 kantud kaks musta dokumendimappi, mis asusid kaebaja kambris (tl 28p). Need liikusid kaebajaga kaasa ka uude kambrisse, kui kaebaja viidi 30.05.2013 üle süüdimõistetu režiimile. Muude dokumendimappide ega kohvrite olemasolu ei ole kaebaja isiklike asjade nimekirja alusel olnud võimalik tuvastada. Samuti ei nähtu kaebaja isiklike asjade nimekirjast, et talle oleks
  6. aastal saadetud maksikirjaga kahte kohvrit (tl 60–63p). Seega on halduskohus õigesti tuvastanud, et kuigi kaebaja on esitanud taotluse ning 3
(4)3-17-808 kaebuse kohvrite kadumisega seonduva kahju hüvitamiseks, on kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt talle kuulunud üksnes kaks musta dokumendimappi.
  1. Kaebaja isiklike asjade lattu viidi 04.03.2016 üks must dokumendimapp koos dokumentide ja paberitega (tl 40), mis 17.03.2016 laost väljastati (tl 41). Nii 04.03.2016 kui ka 17.03.2016 seisuga nähtus kaebaja isiklike asjade nimekirjast, et üks must dokumendimapp, mis liikus koos kaebajaga tema kambrisse, jäi ka pärast teise mapi väljastamist endiselt kaebaja kambrisse (tl 40, 41). Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kaebaja kambrisse jäänud dokumendimapp oleks kaduma läinud vangla tegevuse tagajärjel. Eelnevast tulenevalt ei saanud vangla tegevus põhjustada kaebajale varalist kahju. Seda järeldust ümberlükkavaid väiteid ega tõendeid ei ole SF apellatsioonkaebuses esitanud.
  2. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei viita sellele, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, keeldub ringkonnakohus 11.10.2017 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et SF ei ole Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.