Obsah (5)

§ 115§ 103§ 127§ 132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19530 Hagi

) § 115 lg 1 (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30 ja
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 47–51). Seega võib kostja vastutada elamu kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmisega tekitatud kahju eest KOS § 15 ja

§ 115lg 1 alusel.

1. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et elamu kaasomandiosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus esines ummistus. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et hagejal tekkis seetõttu kahju. Asjaolusid, et ummistuse tagajärjel sattus reovesi hageja 2/4 korteriomandi reaalosasse ja et sellest tulenevalt tekkis kahju, tõendavad ka hageja esitatud fotod ja OÜ Ehitusseire arvamus.
2. Kaasomandi esemeks oleva kanalisatsioonitoru ummistus näitab seda, et kaasomandi ese ei olnud toimivas korras. Sellises olukorras on korteriühistu kohustus välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et ta on oma korrashoiukohustust täitnud või et kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kostja vastutus võib olla välistatud

§ 103alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

Vaatamata sellele, et kohus andis kostjale vastavate asjaolude väljatoomiseks ja tõendamiseks tähtaja, ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks regulaarselt tegelenud kanalisatsioonitorustiku hooldamisega või et kohustuse rikkumine oleks mingil muul põhjusel vabandatav. Kostja on välja toonud üksnes selle, et kanalisatsioonisüsteem renoveeriti täielikult 2007. aastal. Sellest ei saa järeldada, et kanalisatsioonitorustik peaks ka 8 aastat hiljem toimima ilma korrapärase hoolduse ja kontrollita. Kostja väide, et toru ummistas kellegi poolt kanalisatsiooni visatud ebasobiv ese, on oletuslik. Selle kohta kostja tõendeid esitanud ei ole ja ta on ka ise väitnud, et talle ei ole täpselt selge, mis esemega tegu oli. Seega ei ole kostja tõendanud enda korrashoiukohustuse täitmist või vastutust välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt peab kostja

§ 115lg 1 alusel hüvitama oma kohustuse rikkumisega hagejale tekkinud kahju.

Kohus märgib, et

§ 127

lg-te 2 ja 3 tingimused on täidetud, arvestades seda, et kanalisatsiooni korrashoiu kohustuse täitmise eesmärk on muu hulgas vältida ummistuste tekkimist, ning seda, et kui kanalisatsiooni korrashoiu kohustust ei täideta, on ettenähtav, et võib tekkida ummistus ja selle tulemusena võib reovesi kahjustada kellegi korteriomandit. 6.

§ 132

lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Praegusel juhul on parandamise kulude suurus tõendatud OÜ Ehitusseire arvamusega. Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud ega esitanud seda ümber lükkavaid tõendeid. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2967 euro 60 sendi suurune kahjuhüvitis. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivist.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hagile lisatud avalduse kohaselt palus hageja kostjalt kahju hüvitamist

1. juulil 2015 esitatud avaldusega. Seega võis hageja kostjalt alates sellest ajast viivist nõuda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindla summana 164 päeva eest, mis möödusid eelnimetatud kuupäevast hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue nimetatud osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 792 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu on 6 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 3/4 Kohtunik 4/4