KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. september 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4652 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõ

§ 22lg 3 järgi Pjotr Jastremski süüdistuses Kar

S §

§ 22lg 3 üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30.

juuni 2017 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatava Andrei Karajev kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatava Pjotr Jastremski kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liina Pikma Süüdistatavad Andrei Karajev (ik 39806282245), kodakondsuseta, emakeel – vene keel, elukoht vabaduses: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud. Kannab karistust Viru Vanglas alates

1. a. Pjotr Jastremski (ik 39812135223), Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – vene keel, elukoht vabaduses: XXX. Kannab karistust alates
2. aprillist
3. Kaitsjad Süüdistatava Andrei Karajev kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatava Pjotr Jastremski kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2017 kohtuotsus jätta muutmata.
6. Kaitsjate Kaido Kooga ja Lembit Nirgi apellatsioonid jätta rahuldamata.
7. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Pjotr Jastremskile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot.
8. Mõista Pjotr Jastremskilt punktis 3 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
10. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viru Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega tunnistati Andrei Karajev süüdi karistusseadustiku (KarS) §

§ 22lg 3 järgi ja karistati teda vangistusega 6 kuud.

Karistust suurendati Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 5 kuud vangistust) ärakandmata osa, s.o 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra. A. Karajevi liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille alguseks loetakse
3. juuni
4. a. Tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni.
5. Maakohtu otsusega tunnistati süüdi ka Pjotr Jastremski KarS §

§ 22lg 3 järgi ja karistati teda vangistusega 3 kuud. Kar

S § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust võrra. P. Jastremskile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust algusajaga
3. aprill
4. Tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni.
5. A. Karajev ja P. Jastremski tunnistati süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi süüdi selles, et nemad 23.

septembril 2015 kella 19:00 ajal Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R5 osakonnas osutasid füüsilist kaasabi Kristo Pajumäele süütamise ettevalmistamisel. Selleks panid nad R5 osakonna lahtiste kambrite uste lukuaukudesse leivamassi, eesmärgiga takistada planeeritud tulekahju kustutamist. Kella 19:23 ja 19:28 vahelisel ajal R5 osakonna kambrites nr R502, R504 ja R505 süüdatud tulekahjuga seati ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervis. Põlenguga tekitati Viru Vanglale varaline kahju 486,12 eurot ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile kogusummas 3033,88 eurot. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID

1. Kohus luges süüdistatavate süü tõendatuks ja märkis järgmist. Põhitegu seisneb süütamises, mille põhjustati oht inimese tervisele. Kohus osundas Viru Maakohtu
2. juuli
3. a otsusele, millega tuvastati, et
4. septembril 2015 kella 19.23 ja 19:28 vahelisel ajal Viru Vangla R hoone kolmandal korrusel asuvas osakonnas R 5 süütas Kristo Pajumägi kambri nr R502 elektripistikust traatide abil sädet tekitades ja sellest saadud tulega põlema kambri nr 2 R502, R504 ja R
5. Ohu põhjustamist inimese tervisele kinnitavad A.L. ütlused, tunnistaja T.M. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Kuigi tunnistaja T.M. ei kinnitanud oma ütlustes ohtu elule või tervisele, nähtub tema ütlustest, et peale põlengu avastamist ei läinud ta osakonda, kuna tal ei olnud gaasimaski, ilma milleta oli sisenemine aga keelatud. Kohus tõlgendas neid ütlusi selliselt, et gaasimaskita ei tohtinud osakonda siseneda põhjusel, et see oleks olnud tervisele ohtlik põlengust tekkinud suitsu tõttu. Ka tunnistaja A.L. ütluste järgi kandsid kõik tulekahju kustutamisel osalenud vanglaametnikud gaasimaske, sest oli palju suitsu ja see võis kahjustada elu ja tervist. Lisaks luges kohus üldteada asjaoluks, et kinnistes ruumides põlengu ajal gaasimaskita vm erivahendita viibimine on tervisele kahjulik. Samuti on üldteada asjaolu, et suitsu sissehingamine on tervisele kahjulik. P. Jastremski ja A. Karajevi ütlused selles osas, et elule ja tervisele ohtu ei olnud, jättis kohus tõendikogumist välja. Kohus märkis, et antud juhul ei välista inimeste tervisele ohu tekitamise tuvastamist ka tunnistaja A.L. ütlused, et terviserikkeid töötajatel ega kinnipeetavatel ei tuvastatud ning arsti poole keegi ei pöördunud. Reaalne võimalus ohu tekkimiseks inimese tervisele oli loodud. Kohus ei lugenud tuvastatuks, et tekitati oht inimese elule. Kohus ei nõustunud kaitsjate etteheitega süüdistuse konkretiseerimatuse osas selles, milles seisneb oht elule ja tervisele. Süüdistuses nähtuv kirjeldus, et isikute elu ja tervis seati süüdatud tulekahjuga ohtu, on kohtu hinnangul küllaldane, sest kinnises ruumis süüdatud tulekahjuga kaasnevad nähud (kõrge temperatuur, eralduv suits, hapnikupuudus), on üldiselt teada ning selliste detailide süüdistusse panemine koormaks süüdistust mõttetult, lisamata süüdistuse sisule midagi.
