KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2017, Tallinn Ha

) § 7 lg 3 alusel taotluse muuta Kadrina vallas Kadrina alevikus asuv Tehnika tänav Sauna tänavaks. Taotlusele vastas kohanimenõukogu 12.05.2016 kirjaga nr 14-5/06044-1, milles selgitati, et nime muutmist võiks toetada, kui leiab kinnitust, et Sauna nimi on kohapealses kasutuses muutunud/muutumas eelistatud nimeks (

§ 7lg 2 p 1).

Kohanime muutmiseks palus kohanimenõukogu esitada Kadrina vallal põhjalikuma selgituse.

1. Kadrina Vallavalitsus täpsustas 17.05.2016 kirjas taotluse põhjendusi.
2. Kohanimenõukogu edastas Kadrina vallale kohanimenõukogu 20.05.2016 koosoleku protokollilise otsuse nr 71, milles kohanimenõukogu täiendas oma 12.05.2016 arvamust ning jäi seisukohale, et Kadrina vallal on kooskõlas

§ 7

lg 2 p-ga 1 õigus otsustada kohanime muutmine iseseisvalt, Tehnika tn elanikke ja vallaelanikke igakülgselt ära kuulates ja otsust kaaludes. Kadrina Vallavalitsuse taotlust riigihalduse ministrile ei edastatud. 4. Kadrina Vallavolikogu 25.05.2016 määrusega nr 64 „Liikluspinna ruumikuju ja ametliku kohanime muutmine“ (määrus nr 64) muudeti

§ 7lg 3 alusel Kadrina alevikus asuv senine Tehnika tänav Sauna tänavaks.

5. MT ja HR esitasid 30.06.2016 kohanimenõukogule ühise vaide määruse nr 64 kehtetuks tunnistamiseks. Kohanimenõukogu rahuldas 05.09.2016 vaideotsusega nr 14-4041 vaide ning tunnistas määruse nr 64 kehtetuks. Kohanimenõukogu nõustus vaide esitajaga, et määruses nr 64 märgitud otsuse tegemise aluse,

§ 7lg 3 eelduslik alus – ministri nõusolek – puudub.

Kuna kohanimenõukogul oli eelnõu menetlemise käigus Kadrina valla esitatud lisamaterjalide põhjal kujunenud arusaam, et vallavolikogu soovib kohanime muuta

§ 7

lg 2 p-s 1 toodud või mõnel muul alusel, kaalus kohanimenõukogu varianti, et viidatud alus on määrusesse ekslikult märgitud.

§ 7

lg-s 3 toodud alust ei saa tõlgendada kohaliku omavalitsuse volikogu ainuotsuse võimalusena. Ministri otsus on olemuslikult vajalik, muidu ei saa sellele kui otsuse alusele viidata. Kui volikogu jõudis järeldusele, et nad soovivad nime muuta lõike 3 alusel, mis hälbib üldisest kohanime muutmise normist ja on erandlik, oleks vastustaja pidanud endiselt ministri nõusolekut taotlema. Elanikke on kohanime muutmise menetlusse piisavalt kaasatud, kuid kohanimenõukogu ei saa anda seisukohta Sauna tn nime praktikas kasutamise tava väljaselgitamise kohta, kuna eelnõus ja seletuskirjas ei ole

§ 7lg 2 p 1 alusena märgitud ega selgitatud. 2

alusel määratleda tänavanimesid, sh neid muuta. Nimetatu kuulub põhiseaduse (PS) § 154 kaitsealasse, mille kohaselt otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. Kohalike tänavanimede üle otsustamine on kohaliku elu küsimus. Lisaks on vaidemenetluse poolel alati õigus vaideotsus vaidlustada. Vaideotsus on õigusvastane. Vaiet lahendades ei kontrollinud vastustaja kolmandate isikute kaebeõigust. Vaide esitanud MT-l puudub kaebeõigus, sest tema elukohaks ei ole Tehnika tn, mille tõttu ei saa määrus nr 64 tema õigusi rikkuda ning vaidlustatud otsusega puudub tal igasugune puutumus. Vastustaja oleks pidanud MT vaide tagastama. Ka ei riku määrus nr 64 kummagi isiku õigusi ning vastustaja oleks pidanud seda kontrollima ning vaide rahuldamata jätma. Sisuliselt võiks jaatada tänavanime osas kaebeõigust vaid olukorras, kus nime muutus läheb vastuollu heade kommetega. Tehnika tn nime muutmine Sauna tänavaks ei ole vastuolus avalike kommetega ega vulgaarne. Vastustaja eksis vaidemenetlusele eelnenud haldusmenetluses kaebaja taotluse lahendamisel, mistõttu on ka kolmandate isikute 30.06.2016 vaide rahuldamise alus ebaõige. Kadrina vald taotles

§ 7

lg 3 alusel riigihalduse ministrilt kohanime muutmiseks nõusolekut, kuid kohanimenõukogu jättis sellele kahel korral arvamuse andmata, samuti ei teinud kohanimenõukogu ministrile otsuse tegemiseks ettepanekut. Seega on ebaõige vaideotsuse seisukoht, et Kadrina Vallavalitsus ei ole taotlenud ministri nõusolekut. Kaebaja ei soovinud kohanime muuta

§ 7

lg 2, vaid lg 3 alusel.

