Obsah (12)

§ 213§ 209§ 255§ 344§ 345§ 63§ 64§ 68§ 75§ 200§ 117§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-6652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6652 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 213

lg 1 järgi (episoodid 28.10.2011, 29.11.2011, 31.08.2012, 24.10.2012, 28.03.2013, 07.05.2013, 09.05.2013, 18.09.2013, 19.09.2013, 12.12.2013, 13.12.2013, 20.12.2013) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Aleksandr Tšistov tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi (episoodid 28.03.2013, 01.04.2013-02.04.2013, 20.12.2013) ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Aleksandr Tšistov tunnistati süüdi

§ 255

lg 1,

§ 209

lg 2 p 1,4,

§ 213

lg 2 p 1,4 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni järgi),

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Aleksandr Tšistovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.03.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest kehtivaid karistusi on 5, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud kelmuste ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud väiksemaks, kuid ebaaususe raskusaste on muutunud suuremaks, kuna ebaseaduslikul teel saadud tulu on läinud palju suuremaks. Kuriteod on toime pandud grupis, mis näitab grupi suurt mõju isikule. Grupi liikmed on valdavalt varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, keda kinnipeetav teadis juba noorpõlves. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on suhted sarnaste väärtushinnangutega isikutega ning enesekesksus ja keskmisest kõrgema majandusliku elustiili väärtustamine. Kinnipeetav töötab vangistuses alates 12.12.2016 majandusabitöödel vahelduva eduga, kuna vahel on talle antud meditsiiniosakonna poolt vabastus seos tervisliku seisundiga.
2. aasta mais ja juunis on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga, eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ning selle põhjustajaid ja tagajärgi (sealhulgas seotust kriminaalse tutvusringkonnaga). Kinnipeetav mõistab kuritegeliku käitumise põhjustajaid ja oskab tuua välja korrektseid lahendusi, kuidas sellest hoiduda, kuid iseasi on see, kas ta suudab seda ka vabaduses. Käesolevas vangistuses käitub isik õiguskuulekalt, mida kinnitab ka see, et ta ei ole toime pannud distsipliinirikkumisi. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. 3 Enne viimast vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja lastega aadressil xxxx. Mitmed kuriteokaaslased on pärit või elavad xxxx. Vabanemisjärgseks elukohaks on samuti xxxx. Tegemist on heas korras 2-toalise korteriga, milles elavad S S ja kaks alaealist last. Korteris on sobivad tingimused elektroonilise valve teostamiseks. S S andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Põhihariduse omandas kinnipeetav Tallinna
3. Keskkoolis ning Tallinna Mehaanikakoolis omandas keevitaja kutse. Erialast tööd ei ole kunagi teinud. Eesti keeles räägib isik A2-tasemel, testitud 17.05.
4. Aastatel 2005-2006 töötas isik Fazeri leivatehases komplekteerijana, vahistati 19.07.2006 ja vabanes vanglast 15.03.2011 tingimisi ennetähtaegselt. Isik võttis end 21.03.2011 Töötukassas arvele, pärast
5. aastat ta töötanud ei ole. Käesoleva kuriteoga sattus isik politsei huviorbiiti augustis
6. EMTA andmetel aastatel 2010-2014 isiku eest sotsiaalmaksu makstud ei ole. Kinnipeetav on elatunud peamiselt kriminaalsest tulust ning elukaaslase palgast. 27.01.2015 on registreeritud koos tädipoja ja kuriteokaaslase R V asutatud kinnisvara müügi- ja rendifirma xxxx, mis ei jõudnud tulu teenida, sest mõlemad osanikud vahistati 03.03.
7. Vaatamata eeltoodule oli isik materiaalselt hästi kindlustatud ja püüdis võlgu vältida. Vanglas toetab kinnipeetavat peamiselt vend S, kes talle jooksvalt väiksemaid ning vahetevahel ka suuremaid summasid üle kannab. Samuti toetab teda elukaaslane, kes töötab. Kinnipeetaval on K-raha andmetel ca 74 000 euro ulatuses nõudeid. Vanglas on ta määratud majandustöödele, kus ta töötab küllaltki korrektselt. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxxx. Uue kuriteo ohtlikkus/risk võib seisneda selles, kui isik jätkab tulude teenimist kuritegelikul teel. Kinnipeetav on kasvanud 4-lapselises peres, tal on üks vanem ja üks noorem õde ning noorem vend S T, kes osales rahapesus. Suhtumine perekonda ja elukaaslasesse ning lastesse on hea. Lähedastega suheldakse telefoni teel ja ka kokkusaamistel. Kinnipeetava tutvusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga. Kinnipeetavale on oluline temaga samu väärtusi jagavate isikute arvamus temast, vaatamata sellele, et ise on ta endast heal arvamusel. Kuriteod on isik toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, olles orienteeritud parasiteerivale elustiilile (kelmus, rahapesu). Pärast
8. aastat isikut vägivallakuritegude eest karistatud ei ole, mis ei välista vägivalla kasutamise aktsepteerimist mõjutusvahendina. Röövimistes on tajutav impulsiivsus, kuid kelmused on toime pandud läbimõeldult, millest järeldub impulsiivsuse vähenemistendents. Kuigi vestluses kirjeldas kinnipeetav küllaltki realistlikke eesmärke, siis tema poolt toime pandud kuriteod ja asjaolu, et ta pole 10 aastat ametlikult töötanud, viitab eesmärgile elatuda kriminaalsest tulust. Kuriteod on toime pandud valdavalt kuritegelikus ühenduses, mis tegeles esmalt röövimistega ning hiljem suures ulatuses kelmuste ja rahapesuga. Kinnipeetav saab aru temaga töötava personali vajalikkusest. Kriminaalhoolduse nõuete täitmise ajal pani isik toime uue kuriteo. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei suuda loobuda kuritegelikust käitumisest, mis omakorda näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Riskihindamise alusel on Aleksandr Tšistov kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, kui ta jätkab oma kuritegelikku käitumist ning seda eriti grupis. Aleksandr Tšistovi puhul on uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 52% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ei toeta Viru Vangla Aleksandr Tšistovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Tšistov vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 03.12.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja rakendada elektroonilist järelevalvet pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Tšistovile