6. Kohus leidis, et tõendatud on ka kaasaaitamistegu. Kuigi süüdistatavad on eitanud oma süüd, nagu ka teadlikkust kavandatavast tulekahjust, kinnitavad uuritud tõendid ja eelkõige Viru Vangla R5 osakonna turvakaamerate videosalvestis nendele esitatud süüdistust. Videosalvestiselt on näha kolme kinnipeetava ja vanglatöötajate liikumist ja tegevust
7. septembril 2015 kell 18:59:04 kuni kella 20:00:
8. Videosalvestiselt on näha, kuidas P. Jastremski, A. Karajev ja K. Pajumägi mudivad midagi oma käes ja teevad midagi erinevate kambrite lukuaukude juures. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et koridori põrandal kambrite ees avastati väikseid leivatükke. Kohus järeldas, et P. Jastremski, A. Karajev ja K. Pajumägi mudivad leiba ning panid selle kambrite uste lukuaukudesse. Ka tunnistajad A.L. ja T.M. kinnitasid, et mitme kambri ukselukud olid leivamassi täis topitud. Süüdistatavate ütlused selles osas, kas nad panid leivamassi kambrite lukkudesse või mitte, jättis kohus tõendikogumist välja, kuna need olid vastuolus teiste tõenditega. Videosalvestistelt ei ole küll võimalik näha leivatükke, ent millegi käes mudimist on võimalik salvestiselt eristada. Seda tegevust seostas kohus hiljem avastatuga, leides, et süüdistatavad olid käes mudinud leivamassi. Analüüsides videosalvestistelt P. Jastremski ja A. Karajevi tegevust erinevate kambrite uste juures, leidis kohus, et just süüdistatavad olid leivamassi kambri lukuaukudesse toppinud. Kohus märkis, et videosalvestiselt on raske, kuid mitte võimatu eristada isikute näojooni. Samuti on isikud selgelt identifitseeritavad kehaehituse, kasvu ning riiete pikkuse ja jalatsite värvi järgi. Lahtiselt olid osakonnas vaid P. Jastremski, A. Karajev ja K. Pajumägi. Süüdistuses ei ole välja toodud, kes nimelt millise kambri ukse lukuauku leivamassi toppis. Kohus ei pidanud seda aga oluliseks, kuivõrd süüdistuse järgi püüdsid süüdistatavad takistada sellega tulekahju kustutamist, mitte konkreetsesse kambrisse sissepääsemist. Tulekahju kustutamise takistamise seisukohast ei oma tähtsust, kes nimelt ja millise kambri lukuauku leivamassi pani. Välistatuks pidas kohus, et leivamassi pani lukuauku keegi kolmas, sest videosalvestiselt nähtub, et selline tegevus leidis aset süüdistuses märgitud ajal ning just süüdistatavate poolt. Kohus luges tõendatuks, et P. Jastremski ja A. Karajev panid 3 mitme kambri lukuaukudesse leivamassi eesmärgiga kaasa aidata K. Pajumägi põhiteole, süütamisele, ja et takistada põlengu kustutamist. Kohus ei nõustunud kaitsja etteheitega süüdistuse ebaselgusest. Süüdistuse kirjelduses sisalduva kaasaaitamisteo – leivamassi kambrite lukuaukudesse panemise eesmärk oli selge ja seisnes süüdistuse järgi tulekahju kustutamise takistamises. Üldiselt teadaolevaks asjaoluks pidas kohus seda, et kõrvaliste esemete panemine lukuaukudesse takistab luku korrapärast toimimist ning seda ei pidanud süüdistuse kirjelduses täiendavalt lahti kirjutama. Seadus ei kirjuta ette süüdistuse detailsuse astet. Tähtis on, et süüdistuse sisu oleks arusaadav. Kohus ei näinud mõistlikku põhjendust peale luku tavapärasele toimimisele takistuse loomist leivamassi lukuauku panemisele. Ka tavapärase elukogemusega süüdistusakti lugejale on koheselt ja ühemõtteliselt arusaadav süüdistuse sisu nii, et see ei vaja täiendavat lahtiseletamist. P. Jastremski ja A. Karajev teadsid kavandatavast süütamisest, mida kinnitab turvakaamerate videosalvestis. Sellelt on näha, kuidas enne tulekahju puhkemist ja erinevate kambrite uste juures toimetamist, selle ajal ning peale seda kõik kolm omavahel suhtlevad olles üksteisele lähedal. Pidev omavaheline suhtlemine jätab mulje kooskõlastatud tegevusest. Ka P. Jastremski ja A. Karajevi käitumine peale tulekahju puhkemist kinnitab, et nad teadsid K. Pajumägi kavatsusest.
9. Põhiteo ja kaasaaitamisteo vahel on põhjuslik seos. Oma tegudega lõid P. Jastremski ja A. Karajev takistusi K. Pajumägi kavandatud (ja hiljem toimepandud) tulekahju kustutamisele, sest läbi nende tegevuse ei toiminud lukud tavapäraselt. Selliselt raskendasid A. Karajev ja P. Jastremski kambritesse sissepääsemist ja takistasid tulekahju kustutamist, millega suurendasid ohtu osakonnas viibivate inimeste tervisele. APELLATSIOONID
10. Kaitsjad taotlevad tühistada Viru Maakohtu
11. juuni
12. a otsus ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks.
13. A. Karajevi kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlust. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud A. Karajevi süüdimõistmist. Kaitseväited seisnevad järgmises. 8.1 Kaaskinnipeetavate elu ja tervise ohtu seadmist ei saa kaitsja arvates antud juhul eeldada. Vanglatöötajad on kaitsevahenditega varustatud ja nendeta sisenemine keelatud. Kui A. Karajev ja teised kinnipeetavad hoidsid hingamisteede ees rätikut, ei saa sellest järeldada varasemat kavatsetust oma käitumise suhtes, vaid kohanemist ootamatu olukorraga. 8.2 Otsuse p 8 ei põhjenda A. Karajevi süüd, kui ta ohtlikku olukorda ette ei näinud, kuid pidi end rätikuga kaitsma. Käterätiku kasutamist ei saa hinnata ettevalmistusena tulekahju vastu. 8.3 Punktis 10 tegi kohus õige järelduse, et ohtu elule ei põhjustatud. Kaitsja leiab, et ka ohtu tervisele ei põhjustatud. 8.4 Süüdistus on konkretiseerimata, milles seisnes oht tervisele. Nõustuda ei saa kohtu järeldustega süüdistuse osas. Nimelt on tulekahjud väga erinevad ja praktika on näidanud, et vanglatöötajate võimekus tulekahjudega võidelda on saavutanud erakordse taseme ja kinnipeetavatel ei ole põhjust oma elu ja tervise pärast karta. 8.5 Kohtuotsuse p-s 15 tehtud järeldus ei võimalda kohtu hilisemate järeldustega kogumis teha järeldust A. Karajevi kaasaaitamistegevuses. 8.6 Leivatükke ei ole salvestistelt näha, vaid millegi käes mudimist on salvestistelt võimalik eristada (p 18). Kohus järeldas, et just süüdistatavad on leivamassi lukuaukudesse toppinud. 4 Kaitsja leiab, et leiva võisid lukuauku toppida ka teised isikud. Seda võib põhjendada järgmiselt: 1) lähemale söögiajale, 2) sobivam aeg; 3) mugavus; 4) salvestuse vältimine vms. A. Karajevil ei olnud põhjust enda jäädvustamiseks salvestisel. Kaitsja leiab erinevalt kohtust, et süüdistuse seisukohast on oluline, kes nimelt ja millisesse lukuauku leiva pani. 8.7 Süüdistus ei ole selge. Sellest ei nähtu, kuidas ja kes konkreetselt millise teoga põhitegu soodustas. Kohus luges üldteada asjaoluks, et kõrvaliste esemete lukuaukudesse panemise eesmärk on selge ja süüdistuse järgi seisnes see tulekahju kustutamise vältimises. Samas süüdistuses sellist tegevust märgitud ei ole. Kohus ei saa süüdistust täiendada teadaolevate asjaoludega, kui neid süüdistuses täpselt märgitud ei ole.
14. P. Jastremski kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlust. Kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Kaitseväited seisnevad järgmises. 9.1 Kohtuistungil ei toimunud P. Jastremski ütluste usaldusväärsuse kontrolli, mistõttu on tema ütluste väljaarvamine tõendite kogumist ebaseaduslik (vt otsuse p 17 ja 33). 9.2 Kohtu järeldus (vt p 18), et videosalvestiselt on tuvastatav, et P. Jastremski mudis leiba ja toppis seda lukuaukudesse, on erapoolik. Kohus peaks sel juhul tuvastama ka seda, milliste uste lukuaukudesse P. Jastremski leiba toppis. Leiva mudimine aga süüdistuse sisusse ei kuulu. 9.3 Otsuse p 19 kohaselt indentifitseeris kohus videosalvestisel olnud isikud. Kuidas ta seda tegi, otsusest ei selgu. Samas on jäetud tuvastamata isiku konkreetne tegevus. Kohtu järeldus, et tulekahju kustutamise takistamise seisukohast ei oma tähtsust, kes nimelt ja millise kambri lukuauku leivamassi pani, on põhjendamatu. Kui kohus ei ole suuteline seda tuvastama, ei ole P. Jastremski süü tõendatud. Kui kohus seda tuvastama ei ole võimeline, võib kaitsja väita, et leivamassi võis panna lukuauku keegi kolmas isik. 9.4 Kohtuotsuse p-s 22 väljendatud seisukoht, et teist mõistlikku põhjendust peale luku tavapärasele toimimisele takistuse loomist sellisele tegevusele ei ole võimalik mõelda ning see on ka tavapärase elukogemusega süüdistusakti lugejale koheselt ja ühemõtteliselt arusaadav nii, et ei vaja täiendavat lahtiseletamist, on väär ning vastuolus tunnistajate A.L. , T.M. ja süüdistatava A. Karajevi ütlustega. Viimased kinnitavad, et selline praktika on Viru Vanglas olemas. Tavapärase elukogemusega süüdistusakti lugeja ei ole harilikult Viru Vangla töötaja või kinnipeetav ja ei ole teadlik sellisest praktikast. Advokaat K. Kooga luges süüdistusega tutvumisel kustutamise takistamiseks seda, et läbi lukuaugu ei pääse suits välja ja tulekahju avastamine viibib (vt kaitsekõne p 2). 9.5 Nõustuda ei saa kohtu järeldusega (otsuse p 22), et P. Jastremski teadis K. Pajumägi kavandatavast süütamisest. Teadmine kavandatavast kuriteost ei ole kuriteo toimepanemine. Ka ühine askeldamine koridoris ei kinnita seda teadmist. Ammugi ei viita sellele P. Jastremski käitumine pärast süütamist. Kui K. Pajumägi tuli duširuumi, siis ta arvatavasti teatas juhtunust, millest ka hilisem käitumine oli tingitud. 9.6 Väär on kohtu järeldus põhjuslikust seosest. Isegi kui kohus loeb tõendatuks P. Jastremski poolt leivamassi toppimise lukuaukudesse, ei ole tegemist süütamisele kaasaaitamisega. Süütama on põlema panema, kaasaaitamine tulekahju kustutamise takistamisele ei ole kaasaaitamine süütamisele. 9.7 Kui varasemalt selgitas kohus P. Jastremski tegevust kui tulekahju kustutamise takistamist, siis otsuse p-s 27 on kohus lugenud P. Jastremski tegevuse eesmärgiks K. Pajumäe teo, süütamise toimepanemise soodustamise. P. Jastremski ei ole kuidagi soodustanud süütamise toimepanemist ja maakohtu sellekohane järeldus on väär. 9.8 Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta tunnistaja T.M. ütlused, et süütamise tagajärjel kellegi tervisele ohtu ei olnud. Tegemist on isiku hinnanguga, kes viibis kohapeal ning hindas konkreetseid asjaolusid. Seda tõendit ei lükka ümber üldised hinnangud ega kaudsed tõendid. 