§ 7

lg 3 alusel ministri nõusoleku küsimine ei ole erandlik protseduur ega midagi sellist, mida kohanimenõukogu võiks kaalutlusotsuse alusel küsida või küsimata jätta. Samuti ei tulene

-st, et ministrilt nõusoleku küsimine eeldab kõrgendatud tõendamiskoormust. Kohanimenõukogu hinnang, mille kohaselt võeti otsus tegelikkuses vastu

§ 7

lg 2 p 1 alusel, ei ole tõene, kuna määrus nr 64 tugineb

§ 7lg-le 3.

Kaebaja on tuginenud nimemuutmisel asjaolule, et soovib tunnustada kolmanda sektori pikaajalist ning olulist panust kohaliku elu arendamisse. Kadrina Saunaklubi on olnud viimase 15 aasta jooksul eestvedajaks nii Kadrina avaliku saunahoone taastamisele ja saunakultuuri edendamisele kui ka laiemalt ühiskondlikule mõttevahetusele ja kogukondade suhtlemisele. Tänavanime muutmisel on kooskõlas

§ 6

lg-ga 11 teavitatud kõiki asjas puudutatud kinnistute omanikke, teave on avalikustatud Kadrina valla lehes Kodukant nr 4 ning valla kodulehel. Saates puudutatud isikutele teavituse tänavanime muutmisest, palus vald esitada oma ettepanekud ja vastuväited 15 päeva jooksul. Teavitusele laekunud vastustest ning vastuväidete puudumisest (

§ 6

lg 4 ja ruumiandmete seaduse (RAS) § 55 lg 2) tuleneb, et puudutatud isikud on ülekaalukalt (74%) tänavanime muutmise poolt. Vastu oli 19 puudutatud isikut. Väljaspool puudutatud isikuid esitas Kadrina vallale vastuseisu sisaldava arvamuse 6 elanikku, ent kuna Kadrina alevikus elab kokku 2 174 inimest, siis ei saa 6 inimese vastuarvamusest järeldada, et kogukond nime muutmist ei toeta. Määrus nr 64 tuleks jätta kehtima menetlusökonoomia põhimõttel (vt Riigikohtu lahend nr 33-1-25-02). Praegusel juhul on minister nõusoleku andnud, mistõttu on eeldused kohanime muutmiseks täidetud. Vaideotsuse kehtima jäädes tuleb kaebajal võtta samasisuline otsus 3

§ 7

osas puudub kohanimenõukogul või ministril aluste kohaldamises diskretsiooniõigus või

§ 7

lg 3 on kohaldatav igal juhul, tekitaks sisuliselt olukorra, kus kohalik omavalitsus pöörduks ministri poole, nõudes temalt hinnangut olukorrale ilma kohalikke olusid teadmata. Sellisel juhul peaks minister algatama kohalike elanike tahte tuvastamiseks küsitluse või mõne muu fakti tuvastamise menetluse. See oleks juba tegelemine kohaliku elu küsimusega ehk riigivõimu sekkumine kohaliku elu küsimusse, mis ei oleks kooskõlas PS-ga ega kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega (§ 154 lg 1). Ministri nõusoleku andmine on erandlik ja selle eesmärk on põliste kohanimede kaitse. Ministri nõusolekut vajavate nimemuutmiste puhul kehtib kõrgem põhjendamiskohustus. Kaebajal oli võimalik kohanime muuta

§ 7

lg 2 p-le 1 tuginedes, kuid praegusel juhul võeti määrus nr 64 vastu

§ 7lg-le 3 tuginedes päev pärast kohanimenõukogu selgituste saamist (25.05.2016).

Põhjendusi, miks vald ei nõustu kohanimenõukogu viidetega

§ 7

lg 2 p-le 1 ja peab ainuõigeks tugineda

§ 7lg-le 3, kaebaja ei esitanud.

Kohanimenõukogu lähtus otsust tehes tollel hetkel teada olnud asjaoludest. Vaidemenetluses sai kohanimenõukogu otsustada, kas rahuldada vaidlustaja taotlus või jätta see rahuldamata. Kuna ministri nõusolekut ei olnud, polnud kaebajal alust sellele tugineva haldusakti andmiseks, mistõttu tuli vaie rahuldada. Seda asjaolu ei väära ka kaebaja väited, et kohanimenõukogu viis haldusmenetlust läbi ebaõigesti. Ebakorrektne on väide, nagu oleks vastustaja jätnud arvamuse andmata või ei püüdnud välja selgitada tähtsust omavaid asjaolusid. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja esimese taotluse peale küsiti täiendavaid selgitusi, kuna taotluse põhjendused hinnati ebaselgeks ja ebapiisavaks. Kohanimenõukogu ei saa vastutada valla arusaama eest, et kohanimenõukogu arvamus asendab

§ 7lg-s 3 sätestatud ministri nõusolekut.

