1-13-11724/240

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-13-11724 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2017 Kohtuistungisekretär Kertu Kuusik Kohtuistungil osalesid Ringkonnaprokurör Kristiina Laas, asenduskaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. augusti 2017 määrus Kristaps Kraminši tagaotsitavaks kuulutamise ja tabamisel tõkendina vahistamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Kristaps Kraminši (Kraminš; isikukood 270775-13059) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. augusti 2017 vahistamismäärus muutmata.
6. Süüdistatav Kristaps Kraminši kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.
7. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 teise lause alusel lugeda vandeadvokaadi abi Toomas Metsma ja asenduskaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaitsjatasuna arvestatud summa 96 (üheksakümmend kuus) eurot menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-13-11724 Raul Ketsi süüdistuses KarS § 3892 lg 2 järgi, AS-i Saarek süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi ning Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri, Kristaps Kraminši ja Ingus Šmitsi süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 3892 lg-te 2 ja 3 järgi üldmenetluses.
9. Tartu Maakohtu 16.08.2017 määrusega kuulutati K. Kraminš tagaotsitavaks ning määrati KrMS § 130 lg 4 alusel tema tabamisel tõkendina vahistamise kohaldamine. 2.
10. Maakohtu hinnangul on süüdistatav K. Kraminš kohtuistungi toimumise ajast ja kohast olnud teadlik piisava ajavaruga. Käesoleval juhul küll puudub prokuratuuri poolt väljastatud kohtukutsetele vastus selle kohta, et K. Kraminš oleks temale erinevatel viisidel edastatud kohtukutse kätte saanud ning samuti puudub kontakt temaga telefoni teel. Samas kinnitas K. Kraminši kaitsja kohtuistungil, et ta oli oma kaitsealusega mõned päevad enne kohtuistungit telefoni teel istungi toimumise teemadel vestelnud ja sellest tulenevalt on kinnitust leidnud, et süüdistatavale oli kohtuistungi toimumise aeg teada. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et sarnane käitumine süüdistatava poolt on juba korduv. Ka eelmisele kohtuistungile algusega 05.06.2017 K. Kraminš ei ilmunud. Samuti ei olnud sellele istungile prokuröri sõnul võimalik talle kohtukutset edastada. Samamoodi kinnitas ka sel korral süüdistatava kaitsja, et K. Kraminš oli teadlik määratud kohtuistungitest 05.06.2017-09.06.2017 (teise advokaadi kaudu). Süüdistatavat ei olnud ka siis võimalik tabada ja ta ei teavitanud ei maakohut ega oma kaitsjat kohtusse mitteilmumise põhjustest. 2.
11. K. Kraminš, olles teadlik kohtuistungi ajast, 07.08.2017 kohtuistungile ei ilmunud ning ei teavitanud maakohut ka ilmumise võimatusest või selle takistustest, siis on alust järeldada, et süüdistatav on asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Lisaks on oluline märkida, et süüdistatav K. Kraminši selline käitumine on juba korduv, kuna ka eelnevale, s.o 05.06.2017 planeeritud kohtuistungile ilmumata jätmise kohta ei ole ta käesoleva ajani esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust ega dokumenti. Seetõttu on alust järeldada, et süüdistatav K. Kraminš on asunud teadlikult kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Eelnimetatud asjaolusid arvestades on piisavalt alust arvata, et K. Kraminš võib jätkata kohtumenetlusest kõrvalehoidumist ka edaspidi, kuna ta ei ole olnud juba mitmeid kuid kättesaadav prokuratuurile teadaolevatest asukohtadest ja kontaktidelt ning tema täpne viibimiskoht on teadmata ka tema kaitsjale. Kuna puuduvad muud võimalused isiku kättesaamiseks, siis leidis maakohus, et on põhjendatud ja vajalik kuulutada K. Kraminš tagaotsitavaks. 2.