§ 75lg 2 p 4,9 sätestatud kohustused.

4 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksandr Tšistovi lähedasteks on elukaaslane S S ja kaks ühist alaealist last (rahvastikuregistri järgi tütar A ja poeg D). S S suhtub positiivselt Aleksandr Tšistovi tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusse ja on valmis teda nii moraalselt kui ka elementaartasandil materiaalselt toetama. Lähedastest on veel ka ema S T ja isa B T ning vend S T. Mitmeid kuritegusid on kinnipeetav sooritanud grupiviisiliselt. Vabanemisjärgseks elukohaks on xxxx. Kinnistusraamatu järgi on korteri omanikuks S S. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõik tingimused täidetud elektroonilise järelevalve teostamiseks. Töökoha võimalus oleks Aleksandr Tšistovil ettevõttes xxxx. Töö oleks seotud eelkõige metallitöödega. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tallinna Linnakohtu 12.08.2003 otsusega karistati Aleksandr Tšistovit

§ 200

lg 1 alusel 3 aastase vangistusega, kuid kohaldati 3 aastast katseaega koos käitumiskontrolliga. Uue kuriteo sooritas Aleksandr Tšistov katseajal ja Harju Maakohtu 26.10.2007 otsusega karistati teda

§ 200

lg 2 p 5,7 ja

§ 117järgi 5 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

Isikut on karistatud erinevate kuritegude eest, ka raskete kuritegude eest (röövimine, surma põhjustamise ettevaatamatusest). Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Tšistovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 03.12.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 24 kuud. Elektroonilise valve perioodi pikkuseks oleks otstarbekas määrata 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Tšistovile

§ 75lg 2 p 4 sätestatud kohustus.

Aleksandr Tšistov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sõltuvusaineid pole ta kunagi tarvitanud. Alkoholi tarvitas ta viimati 2006. aastal. Eelviimasel korral, kui ta vanglas oli, oli tal üks distsiplinaarrikkumine. Ta ise tahaks vabaneda, aga saab aru, et vangla materjalide alusel saab öelda, et teda ei saa usaldada. Antud hetkel ta juba mõtleb hoopis teistmoodi, tal ei ole enam mõttes teha midagi kriminaalset. Ta teab täpselt, kellega hakkab suhtlema ja kellega mitte. Tütar A on xxxx, poeg D xxxx. Tütar juba saab aru, et ta on vangis, poeg veel mitte. Kui kohus ta vabastab, siis ta võib lubada, et ei pane enam toime kuritegusid. Ta on enda jaoks kõik läbi mõelnud selle 2,5 aasta jooksul. Ta saab aru, et prokuröri arvamus põhineb tema minevikul, kuid ta tahab muutuda, ta lõpetas oma kriminaalse minevikuga. Ta töötab vanglas, reegleid ei riku. Ta palub kohtul teda uskuda ja anda talle võimalus. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Tšistovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.07.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, A. Tšistovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Tšistov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.08.2016.a otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 4; § 213 lg 1, lg 2 p 1, 4; § 255 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Kriminaalkorras karistatud 7 (millest 5 karistust on kehtivad) korral ja reaalset vanglakaristust kannab 3 korda. Kolm kehtivat kriminaalkaristust on vägivaldse röövi eest (viimane vägivallakuritegu on toime pandud

