lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel lõpetab kohus kaebusest loobumise vastuvõtmise korral määrusega asja menetluse. Kaebusest loobumise korral kannab kaebaja menetluskulud tulenevalt
lg-st 7.
Kumbki kaebaja tasus 15+15=30 eurot kaebuste ning 15 eurot esimesele kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotluse eest, seega kokku on kumbki kaebaja tasunud riigilõivu 45 eurot (I kd, tl 105 ja II kd, tl 86). Kuna kohus lahendas 13.07.2017 määrusega mõlema kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, siis ei saa selle taotluse eest esitatud riigilõivu tagastatava riigilõivu summa arvutamisel arvestada (vrd Riigikohtu 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 p 10). Ülejäänud summa osas ei ole samuti alust riigilõivu tagastada, sest kumbki kaebaja ei ole oma kahelt kaebuselt tasunud riigilõivu üle 31,94 euro. Riigilõivukulu jääb seega täies ulatuses kummagi kaebaja enda kanda. 6. Kuna vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad ka ülejäänud võimalikud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. 7. Kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu ning lõpetab asja menetluse, siis ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.