Kohanimenõukogu kaalus vaideotsuse tegemisel asjaolu, et Kadrina vald võis olla määrust nr 64 vastu võttes eksinud õiguslikus aluses, mis võiks kvalifitseeruda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 58 sätestatud vormiliseks puuduseks, kuid tegemist ei olnud sellise eksimusega. Ka volikogu istungi protokollist nähtub, et volikogu liikmetele oli teada ministri nõusoleku puudumine. Otsuse tegemine olukorras, kus volikogu liikmed pidid aru saama, et kohanimenõukogu kirja ei saa käsitada ministri nõusolekuna, on kaebaja risk. Kui Kadrina vald oleks siiski soovinud vaatamata kohanime nõukogu esitatud arvamusele ministri nõusolekut, oleks ta pidanud seda veelkord selgitama ja esitama ka põhjendused, miks ta siiski leiab, et kohanimenõukogu arvamusega ei saa nõustuda, ning tegemist on

§ 7lg 3 olukorraga.

Et riigihalduse minister andis 04.10.2016 nõusoleku, ei oma praegusel juhul tähendust. Minister langetas otsuse pärast määruse nr 64 kehtestamist ja selle kehtetuks tunnistamist 05.09.2016 otsusega. Alles pärast vaideotsust asus kaebaja põhjendama, miks nimemuutus on paikkonnale oluline, miks see on seotud kodanikuühiskonna algatusega ning miks võib asuda seisukohale, et kohaliku elanikkonna toetus nime muutmisele on olemas. Ministri nõusolek saab olla kohaliku omavalitsuse volikogu uue otsuse aluseks, mitte mitu kuud varem langetatud otsuse ennistamise aluseks. Olukorras, kus käibes nime tegelikult ei kasutata või seda ei soovita kasutada, pole väljapääs ka ministri nõusolek

§ 7lg 3 alusel.

Hoolimata sätte laiast sõnastusest, ei võimalda seadus kohanimesid panna kergekäeliselt või suvaliselt (

§ 13). Kodanikel ega ühendustel 4

§ 7

lg-le 3 ning

§ 7lg 2 p-s 1 sätestatud alust tänavanime muutmiseks ei esinenud.

Samas tõlgendab kaebaja

§ 7lg-t 3 vääralt.

Kohalikul omavalitsusel puudub õigus kohanime muutmiseks lähtuvalt faktist, et riigihalduse ministrile on taotlus esitatud. Kohanime muutmise eelduseks on nõusoleku olemasolu. Riigihalduse ministri 04.10.2016 nõusoleku resolutsioon ei ole kooskõlas selle põhjendustega. Kohanimenõukogu ei ole nime muutmiseks nõusolekut ega soovitust andnud, kuid sellele vaatamata on minister nõusoleku andnud, ehkki nõusoleku tekstis ei sisaldu mitte ühtegi põhjendust, mille alusel on seda tehtud või mis annaks nime muutmiseks õigusliku või sisulise aluse. Kui kaebaja leiab, et riigihalduse minister jättis nõuetekohaselt esitatud taotlusele tähtaegselt vastamata, oleks kaebaja pidanud kaaluma muid õiguskaitsevahendeid või õigusvaidluse algatamist. Kaebaja väide, nagu oleks tänavanime muutmiseks elanike ülekaalukas toetus, on eksitav. Tänavanime faktiline muutmine ei saa olla õiguslikuks aluseks, et jätta määrus kehtima menetlusökonoomia põhimõttele viidates. Tänavanime muutmine ei ole kiireloomuline küsimus, mida tuleks koheselt ellu viia. Fakt, et vald on käitunud, nagu tänavanimi oleks juba muudetud, ei saa mitte kuidagi toetada tänavanime püsimajäämise otsust. 10. Riigihalduse minister oli seisukohal, et vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud, kuna määruse nr 64 vastuvõtmisel ministri nõusolek puudus. Kaebaja arusaam, et

§ 7

lg 3 alusel kohanime muutmiseks piisab kohanimemäärajal üksnes ministrile taotluse esitamisest, on ekslik. Nõusolek peab olema olemasolev, mitte hüpoteetiline. Ilmselgelt käsitas kohanimenõukogu esitatud taotlust kui nõustamistaotlust (

§ 21

p 2) ning võttis nõuandva rolli, suunates Kadrina valda muutma nime

§ 7lg 2 p 1 alusel.