1. aastal). Käesolev karistus kelmuse ja kuritegelikku organisatsiooni kuulumise eest. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud väiksemaks, kuid ebaaususe raskusaste on muutunud suuremaks, kuna ebaseaduslikul teel saadud tulu on läinud palju kõrgemaks. Varasemalt toime pannud veel varguse ja avaliku korra rikkumise. Kõik kuriteod on toime pandud grupis, mis näitab suurt grupi mõju isikule ja grupi liikmed on valdavalt varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, keda teadis juba nooruspõlves. Soodusteguriks on suhted sarnaste väärtushinnangutega isikutega ning enesekesksus ja keskmisest kõrgema majandusliku elustiili väärtustamine. Prokuratuuri hinnangul ei esine A. Tšistovi puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise 5 huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada A. Tšistovit vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 03.12.2019, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid ja toimivaid norme ja reegleid. Kriminaalhoolduse nõuete täitmise ajal pani toime uue kuriteo. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei suuda loobuda kuritegelikust käitumisest. Tutvusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga. Talle on oluline temaga samu väärtusi jagavate isikute arvamus temast, vaatamata sellele, et ise on endast heal arvamusel. Kuriteod toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgiga ning on orienteeritud parasiteerivale elustiilile. Pärast
2. aastat vägivallakuritegude eest karistatud ei ole, mis ei välista vägivalla kasutamise aktsepteerimist mõjutusvahendina. Röövides on tajutav impulsiivsus, kuid kelmused on toime pandud läbimõeldult, millest järeldub impulsiivsuse vähenemistendents. Iseloomustuse kohaselt on kirjeldanud realistlikke eesmärke, siis tema poolt toimepandud kuriteod ja asjaolu, et ta pole 10 aastat ametlikult töötanud, viitab eesmärgile elatuda kriminaalsest tulust. Kuriteod on toime pandud valdavalt kuritegelikus ühenduses, mis tegeles esmalt vägivaldsete röövidega ning hiljem suures ulatuses kelmuste ja rahapesuga. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks A. Tšistovi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa ka jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Tšistov kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, kui isik jätkab oma kuritegelikku käitumist ning seda eriti grupis. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%, mis on kõrged retsidiivsusnäitajad. A. Tšistovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. Tšistovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur vastu Aleksandr Tšistovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele. Kaitsja märkis, et prokurör oma arvamuses kirjutas, et Aleksandr Tšistovi kohta ei ole positiivseid andmeid. Kaitsja aga tahab öelda, et inimene mõtleb teisiti, kui ta saab vanemaks. Aleksandr Tšistov on 34 aastane, vanglas on ta olnud 2,5 aastat. Aleksandr Tšistov võib garanteerida kohtule, et rohkem ei pane ta toime kuritegusid ega suhtle gruppidega, kui kohus ta vabastab. Miks teda ei saa uskuda. Inimene muutus. Ta ei ole küll 10 aastat töötanud, kuid nüüd on tal garantiikiri, et ta hakkab tööle. Tema xxxx tütar juba teab, et isa on vanglas, xxxx poeg veel ei saa sellest aru. Lastel peab olema isa. Kui kohus otsustab Aleksandr Tšistovi vabastada, siis on käitumiskontroll 24 kuud ja elektrooniline valve 6 kuud. Kinnipeetav saab aru, et kui ta midagi rikub, läheb ta tagasi sinna, kus ta praegu asub. Prokurör on vastu, vangla on vastu, aga ei saa selle materjali alusel teha otsust, et teda mitte vabastada. Kaitsja palub kohtul uskuda inimest ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Tšistov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 6 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest karistusregistri andmetel on kehtiv üks karistus. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik arvukate kelmuste ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Grupis toime pandud kuriteod viitavad sellele, et isik on mõjutatav. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud suhted sarnaste väärtushinnangutega isikutega, enesekesksus ning keskmisest kõrgema majandusliku elustiili väärtustamine. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et isik ei ole alates 2006. aastast töötanud, vaid on elatunud peamiselt kriminaalsest tulust. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on ca 74 000 euro ulatuses tasumata nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel oma majandusliku olukorra parandamiseks ei jätka kuritegelikul teel tulu teenimisega. Kinnipeetav on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu ei saa olla kindel, et isik ennetähtaegse vabanemise korral suudab enam kui kahe aasta pikkuse katseaja edukalt läbida ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et riskihindamise alusel on Aleksandr Tšistov kõrgohtlik avalikkusele. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Tšistovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Aleksandr Tšistovi karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 2 aastat 2 kuud, ei vastaks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Tšistovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandusabitöödel ning käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti selle, et ta on osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga, eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ning selle põhjustajaid ja tagajärgi. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht oma elukaaslase ja laste juures ning garanteeritud töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 115,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7 Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. septembri
4. a määrus muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhiosale.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 05.09.2017 kohtumäärus 1-16-6652 jõustus
6. novembril
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent