) § 29 lg 1 p-st 5, § 119 lg-st 1, kohus määras:
lg 1 p 1 alusel tegudes väärteotunnuste puudumise alusel või alternatiivselt
lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, väärteo menetluse lõpetamata jätmisel vähendada menetlusalustele isikutele määratud rahalist karistust ning hüvitada riigieelarve vahenditest menetlusalustel isikutel tekkinud menetluskulud, mille rahalise suuruse kohta esitavad menetlusalused isikud andmed kohtu määratud tähtajal. KOHTU SEISUKOHT
Kohtule esitatud väärteoasja nr 9400,15,001134 väärteotoimiku põhjal alustas Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo 22.06.2015 TM Mets OÜ suhtes väärteomenetluse U-L. kinnistul L. külas V.vallas Pärnumaal toimepandud MS § 70 lg 2 rikkumise tunnustel. Menetlusaluse isiku Sven Väljaotsa taotlusel viidi väärteoasja menetlemine Keskkonnainspektsiooni 18.03.2016 määrusega asukoha järgi üle Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroosse (väärteotoimiku lk 69, 146-147).
lg 1 kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.
lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev kaebus lahendamisele Tartu Maakohtus.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole 2 menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Keskkonnainspektsiooni 17.04.2017 väärteoprotokolli järgi panid menetlusalused isikud väärteod toime ajavahemikul 12.-26.06.2015, millest hakkab kulgema ka aegumise tähtaeg. Protokolli kohaselt panid Olar Järvloo, Jaanika Kadak ja TM Mets OÜ MS § 37 lg 1 sätestatud nõude rikkumise toime kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 12062015 sõlmimisega 12.06.2015 olukorras, kus Olar Järvlool raieõiguse võõrandajana puudus Keskkonnaametilt tagasisaadud raiet lubava märkega metsateatis ja Jaana Kadak TM Mets OÜ esindajana jättis raieõiguse olemasolu kontrollimata. Sven Väljaotsa poolt MS § 35 lg 1 p 4 sätestatud nõude rikkumise, s.o metsamaterjali väljavedu läbi T. maaüksuse ilma metsaomaniku loata, täpne toimepanemise aeg protokollist ei selgu. Kuivõrd kohus on väärteoasja arutamisel tulenevalt
sätestatust seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega, tuleb Sven Väljaotsale etteheidetava teo nii üksiku rikkumise kui jätkuva süüteona tuvastamise korral lugeda, et tegu pandi toime väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul, aga mitte hiljem kui 26.06.2015. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. MS §-des 69 ja 70 sätestatud väärtegude puhul ei ole üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud väärtegude aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Kuna menetlusaluste isikute suhtes tehtud karistamisotsus ei ole jõustunud, aegusid Olar Järvloo, Jaanika Kadaku, Sven Väljaotsa ja TM Mets OÜ väärteod seega kaks aastat pärast tegude lõpule viimist, s.o hiljemalt 26.06.2017.
lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (nt Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-1-52-12, p 18, 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10, p 8). Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Keskkonnainspektsiooni 15.05.2017 otsuse väärteoasjas nr 9400,15,001134 ja lõpetab väärteomenetluse antud väärteoasjas
Menetluskulud 02.10.2017 esitas menetlusalusete isikute Olar Järvloo, Sven Väljaotsa, Jaanika Kadaku ja TM Mets kaitsja Mihkel Nukka kohtu nõudel menetluskulude nimekirja menetlusaluste isikute poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Nimekirjast nähtuvad väärteoasjas tehtud toimingud ning nende peale kulunud aeg: kohtuvälise menetleja koostatud toimiku materjalidega tutvumine ja analüüs, asjaolude väljaselgitamine, õiguslik analüüs ja kaebuse koostamine - 11 tundi; väärteoasja aegumise analüüs ja seoses aegumisega 02.10.2017 väärteomenetluse lõpetamise taotluse koostamine - 0,5 tundi. Esindaja tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on menetluskulud kokku 1518 eurot (summa koos käibemaksuga). Poolte kokkuleppel jagunevad menetluskulud võrdselt Sven Väljaotsa, Jaanika Kadaku ja Olar Järvloo vahel (TM Mets OÜ-le etteheidetav väärtegu tulenes S. Väljaotsa ja J. Kadaku alusetult süükspandavast tegevusest, millest tulenevalt ei ole TM Mets OÜ-l eraldi kulusid tekkinud). Seega on Sven Väljaotsal tekkinud 506 euro, Jaanika Kadakul 506 euro ja Olar Järvlool 506 euro ulatuses menetluskulusid. Menetlusalused isikud on kinnitanud, et menetluskulud seonduvad käesoleva väärteoasjaga. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 3
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohus on 02.12.2011 kohtulahendis nr 3-1-1-99-11 asutud seisukohale, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Esmalt märgib kohus, et võttes arvesse kehtivat kohtupraktikat, siis on kaitsja tunnihinna tasu 110 eurot + käibemaks igati põhjendatud ja mõistlik. Küll aga vajab korrigeerimist õigusteenuse osutamise maht esitatud taotluse alusel. Nimelt ei ole maakohtu hinnangul väärteoasja materjalidega tutvumine ja analüüs, asjaolude väljaselgitamine, õiguslik analüüs ja kaebuse koostamine ning väärteoasja aegumise analüüs ja seoses aegumisega 02.10.2017 väärteomenetluse lõpetamise taotluse koostamine põhjendatud 11,5 tunni ulatuses. Kuigi tegemist on väärteomenetluses tavalisest mahukama, keskmise keerukuse väärteoasjaga, milles tuli teha õiguslik analüüs nelja isiku poolt toimepandud võimalikele rikkumistele, tuleb arvestada ka seda, et asjas tehtud väärteootsuse tühistamist ei tinginud kaitsja poolt koostatud kaebuses ja seisukohtades toodud õiguslikud asjaolud. Seda enam, et kohtule esitatud kaebuses kattub menetlusaluste isikute tegevuse analüüs kaitse korraldamiseks suures osas, mistõttu oli seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine väiksema töömahuga. Seega ei ole põhjendatud ajakulu rohkem kui 8 tunni ulatuses. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt 02.06.2011 otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi on kriminaalkolleegium viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.05.2010 otsus asjas nr 3-2-1-4310, p 14).“ Seega kuulub
alusel hüvitamisele menetlusaluste isikute Sven Väljaotsa, Jaanika Kadaku ja Olar Järvloo poolt valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu kokku summas 1056 eurot riigieelarve vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.