Küsimus, kas õige alus olnuks

§ 7

lg 2 p 1 või § 7 lg 3, on õiguslikult vaieldav ja juriidiliselt õige aluse ära tundmata jätmist ei saa kohanimenõukogule ette heita. Selle asemel, et ära oodata ministri otsus oma taotluse osas, võttis Kadrina Vallavolikogu päev pärast teist kohanimenõukogu selgitavat arvamust vastu määruse nr 64. 5

§ 7lg 2 p 1 alusel.

Vaideotsuses on küll ekslikult märgitud, et haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku, kuid nimetatud eksimus ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks, kuna vaideotsusega tunnistati määrus nr 64 kehtetuks siiski

§ 7lg 3 kohaldamise eelduse (ministri nõusoleku) puudumise tõttu.

Kaebuse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et nimemuutusega tõstetakse esile kodanikuühiskonna panust, kuna seda tuleb teha seaduse kohaselt. Samuti ei asenda elanike ülekaalukas toetus

§ 7

lg-s 3 sätestatud ministri nõusolekut ning tänavanime faktiline muutmine ei ole õiguslik alus. Kaebajal on võimalik uue otsustuse tegemisel täita

§ 7lg 3 tingimused, kuna nüüd on kaebajal olemas ministri nõusolek nime muutmiseks.

Kadrina vallal on õigus teha põhjendatud kaalutusotsus ja muuta Tehnika tänava osa uuesti Sauna tänavaks. Täidetud on ka nõutud tingimused rahva arvamuse selgitamise osas. 11. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2016 otsusega rahuldamata MT ja HR taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis Kadrina vallalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud 495,50 eurot ja jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Et

§ 24

näeb kohanime vaidlustele ette muu hulgas vabatahtliku kohtuvälise vaidluste menetlemise korra, siis peab kohalikul omavalitsusel olema ka õigus vaidlustada kohanimenõukogu otsust, millega nimevaidlus lahendati kohalikule omavalitsusele ebasoodsal viisil. Kaebeõigust ei välista ka asjaolu, et nimevaidluse lahendamisel on vaidemenetluse iseloom, kuivõrd kohalikul omavalitsusel peab olema kaebeõigus riigi sekkumise korral ning HKMS § 44 lg-d 4 ja 5 kaebeõigust praegusel juhul ei välista. Ebaõige on kaebaja väide, et 05.09.2016 otsus oleks õigusvastane põhjusel, et kolmandatel isikutel puudus määruse vaidlustamiseks kaebeõigus.

§ 24

lg 1 sätestab, et kohanime üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus. Seejuures kohaldataks nimevaidluse lahendamise menetlusele vaidemenetluse sätteid (

§ 25

lg 1) ning vaide esitamise õigus on lisaks HMS-s sätestatud juhtudel ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega. Seega laiendab

isikute ringi, kellel on kohanime vaidlustamiseks õigus. Nime muutmist puudutava kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise õigus (kohtus või kohanimenõukogus) on nendel isikutel, keda tänavanime muutmine puudutab. HR on endise Tehnika tn elanik (aadress XXX, Kadrina alevik), keda tänavanime muutmine selgelt puudutab ning kellele toob tänavanime muutus kaasa täiendavaid kohustusi (vt ka haldusasjad nr 3-08-1501 ja 3-16-879). MT ei ela Tehnika tänaval, mistõttu saaks tema kaebeõigus tuleneda üksnes

§ 25lg-st 2.

Vaides ei ole täiendavalt selgitatud, kuidas määrus nr 64 MT õigusi rikub. Isegi kui asuda seisukohale, et MT osas oleks tulnud vaie tagastada, siis ei muuda see vaideotsust õigusvastaseks ega too kaasa vaideotsuse tühistamist (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1), kuivõrd HR osas on vaide lahendamine toimunud õiguspäraselt. Kaebaja on vaidemenetluses saanud seisukohti väljendada ning võimalikule kaebeõiguse puudumisele oleks kaebaja pidanud tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saa väita, et kaebaja õigusi oleks vaidemenetluses ka MT vaiet sisuliselt lahendades rikutud ning sel põhjusel tuleks vaideotsus lugeda õigusvastaseks või kaebaja õigusi rikkuvaks.

§ 7lg 3 kohaldamine eeldab imperatiivselt ministri nõueoleku olemasolu.

Määrus nr 64 tugineb

§ 7

lg-le 3 ning määruse vastuvõtmise ajal ei olnud riigihalduse minister

§ 7

lg-s 3 sätestatud nõusolekut kaebaja 18.04.2016 taotluse ja 18.05.2016 täiendatud taotluse alusel andnud. Samuti pidi riigihalduse ministri nõusoleku puudumine olema teada kaebaja 6

§ 7lg 3 alusel kohanime muutmiseks vajaliku ministri nõusoleku puudumine teada.

