lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.
lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nr xxx-xxxx/xxx xx.xx.xxxx nähtub, et A M on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on S M. Sünd on registreeritud xxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi nr xxx-xx-xxxx/xx. Ekspertiisiaktiga nr xxx-xxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et kostja bioloogiline isadus hageja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,1x108. Kostja saab 99,9999991% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa.
lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse A M isa, kohustatud teda ülal pidama. 2
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igakuiselt alates 06.07.2017.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Menetluskulud jätta kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.