← Eesti

2-17-11582/3

Obsah (8)§ 75§ 70§ 371§ 613§ 198§ 372§ 173§ 168

2-17-11582 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-11582 Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Kohtuasi A

) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg-le 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Hagiavalduse kohaselt elab kostja Suurbritannias. Kuna kostja elab välismaal, esineb antud asjas nö rahvusvaheline element. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Inglismaa vahelistele suhetele tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI). BrI tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht (art 4 lg 1). Erandina võib Br I artikli 7 lg 2 alusel hagi esitada lepinguvälise kahju puhul selle liikmesriigi kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud (valikuline kohtualluvus). Br I artikli 24 lg 1 kohaselt poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub (erandlik kohtualluvus). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud 2

(4)2-17-11582 kahju ja kulutusi. Kui üks kaasomanikest on täitnud teise kaasomaniku eest võlausaldaja ees kohustust, on tal võimalik nõuda regressinõude korras makstu tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 alusel. Antud juhul nõuabki hageja kostjalt kui solidaarvõlgnikult regressi korras hageja poolt tasutu tagastamist. Tegemist ei ole aga lepinguvälise kahjuga, samuti ei ole esitatud nõue oma olemuselt kinnisasjaõigus, mistõttu ei kuulu Br I art 7 lg 2 ega Br I art 24 lg 1 kohaldamisele ning asja arutamiseks pädevaks kohtuks on Br I art 4 lg 1 järgi kostja elukohajärgne kohus. Br I art 15 võimaldab pooltel sõlmida kokkuleppe kohtualluvuse osas, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Eeltoodu alusel ei allu hagi võlgnevuse nõude osas Eesti kohtule ning selle nõude osas tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kasutuskorra määramise nõue

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 613

lg 2 alusel kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega.

§ 613

lg 4 alusel hagimenetluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kasutuskorra kindlaksmääramisega seotud nõuded tuleb lahendada hagita menetluses ning kaasata

§ 198lg 1 p 2 alusel menetlusse kõik kaasomanikud.

Kuna antud juhul esitas hageja avalduse hagimenetluses ja menetlusosalisteks on märgitud ainult kaks kaasomanikku neljast, ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Samuti ei ole esitatud nõuet võimalik hagimenetluses läbi vaadata

§ 613

lg 4 alusel koos esitatud võlgnevuse nõudega, kuna võlgnevuse nõude osas ei allu asi Eesti kohtule. Eeltoodu alusel tuleb ka kasutuskorra lepingu sõlmimise kohustamise nõude osas hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 372

lg-tele 4 ja 6 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 168lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 3

(4)2-17-11582 Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.