Üksnes ministrile taotluse esitamine ei ole samastatav kohanime muutmiseks nõusoleku saamisega.

§ 7

lg 3 kohaselt teeb minister kohanime muutmise lubamiseks otsuse pärast kohanimenõukogult arvamuse saamist. Praegusel juhul puudus ministri nõusolek nii määruse nr 64 vastuvõtmisel kui ka 05.09.2016 otsuse tegemisel. Seega oli

nõuetega mittevastava määruse vastuvõtmine kaebaja teadlik valik. Kui kaebaja leidis, et kohanimenõukogu või riigihalduse minister ei menetle tema taotlust nõuetekohaselt, oleks ta pidanud vajadusel pöörduma kohtusse. Seda aga kaebaja ei teinud. Ebaõige on kaebaja väide, et 05.09.2016 otsuses jõudis kohanimenõukogu järeldusele, et tegelikult võeti otsus vastu

§ 7

lg 2 p 1 alusel või kohanimenõukogu on vaidluse lahendamisel leidnud, et kohanime muutmise taotlust ei ole ministrile esitatud. Otsuse p-s 2.2. tuuakse välja, et kohanimenõukogu kaalus, kas viide

§ 7

lg-le 3 võib määruses nr 64 olla ekslik, kuid jõudis järeldusele, et see ei ole ekslik. Ehkki lõigu lõpetab lause „/…/haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku“, on tegemist eksliku lausega, millest on võimalik üheselt aru saada, lugedes otsust kui tervikut. Lause on käsitatav ilmse ebatäpsusena HMS § 59 tähenduses ning selline eksimus ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Lugedes otsust tervikuna, nähtub sellest, et kaebaja esitas taotlused, kuid nende alusel peeti põhjendatuks, et kohanimi muudetakse

§ 7

lg 2 p 1 alusel, mistõttu soovides jätkata

§ 7

lg 3 alusel kohanime muutmist, oleks kaebaja pidanud esitama täiendava taotluse ja selgitused

§ 7lg 3 alusel kohanime muutmiseks nõusoleku saamiseks.

Kaebaja väited, mis seonduvad elanike ülekaaluka toetusega või tänava nime muutmisega tekkivate kuludega, ei ole praegusel juhul asjakohased, kuna

§ 7lg 3 alusel tänavanime muutmisel peab olema ministri nõusolek ning see puudus.

Samuti ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõttest. Ministri 04.10.2016 nõusoleku alusel saab kaebaja võtta vastu uue otsuse kohanime muutmiseks. Kui kaebaja on mõistlikul viisil veendunud kodanikkonna algatuses ja kogukonna tegelikus eelistuses, saab volikogu uue otsuse häälteenamusega vastu võtta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. Kadrina vald palub 23.01.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi

§ 7

lg 3 sõnastuses on nimetatud „nõusolekut“, tuleb seda tõlgendada HMS ja haldusõiguse üldosa seaduste tähenduses „kooskõlastusena“ (analoogia ehitus- ja planeerimisõigusega ning sellega seotud otsustega: Riigikohtu lahend nr 3-3-1-12-07, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2009 otsus nr 3-07-2557, p 13). Kooskõlastus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-12-07 ja 3-3-167-01). Kuivõrd nõusoleku saamine

§ 7

lg 3 kontekstis on suunatud teisele haldusorganile nõudega teha kindel menetlustoiming, ongi

§ 7lg-st 3 tulenev nõusolek kooskõlastus HMS § 16 tähenduses.

Kooskõlastus iseloomustab ainult haldusorganite vahelist suhtlust (halduse sisesuhe). Riigihalduse ministri ja Kadrina Vallavalitsuse suhe HMS § 16 tähenduses on halduse sisesuhe. Kaebaja esitas riigihalduse ministrile taotluse nõusoleku saamiseks 18.04.2016 tähtaega määramata. Kui tähtaega pole määratud, siis peab haldusorgan tegema toimingu viivituseta 7

§ 7lg-st 3 tulenev ministri nõusolek määruse nr 64 andmiseks.

Kohanimenõukogu leidis, et kaebaja 25.05.2016 otsus on õigusvastane põhjusel, et otsuse tegemisel puudus ministri nõusolek. Kuna kohanimenõukogu ise takistas ministri nõusoleku andmist, on vaideotsuses sellisele kaalutlusele tuginemine lubamatu. Kohanimenõukogu on 02.11.2016 vastuses kaebusele viidanud, et kuna vastustaja nõustas kaebajat ja neile jäi mulje, et ministri nõusolekut enam ei taotleta, siis lähtus vastustaja sellest, et kaebaja ei soovi tänava nime muuta

§ 7lg 3 alusel.