5 9.9 Kuna P. Jastremskile etteheidetav tegevus ei olnud süütamisele kaasaaitamine ja kuna süüdistusest ei selgu, kuidas sai etteheidetav tegevus takistada tulekahju kustutamist, siis ei ole P. Jastremski tegevuses kuriteo objektiivseid tunnuseid. 9.10 Usaldusväärselt ei ole uuritud tõendeid, mis kinnitaksid P. Jastremski poolt etteheidetavate kuritegude toimepanemist. Leiva mudimist süüdistuses P. Jastremskile ette ei heideta ja kui kohus väidab, et videosalvestiselt on tuvastatav P. Jastremski poolt leivamassi lukuaukudesse panemine, siis tuleks tuvastada, millistesse lukuaukudesse ta seda pani. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
15. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht kuni
16. augustini
17. Kirjalikus seisukohas taotleb ringkonnaprokurör L. Pikma jätta apellatsioonid rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused A. Karajevi ja P. Jastremski süüasjas on selged ja ammendavad. Kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsjate etteheidetega süüdistuse ebakonkreetsusele ei saa nõustuda. Maakohus on antud teemat otsuses ka analüüsinud. Prokuröri hinnangul on ka mõistetud karistused piisavad karistuse eesmärkide saavutamiseks ja vastavad süüdistatavate isikutele arvestades nende poolt varem toimepandud kuritegusid ja varasemaid karistusi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
18. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebustega, jätab need rahuldamata.
19. Süüdistatava A. Karajevi kaitsja L. Nirgi kaebuses leitakse, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusnorme, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 338 lg 1 p 8) ning kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku süüdimõistmist (KrMS § 339 lg 1 p 7). P. Jastremski kaitsja arvab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. 12.1 Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuste eelnimetatud etteheited argumenteerimata, seega paljasõnalised ning selges vastuolus maakohtu otsusest nähtuvaga. Selgituseks väidetava KrMS § 338 lg 1 p 8 rikkumise kohta tuleb märkida, et nimetatud menetlusliku veaga on tegemist näiteks juhul, kui kohus kohtuotsuse põhjendustes esitab isikut õigustavad argumendid, kuid resolutiivosas mõistab isiku hoopiski süüdi. Käesoleval juhul sellist viga kohtule ette heita ei saa. Maakohus analüüsis kõiki kogutud tõendeid nii eraldivõetuna kui ka kogumis ning tuli vastavate tõenditele tuginevate põhistustega järeldusele mõlema isiku süüs neile esitatud süüdistuses. 12.2 Väidetava põhjendamiskohustuse rikkumisega seoses selgitab ringkonnakohus, et põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kohtupraktikas valitseva lähenemise kohaselt tegemist kolmel juhul: esiteks siis, kui kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud; teiseks olukorras, kus kohtulahendis on püütud küll mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole lahendi lugejale jälgitav; ning kolmandaks siis, kui otsuses esitatud seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (RKKK 3-1-1-123-04, p 10; 3-1-1-47-04-p-de 9-10; 3-1-1-85-00, p 5.2, 3-1-1-17-03, p 13). 