12. Tema tabamisel on vajalik kohaldada raskeimaliigilist tõkendit, s.o vahistamist, et tagada edaspidi täie kindlusega tema kohaolek kohtuistungitel ja välistada tema jätkuv kõrvalehoidumine kohtumenetlusest. Tulenevalt asjaolust, et K. Kraminši näol on tegemist välisriigi kodanikuga, siis tuleb käesoleva vahistamismääruse alusel maakohtul välja anda ka Euroopa Vahistamismäärus, mis edastatakse Justiitsministeeriumi kaudu täitmiseks süüdistatava eeldatava elukohariigi, Läti Vabariigi, vastavale asutusele. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 16.08.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdistatav K. Kraminši kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist tabamisel tõkendina vahistamise kohaldamise osas. 3.
14. Määruskaebuses leitakse, et K. Kraminš ei takista ega hoia kõrvale kriminaalmenetlusest. K. Kraminš on teadlik oma kaitsja vahendusel maakohtu planeeritud istungitest kuni
15. aasta lõpuni. Tegemist on menetlusliku segadusega, mille on põhjustanud süüdistatav A. Luks. Kohtuistungite mittepidamine 05.06.2017-09.06.2017 oli tingitud A. Luksist tulenevatest asjaoludest. Maakohus ei tuvastanud, et K. Kraminši mitteilmumine 05.06.2017 kohtuistungile oleks käsitletav kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena. Sama põhjendus tuuakse välja ka 07.08.2017 istungi osas ning määruskaebuses leitakse, et tegemist oli valede järelduste tegemisega. Seejuures kõige raskemaliigilise tõkendi kohaldamine on põhjendamatu. 3.
16. Määruskaebuse esitaja ei varja ennast ega hoia kohtumenetlusest kõrvale. Isikul on olemas tugevad perekondlikud ja majanduslikud suhted Lätis, isik omab kindlat elukohta ning olemas on toimib suhtlusvõrgustik ja sotsiaalne keskkond. Antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu ükski planeeritud kohtuistung ära jäänud, vaid istungid on ära jäänud A. Luksi tõttu. K. Kraminš ei ole käitunud viisil, mida saaks käsitleda otseselt kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena. 2 Määruskaebuses märgitakse, et K. Kraminši elukohas on internetiühendus keskmisest tasemest halvem ning seetõttu saab ta info kätte viivitusega. Seega ei saa ta tulevale infole koheselt reageerida. Maakohus on ekslikult ja meelevaldselt leidnud, et süüdistatav on hakanud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. 3.
17. Lisaks tuleb arvestada K. Kraminši tervislikku seisundit ning maakohtule on teada, et määruskaebuse esitaja tervislik seisund on ebastabiilne. Isik vajab erilist meditsiinilist järelevalvet, et oma tervislikku seisundit hoida stabiilsena.
18. Enne kohtuistungi toimumist esitasid kirjalikud seisukohad nii prokurör kui ka süüdistatav K. Kraminš. 4.
19. Prokurör ei nõustu määruskaebuses toodud argumentidega ning palub maakohtu määruse jätta muutmata. Määruskaebuses on esitatud väärad faktiväiteid ja kirjeldatud ebaõigesti K. Kraminši käitumist kohtumenetluse kestel. Prokurör leiab, et kohtumenetluse toimumise tagamiseks ja K. Kraminši kohtuistungist osavõtu tagamiseks on ainuvõimalik K. Kraminši suhtes tõkendi vahistamine kohaldamine. Vastuses määruskaebusele tuuakse välja, kuidas on püütud süüdistatavaga erinevatel viisidel kontakti saada, kuid edutult. Samas väidab kaitsja, et suhtleb oma kaitsealusega just selle numbri vahendusel, mis on ka prokuratuurile teada. Prokurör annab ülevaate K. Kraminši mitteilmumisest erinevatele istungitele ning määruskaebuses väljatoodud valeväidetest. Süüdistatava käitumine viitab üheselt pikemaajalisele kohtumenetlusest kõrvalehoidumisele. 4.