Enda menetluslikule eksimusele tuginemine vaideotsuses on õigusvastane. Halduskohus on jätnud sisuliselt hindamata ja põhjendamata kaebaja argumendid kohanimenõukogu haldusmenetluse eksimuste ja vaideotsuse õigusvastasuse osas. Kohanimenõukogu möönab 02.11.2016 vastuses, et ta lähtus kaebaja 18.04.2016 taotluse menetlemisel enda seatud eeldustest ega kontrollinud üle, kas kaebaja on oma taotlust muutnud või sellest loobunud. Kaebaja taotlusele vastas kohanimenõukogu, jättes taotluse riigihalduse ministrile edastamata. Kaebaja palub tõlgendada

§ 24

lg-t 2 põhiseaduskonformselt, millisel juhul ei oleks võinud kohanimenõukogu läbi vaadata vaiet asjas, kus ta on ise olnud menetlusosaline ja tekitanud oma tegevusega õigusvastase olukorra. Kui see ei ole võimalik, siis palub kaebaja

§ 24

lg 2 tunnistada PS §-dega 13 ja 14 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles võimaldab sõltumatul spetsiaalsel vaideorganil lahendada vaiet, milles ta on ise menetlusosalisena tekitanud õiguserikkumise. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtuvaidluse ajaks oli minister nõusoleku kohanime muutmiseks andnud. Kuivõrd ministri nõusoleku järel tuleks samasisuline haldusakt uuesti vastu võtta, siis oleks kohtul tulnud kaebus rahuldada ja vaideotsus tühistada. Seega halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 kohtuotsuse põhjendatuse nõudele.

1. Kohanimenõukogu palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohanimenõukogu või minister ei ole otsuse tegemisega viivitanud. 18.04.2017 valla esitatud taotluse põhjal ei olnud võimalik tänavanime muutmise põhjendatust hinnata ning puudus ka seletuskiri. Valla esindajad esitasid selgitusi suuliselt ja e-kirjavahetuses (11.,
2. ja
3. mai kirjad). MT esitas 20.05.2017 pöördumise, millest saadud info põhjal kujunes kohanimenõukogul veendumus, et tegu on aastaid kavandatud nimemuudatusega, mis vastab

§ 7

lg-s 2 toodud alustele ja mille alusel otsustab nime muutmise volikogu avatud menetluse raames. Kaebaja tegi ministri nõusolekut eeldava otsuse kohanimenõukogult seisukoha saamisele järgnenud päeval, arvestamata muu hulgas valla majanduskomisjoni märkust nõusoleku puudumise kohta. Vald tundis uuesti asja vastu huvi alles vaidemenetluse ajal. Valla vaidemenetluses esitatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et kohanimenõukogu arvamust peeti ekslikult ministri nõusolekut asendavaks. Kohanimenõukogu aga viitas oma arvamuses, et kohaliku volikogu ainupädevuses on otsus juhul, kui leiab tõendamist

§ 7lg-s 2 mainitud alus. Asjaolu, nagu tuleks ministri nõusolek vaikimisi antuks lugeda, asus kaebaja väitma advokaadibüroo esitatud seisukohtades. 8

järgi pigem erandlik, ministri nõusolekut vajavate nimemuutmiste puhul kehtib ka kõrgem tõendamiskohustus. Kui nõustuda kaebaja väitega, et taotleja esitatud tähtaja jooksul nõusoleku mitteandmine tuleb lugeda vaikimisi antuks, võimaldaks see minna mööda kohanimede muutmise üldisest korrast. Vaideotsuse tühistamiseks ei anna alust kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõttest. Kõige kiirem ja lihtsam viis on kaebajal teha uus nimeotsus. Vaidemenetluse olemusest – halduse enese vigade parandus – tuleneb, et tüüpiliseks vaide lahendajaks on haldusorgan, kes on ühtlasi olnud haldusakti andjaks või muul viisil asjaga seotud. See ei võta vaiet lahendavalt organilt kohustust lahendada asi erapooletult. 14. MT ja HR paluvad kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Tänavanime muutmise haldusakti andmise ajal ei olnud riigihalduse minister enda nõusolekut andnud. Väide, nagu oleks kohanimenõukogu ise ministri nõusoleku andmist takistanud, on ainetu ja vastuolus kohanimenõukogu poolt kohtule antud selgitustega. Kaebaja volikogu liikmed pidid aru saama, et kohanimenõukogu kirja ei saa käsitada ministri nõusolekuna, kuid otsustasid võtta tänavanime muutmise otsuse vastu sellest hoolimata. Tegemist on kaebaja enda riskiga.

§ 24lg 2 annab kohanimenõukogule pädevuse vaide lahendamiseks.

