1-11-3881/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3881 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus Igor Melnikovi (ik 37308112225) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Igor Melnikov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega tunnistati Igor Melnikov süüdi KrK § 101 p 1, § 141 lg 2 p 3, 41 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 alusel vangistusega 17 aasta 3 kuud 24 päeva. Viru Maakohtu 19.01.2015 määrusega vabastati I. Melnikov talle Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisest ning vähendati Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra, mille tulemusena jäi I. Melnikovi lõplikuks liitkaristuseks 16 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algus 03.02.2003 ja lõpeb 27.11.
6. Viru Vangla esitas 19.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 17.08.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, lähedaste toetus, puuduvad täitmata nõuded ning ta on vangistuses hästi käitunud (distsiplinaarkaristuste puudumine ning kursustel, sotsiaalprogrammides osalemine ja tööhõives osalemine). Samas märgib maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik.
8. Maakohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduvkaristatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster. Isik pani raske, isikuvastase kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul ja tegemist oli sealjuures väga küünilise teoga.
9. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 27.11.2019, s.o pisut enam kui kahe aasta pärast. Maakohtul ei ole veendumust, et ennetähtaegse vabastamisel korral oleksid karistuse eesmärgid saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates sotsiaalprogrammides ja/või jätkata töötamist.
10. Ennetähtaegse vabanemise korral peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd I. Melnikov pani uue kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul ja tegemist ei ole olnud vähetähtsa kuriteoga, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti seab see maakohtu hinnangul kriminaalhooldusele allumise võimalikkuse kahtluse alla. Lisaks on kinnipidamisasutuse hinnangul tegemist kõrgohtliku isikuga, kelle puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vähetähtis.
11. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Melnikov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole maakohus veenvalt KarS § 76 lg-le 4 tuginedes põhjendanud I. Melnikovi ennetähtaegselt vabastamata jätmist.
14. I. Melnikov on alates 2003 a. kandnud vanglakaristust teadmisega, et seaduses sätestatud ennetähtaegse vabastamise eelduste täitmisel korral on süüdimõistetul võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Kaebuse esitaja on teinud kõik, et toodud eeldusi täita. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna üksnes KarS § 76 sätestatud tähtaegade saabumine süüdimõistetule õigust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Riigikohus ei ole asunud seisukohale, et süüdimõistetul ei teki mingil juhul subjektiivset õigust nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Järelikult on võimalik väita, et tähtaja saabumise ja muude eeltingimuste täitumisel isikul siiski selline subjektiivne õigus tekib. Ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetus annab süüdimõistetule subjektiivse õiguse nõuda enda vabastamist – vastasel korral puuduks maakohtu lahendi põhjendamiskohustusel igasugune mõte ja tähendus (KrMS 2 § 432 lg 1 koostoimes KrMS § 145 lg 1 p 1), samuti ka süüdimõistetu õigusel esitada määruse peale kaebust.
15. Maakohus viitab poolikult värskemale kohtupraktikale (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21), et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Ühtlasi leiab maakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega loodetud karistuseesmärgid on saavutatud enne karistusaja möödumist. Maakohus on oma määruses korduvalt rõhutanud kuriteoraskust, samas eespool toodud Riigikohtu määruses on selgelt sätestatud, et ennetähtaegselt vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel. Kars § 76 lg 4 räägib konkreetselt kuriteo toimepanemise asjaoludest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et I. Melnikov on täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Maakohus ei ole enda määruses ka välja toonud, missuguseid programme ta veel läbima peaks. Viru Vangla temale rohkem programme ja riske maandavaid tegevusi ette näinud ei ole.
16. Maakohus on ennetähtaegsest vabastamisest keeldunud peamiselt üldpreventiivsetel kaalutlustel ja eripreventiivsed kaalutlused on jäetud tähelepanuta. Põhjendamisel prevaleerib seisukoht, et vangistuses isiku käitumine ei parane, kuid selle käsituse korral muutub ennetähtaegse vabastamise instituut sisutühjaks. Ei ole arusaadav, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et süüdimõistetu võib panna toime uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhooldusnõudeid. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Käesolevaga on süüdimõistetu saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid enne karistuse ära kandmist ja I. Melnikovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaebuse esitaja leiab, et tema püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ja resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks.