12.3 Situatsioonis, kus apellant viitab olulisele menetlusõiguse rikkumisele, saab apellatsiooni resolutiivosa järeldus olla vaid üks. Nimelt tuvastades kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p-de 6-8 või 11 järgi, tühistab ringkonnakohus KrMS § 341 lg-s 2 6 kohaselt otsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. 12.4 Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuse tegemisel ei ole maakohus põhjendamiskohustust rikkunud, vastupidine kaebeväide ei ole kooskõlas maakohtu otsusega. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega ning temapoolne hinnang tõenditele on maakohtu omast erinev, ei tähenda seda, et kohus oleks kriminaalmenetlust oluliselt rikkunud. Sellisele seisukohale annab kinnitust ka asjaolu, et tegelikult ei taotleta mitte kriminaalasja tagasisaatmist I astme kohtule, vaid uue otsuse tegemist samade tõendite alusel ringkonnakohtus. 12.5 Mis puudutab aga kaitsja K. Kooga kaebeväidet kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest, siis tuleb märkida, et kaebusest ei nähtu selgesõnaliselt, millised tõendid jäid kohtumenetluse käigus uurimata või milline tõend ja millises osas sai puuduliku tähelepanu osaliseks. Seega saab väita, et eeltoodud kaitseargumendid on sisuliste vastuargumentidega toestamata ning seega hinnatavad paljasõnaliste väidetena. Kaitsja kaebuse väited annavad pigem tunnistust sellest, et ei olda nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ning soovitakse tõendite ümberhindamist kaebuses toodud viisil.
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatavate A. Karajevi ja P. Jastremski süü tõendatuses neile esitatud süüdistuses KarS § 404 lg 1- §22 lg 3 järgi. Seega kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul esitatud apellatsioonid ei sisalda endas niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi.
21. A. Karajevile ja P. Jastremskile esitati süüdistus selles, et
22. septembril 2015 kella 19.00 ajal, Viru Vangla R 5 osakonnas osutasid nad K. Pajumägile süütamise ettevalmistamisel füüsilist kaasabi, pannes osakonna lahtiste kambrite uste lukuaukudesse leivamassi, eesmärgiga takistada planeeritud tulekahju kustutamist. Süüdatud tulekahjuga seati ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervis. Põlenguga tekitati varaline kahju Viru Vanglale ja Riigi Kinnisvara AS-le. Seega panid süüdistatavad toime võõra vara süütamisele kaasaaitamise, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele, s.o KarS § 404 lg 1-§ 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
23. Süütamise täideviija, s.o K. Pajumägi mõisteti Viru Maakohtu
24. juuli 2016 kohtuotsusega süüdi. Seega asjaolus, et
25. septembril 2015 toimus Viru Vangla R 5 osakonnas põleng vaidlust ei ole.
26. Tuvastamaks esitatud süüdistuse paikapidavust, analüüsis maakohus kohtuistungi käigus kohtule esitatud tõendeid, andis neile otsuses omapoolse hinnangu, mille tulemuseks on süüdimõistev kohtuotsus A. Karajevi ja P. Jastremski suhtes. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendustega, mistõttu puudub vajadus kõiki kohtu seisukohti siinkohal üle korrata ning vastab alljärgnevalt kaebuste põhiväidetele.