Kaebaja eeldus, et kohanimenõukogu on toime pannud õigusrikkumise ning seetõttu ei ole ta pädev vaiet lahendama, on ainetu. Kohanimenõukogu ei ole mistahes viisil põhjustanud kaebaja poolt õigusvastase haldusakti andmist. Kaebust ei saa rahuldada menetlusökonoomia põhjendusel. Asjaolu, et riigihalduse minister on tagantjärele nõusoleku andnud, ei muuda asjaolu, et vaidlusaluse haldusakti andmise ajal sellist nõusolekut olemas ei olnud. Seejuures on ministri poolt hiljem antud nõusolek vastuolus selles sisalduvate põhjendustega. Tõenäoline on, et ministri nõusoleku resolutsioon on kirjutatud nõusolekusse eksimuse läbi, kuna sel puudub mistahes puutepunkt ülejäänud dokumendi tekstiga. Olukorras, kus mitte ükski

§ 7

lg-s 2 nimetatud kohanime muutmise lubatavuse alustest ei ole täidetud, ei ole kohanime muutmine põhjendatud ka ministri arvamuse alusel. Kadrina vallal puudub õigus kohanimenõukogu otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda.

1. Riigihalduse minister palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ministri nõusoleku puhul on pigem tegemist haldusaktiga, kuna selles avaldub haldusaktile iseloomulik regulatiivsus. Kuigi ministri nõusoleku vahetuks adressaadiks on kohanime muutmist läbi viiv haldusorgan, on lõppastmes tegemist välismõju omava haldusaktiga, mitte haldusesise menetlustoiminguga. Isegi kui ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga, pole siiski alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ebaõige on kaebaja väide, nagu loetaks HMS § 16 lg 2 järgi kooskõlastus antuks, kui mõistlikust menetlusajast ei ole kinni peetud. HMS § 16 lg 2 kohaldamise eelduseks on üksnes see, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud. Kaebaja kooskõlastamise tähtaega ei määranud ega teinud seda ka hilisema menetluse käigus, vaid võttis päev pärast teist kohanimenõukogu selgitavat arvamust vastu määruse nr
2. Kuni 04.10.2016 riigihalduse ministri nõusolekuni käsitas kohanimenõukogu kaebaja 18.04.2016 taotlust nõustamistaotlusena ning suunas kaebajat nime muutma

§ 7lg 2 p 1 alusel. Seega puudud kaebajal määruse nr 64 vastuvõtmisel ministri nõusolek. 9

§ 24lg-s 2.

Eesti õiguskord näeb nn lähteorgani vaidemenetluse ette ja see on põhiseaduspärane. Lisaks vaidemenetlusele võimaldab Eesti õiguskord läbida kolmeastmelise kohtusüsteemi. Asjaolu, et riigihalduse minister on tagantjärele nõusoleku andnud, ei muuda seda, et vaidlusaluse haldusakti andmise ajal sellist nõusolekut olemas ei olnud. Praegusel hetkel on kaebajal võimalik uue otsustuse tegemisel täita ka

§ 7lg 3 tingimused, kuna ministri nõusolek on olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Kadrina Vallavolikogu 25.05.2016 määruse nr 64 andmise ajaks tuli lugeda ministri nõusolek vaikimisi antuks HMS § 16 lg 2 alusel. Kui isegi asuda seisukohale, et

§ 7

lg-s 3 sätestatud ministri nõusolek on kooskõlastus HMS § 16 lg 1 tähenduses (st halduse sisetoiming), siis volikogu määruse andmise ajaks ei olnud ilmselgelt möödunud HMS § 5 kohane mõistlik menetlusaeg, mille möödudes saanuks lugeda ministri nõusoleku vaikimisi antuks HMS § 16 lg 2 alusel. Kadrina vald esitas taotluse ametliku kohanime muutmiseks ministrile

§ 7

lg 3 alusel 18.04.2016 (tl 5), määramata selles nõusoleku andmise tähtaega (HMS § 16 lg 1). Taotlust arutas kohanimenõukogu 10.05.2016 lõppenud e-koosolekul ja vastas Kadrina vallale 12.05.2016 (tl 6), soovitades vallal esitada kohanime muutmiseks põhjalikum selgitus. Kadrina vald esitas täiendavad selgitused kohanime muutmiseks kohanimenõukogule 18.05.2016 (tl 8). Kohanimenõukogu saatis Kadrina vallale 20.05.2016 seisukoha (tl 9-10), milles leidis, et küsimuse, kas Tehnika tänava osa väärib Sauna tänavaks ümbernimetamist, saab otsustada Kadrina valla volikogu koos kohaliku kogukonnaga, viitega

§ 7lg 2 p-le 1.

Pärast viidatud seisukoha saamist pidi Kadrina vallale olema selge, et kohanimenõukogu ei käsita Kadrina valla 18.04.2016 taotlust

§ 7lg 3 alusel menetletava taotlusena.

Sellega seoses pidi Kadrina vallale viidatud seisukohast üheselt selguma ka see, et

§ 7lg 3 kohast nõusolekut ei ole minister andnud.