20. Oma kirjaliku seisukoha esitas ka K. Kraminš, kes keskendub kaitsja taandamisega seotule. K. Kraminš toob välja, et informeeris kirjalikult kohut, et niivõrd lühikese etteteatamise ajaga ei ole võimalik osa võtta 25.08.2017 kaitsja taandamise kohtuistungist alljärgnevatel põhustel: süüdistatav viibis välismaal ning tal oli liikumisvabadus piiratud seoses Tartu Maakohtu 16.08.2017 määrusega, millega kuulutati K. Kraminš tagaotsitavaks ning määrati tabamisel vahistamine. K. Kraminš leiab, et tema kaitsja ja riikliku süüdistaja tegevus ei ole olnud korrektne, väljutud on osati nende kutsetegevusega seotud eetilisest ja protsessuaalsetest raamistikust. Edasises vastuses kirjeldab K. Kraminš üksnes taandamismenetlusega seotud asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kohtutoimikuga, maakohtu määruse ja määruskaebusega, esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära asenduskaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et K. Kraminši vahistamine on põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud põhjendused on otsitud ning K. Kraminši kõrvalehoidumist on püütud ajada kellegi teise süüks. Ringkonnakohtu istungil esitatud kaitseväited ei veena ringkonnakohut maakohtu 16.08 2017 määrust tühistama. Tegemist on üksnes ennastõigustavate asjaoludega, mis ei päde. Kohtu käsutuses olevad maakohtu materjalid kinnitavad asjaolu, et K. Kraminši käitumist iseloomustab muster, mis viitab pikemaajalisele kohtumenetlusest kõrvalehoidumisele. K. Kraminš on kujundanud oma taktika selliselt, et otsustab valikuliselt õiguskaitseasutustele kättesaadav olla. Eelnev informatsioon, et süüdistatav A. Luks on esitanud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, ei ole asjaolu, mis annaks K. Kraminšile õigustuse kohtuistungile mitte ilmuda. Süüdistatav K. Kraminšile olid kaitsja vahendusel teada kõiki kohtuistungi toimumise ajad. Kohtuistungi edasilükkamise otsustab kohus ning üksnes taotluse olemasolu ei tähenda, et see ka rahuldamisele kuulub. 3
23. Ringkonnakohus nõustub prokuröri kirjalikus arvamuses väljatooduga ning leiab, et eelnev menetluskäik ilmestab K. Kraminši kõrvalehoidumise tahtlikkust. K. Kraminši kirjalik vastus käsitleb kaitsja taandamismenetlusega seonduvat, mis käesoleval ajal ei ole asjakohane, kuna vaidlus käib vahistamise põhjendatuse üle. Kohtukolleegium jätab vastuse tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud K. Kraminši tabamisel KrMS § 130 lg 4 alusel vahistamise. A. Luksist tulenevad asjaolud ei anna K. Kraminšile õigust kohtuistungutest mitte osa võtta, seega hoidis K. Kraminš kohtumenetlusest kõrvale.
24. Vandeadvokaadi abi T. Metsma on esitanud tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ta taotleb maakohtu määrusega tutvumise, kliendi seisukohtade väljaselgitamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Arvestades apellatsiooni mahtu, leiab ringkonnakohus, et tasutaotlus selles ulatuses pole põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so 3 pooltunni ulatuses. Seega summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Kohtuistungil esitati täiendav tasutaotlus kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise osas 4 pooltunni ulatuses (kohtuistungiks ettevalmistamine 2 pooltundi ja kohtuistungil osalemine 2 pooltundi), s.o 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 7 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tasumäära, kuid ei kohaldata tasu maksimummäära. Istung ringkonnakohtus toimus vähem kui pool tundi – 10.00-10.
25. Kohtuistungil osalemise eest on põhjendatud rahuldada taotlus üksnes 1 pooltunni eest. Kuna kaitsja on varasemalt juba määruskaebuse koostanud, siis pole põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise eest tasutaotlust rahuldada. Seega kuulub täiendav tasutaotlus rahuldamisele kokku üksnes 1 pooltunni ulatuses, s.o 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 teise lause alusel tuleb kaitsjatasu summas 96 eurot lugeda menetluskulude hulka.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Juhan Sarv 4