17. Maakohus on välja toonud vabanemisjärgse töökoha puudumise. Samas on jäetud tähelepanuta, et kinnipidamisaja jooksul on I. Melnikov omandanud kolm erinevat elukutset. Käesoleval hetkel ta töötab AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Seega tänu pikale töökogemusele ei ole vabaduses töökoha leidmine keeruline.
18. Määruses on toonitatud I. Melnikovi korduvat karistatust. Süüdimõistetu on kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle 14 aasta. Vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmise põhjendamine 2000 a. toimepandud kuritegudega ei ole õiglane ega proportsionaalne. Maakohus on keskendunud kuriteo eest mõistetud karistuse raskusele, jättes tähelepanuta muud tingimused, mida tuleb KarS § 76 alusel arvestada. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et kinnipidamisasutuses hästi käituv kinnipeetav saaks näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning süüdimõistetu täielikust isoleerimisest.
19. Kokkuvõtvalt leiab I. Melnikov, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud tema ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivate argumentidega ja on põhjendanud vabastamata jätmist asjaoludega, mis ei rajane kaasuse tegelikel faktidel või ei kuulu antud küsimuse üle otsustamisel üldse arvesse võtmisele. Ebaõigetest kaalutlustest ja asjaoludest lähtumine tõi tagajärjena kaasa ebaõige kohtulahendi ning I. Melnikov leiab, et see kvalifitseerub kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Käesolevas asjas on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mistõttu ei ole vabastamata jätmine põhjendatud. 3 Ringkonnakohtu järeldused
20. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud määruskaebusega, leiab, et I. Melnikov tuleb jätta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. Kriminaalkolleegium märgib vastusena määruskaebusele järgmist.
21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
22. Kriminaalkolleegium ei nõustu I. Melnikovi seisukohaga, et ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmise korral tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on süüdimõistetul üksnes seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlust, mitte aga subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemine on isikupõhine. KarS § 76 lg-s 4 toodut tuleb hinnata kogumis, kaaludes eri- ja üldpreventiivseid tegureid ning analüüsides, kas iga konkreetse süüdimõistetu puhul on ennetähtaegne vabastamine õigustatud või mitte. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et värskemas kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on just isiku varasem elukäik peamiseks põhjuseks, miks süüdimõistetu tuleb jätta karistuse kandmisel ennetähtaegselt vabastamata.
23. I. Melnikov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ning viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Kolleegiumi hinnangul on käesoleval juhul oluline ka see, missuguste konkreetsete süütegude eest I. Melnikov käesolevat karistust kannab. Nimelt on süüdimõistetu karistuse aluseks äärmiselt rasked isikuvastased teod, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil kahe erineva kannatanu suhtes. Süüdimõistetu peksis kannatanuid lauaga, mille tagajärjel tekkisid kannatanutel kerged kehavigastused. Samuti lõi I. Melnikov seejärel ühte neist kannatanutest kööginoaga korduvalt rinna ja kaela piirkonda, tekitades viimasele ülirasked kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri. Eeltoodu eesmärgiks oli röövida televiisor.
24. Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohus seisukohal, et süüdimõistetu kuritegelik käitumine võib jätkuda isikuvastaste kuritegudena. Sellest tulenevalt on I. Melnikovi ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk on minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata I. Melnikovi positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa.
25. Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et I. Melnikov võib kaotada kriitilistes situatsioonides enesevalitsuse, alkoholijoobes võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda ning isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, millele viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Vabaduses viibides muutus I. Melnikovi poolt toime pandavate kuritegude dünaamika ajas aina raskemaks, mis päädis ülal kirjeldatud kuriteo toimepanemisega. Arvestades, et käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu on I. Melnikovi poolt toime pandud äärmiselt agressiivselt, julmalt ja impulsiivselt eakate inimeste suhtes varalise kasu saamise 4 eesmärgil, on kriminaalkolleegium seisukohal, et I. Melnikovi ennetähtaegse vabastamise läbi oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Vangla hinnangul seisneb oht eelkõige vägivaldses käitumises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused või lausa surm. Eelkirjeldatu ohuprognoosi suurendab ka tõsiasi, et I. Melnikov suhtub kriminaalhooldusesse, mis teadupäralt peaks vabaduses viibivat süüdimõistetut resotsialiseerumisel ja õiguskuulekuse hoidmisel toetama, ükskõikselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et varasemalt on I. Melnikov kriminaalhooldusel viibides rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo.
26. Eeltoodud põhjustel ei ole I. Melnikovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. Melnikov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.08.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5