Kui Kadrina vald kohanimenõukogu seisukohaga ei nõustunud, olnuks kohane pöörduda korduvalt kohanimenõukogu poole palvega edastada Kadrina valla taotlus ministrile nõusoleku saamiseks või kohtu poole samasisulise kohustamiskaebusega. Sellisel juhul ei olnud haldusmenetlus Kadrina valla 18.04.2016 taotluse osas lõppenud, vaid jätkuvalt aktiivne, ning puudus igasugune mõistlik põhjus eeldada ministri nõusoleku saamist HMS § 16 lg 2 alusel vaikimisi. Et Kadrina vallal selline eeldus tegelikult puudus, näitab veenvalt asjaolu, et üheski menetlusdokumendis enne apellatsioonkaebust vastavale asjaolule ei viidata. 18. Kohanimenõukogu võimalikud menetluslikud minetused (kohati mitmeti mõistetav ja ebaselge sõnastus 20.05.2016 seisukohas) Kadrina valla 18.04.2016 taotluse menetlemisel ei muuda 05.09.2016 vaideotsust materiaalselt õigusvastaseks ega too kaasa akti tühistamist. Nagu öeldud – kui Kadrina vald ei nõustunud kohanimenõukogu seisukohaga, et Tehnika tänava nime muutmine olnuks võimalik

§ 7lg 2 p 1 alusel volikogu poolt ministri 10

§ 7

lg 3 alusel, olles teadlik, et sellisel õiguslikul alusel akti andmise eelduseks on ministri nõusolek ja see nõusolek puudub. Teadlikkus nõusoleku vajadusest, kuid selle puudumisest, nähtub selgelt Kadrina Vallavolikogu majanduskomisjoni 19.05.2016 koosoleku protokollist nr 28 (tl 64-65), kus volikogu esimees J. Reisner nendib, et kui ministri nõusolekut ei tule volikogu alguseks (25.05.2016), on vallavanem avaldanud valmisolekut eelnõu tagasi võtta. 19. Kohanimenõukogu oli pädev vaiet menetlema tulenevalt

§ 24lg-st 2 ja § 25 lg-st 1.

Nimevaidluse poolteks olid kohalik omavalitsus ja füüsilised isikud (

§ 24

lg 2) ja puuduvad igasugused otsesed või kaudsed tõendid, mis viitaksid kohanimenõukogu erapoolikusele vaidemenetluses. Ringkonnakohus ei näe

regulatsioonis ega halduse enesekontrollis (HMS § 73 lg 3) põhiseadusevastasust.

1. Kolmandatel isikutel (kindlasti HR-l) oli vaide esitamiseks kaebeõigus. Selles küsimuses nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega (halduskohtu otsuse p 14) ega korda neid.
2. Ministri 04.10.2016 nõusolek (tl 19-21) ega Kadrina Vallavolikogu 23.02.2017 määrus nr 82 (tl 154) ei mõjuta kohanimenõukogu vaideotsuse õiguspärasust. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga ning halduskohus on oma otsuse p-s 18 õigesti märkinud, et õiguspärast vaideotsust ei saa menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kehtetuks tunnistada.
3. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kolmandate isikute taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, nõustudes Kadrina valla kaebeõiguse osas halduskohtu otsuse põhjenduste p-s 10 toodud seisukohtadega neid üle kordamata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kolmandate isikute väited ministri 04.10.2016 nõusoleku õigusvastasusest, sest need pole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased.
4. Eelnevast tulenevalt jääb Kadrina valla apellatsioonkaebus HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ning Kadrina valla menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel Kadrina valla enda kanda. Kohanimenõukogu võimalikud menetluskulud jäävad kohanimenõukogu kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. Kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 8 jäävad kaebaja kanda ka kolmandate isikute põhjendatud ja kantud menetluskulud. Kolmandad isikud on taotlenud menetluskulude välja mõistmist kokku 942,60 euro ulatuses (tl 161-169 ja 175-180). Kulude kandmine apellatsiooniastmes on tõendatud, õigusabi osutamiseks kulutatud aeg põhjendatud ning õigusabikulude suurus mõistlik. Taotletavat summat tuleb aga vähendada osas, mida advokaat on taotlenud sõidukulude hüvitamiseks Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil. Nimelt taotleb advokaat sõiduaja eest hüvitist 4 tunni ulatuses summas 200 eurot, s.o 50 eurot iga tunni aja kohta. Riigikohus on asja nr 3-3-1-37-15 p-s 25 märkinud, et Riigikohtu praktika kohaselt saab menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu eest väljamõistetava tasu arvestamisel rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga. 09.10.2017 kohtuistungi toimumise ajal kehtinud õigusakti ‒ riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused ‒ § 11 lg 5 p 4 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb õigusteenust osutava advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 30 eurot, kui vahemaa on 151– 11