27. Kogutud tõendeid analüüsides tõi maakohus välja, millistel asjaoludel toimus põhitegu, s.o süütamine ning seejärel asus tuvastama, kas süütamisega põhjustati oht inimese elule või tervisele. A. Karajevi kaitsja ei ole nõus, et inimeste elu või tervis oleks olnud ohus. 17.1 Esmalt tuleb märkida, et ohtu inimeste elule maakohus ei tuvastanud, mistõttu seda asjaolu käsitleda ei ole vaja. Mis puudutab aga väidet, et ka inimeste tervisele ohtu ei tekkinud, 7 siis ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu argumentidega. Teokoosseisu täidetavuse aspektist ei ole oluline, kas tegelikult kellelegi tervis põlengu tagajärjel ka kahjustatud sai. Oluline on seega tuvastada, kas kindlaks tehtud asjaolud annavad aluse väita, et vanglahoones viibivate inimeste tervis oli põlengu tõttu ohustatud. Maakohus vastas sellele küsimusele jaatavalt ning samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Seejuures ei oma mingit tähendust, milline on vanglatöötajate kaitsevahenditega varustatuse tase, nagu arvab seda kaebaja. Ringkonnakohus rõhutab, et üldteada olevalt kinnistes ruumides (milleks on vanglaruumid) põlengu ajal ilma erivahenditeta viibimine kahjustab inimeste tervist. Selles järelduses vähimatki vaidlust olla ei saa. Nimetatud põhjusel ongi tulekahju korral osakonda ilma vastavate kaitsevahenditeta sisenemine keelatud. Asjas on tuvastatud, et osakonnas viibivad kinnipeetavad evakueeriti, kuna osakonnas oli palju suitsu (videokaamera salvestis), kusjuures põlenud olid madratsid, kambrite WC värvkate ning pottide plastikosad olid kuumusest deformeerunud. Seega oli plastikmaterjali põlengust tekkinud suits ilmselgelt ohtlik suitsu sissehingava inimese tervisele. Nimetatud asjaolu kinnitab kaudselt ka see, et süüdistatavad P. Jastremski, A. Karajev ja K. Pajumägi ise samuti katsid oma hingamisteid rätikuga (turvakaamera salvestis). 17.2 A. Karajevi kaitsja leiab, et süüdistusest ei nähtu, milles seisnes oht tervisele. Nimetatud kaitseväide esitati juba maakohtus ning sellele leiab vastuse maakohtu otsuse p-s
28. Ka ringkonnakohus leiab, et süüdistuse kirjeldus on küllaldane mõistmaks inimeste tervise ohtu seadmist süüdatud tulekahju tagajärjel, mistõttu sel teemal pikemalt ei peatu.
29. P. Jastremski kaitsja ei ole rahul maakohtuga selles, et kohus rikkus menetlusõigust süüdistatava ütluste hindamisel. Kohus on alusetult jätnud süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. 18.1 Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et maakohus menetlusõigust oluliselt rikkunud ei ole. Nimetatud väide kehtib ka tõendite hindamise kohta. Süüdistatava P. Jastremski ütlused kajastuvad kohtuprotokollis lk-del 106 jj. Protokollist nähtub, et süüdistatava vastused küsimustele muutusid ebamäärasteks, kui küsiti kas tema toppis kambri lukuauku leivamassi. Prokurör ja kaitsja vaidlesid selle üle millisel alusel võib süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi eeltoodud küsimuses avaldada. Esialgu avaldati KrMS § 288 lg 9 alusel (kui ei mäleta, meeldetuletuseks). Sellele kaitsjad vastu ei vaielnud. Edasiselt, kuna süüdistatav ütles, et ei usu, et tema pani leivamassi lukuaukudesse, siis avaldati eeluurimisel antud ütlused KrMS § 289 alusel (ütluste usaldusväärsuse kontroll), kuna eeluurimisel rääkis, et pani. Seega on süüdistatava ütluste avaldamisel toimitud menetluslikult õigesti. 18.2 Mis puudutab aga kaebeväidet, et kohus jättis alusetult süüdistatava P. Jastremski ütlused tõendikogumist välja, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on oma lahendi lk-del 16-17 eraldi peatunud tõendite usaldusväärsuse teemal eelkõige hinnates süüdistatavate ütlusi. Kohus jõudis seisukohale, et süüdistatavate P. Jastremski ja A. Karajevi ütlused on usaldusväärsed osas, milles nad riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtu sellekohane seisukoht on õige ning vastavad põhjendused ülekordamist ei vaja. Puutuvalt aga P. Jastremski ütlustesse, kus ta väidetavalt ei teadnud midagi kavandatavast süütamisest ega oska öelda, kas tema pani leivamassi lukuaukudesse, hindas kohus neid kriitiliselt. Eeluurimisel andis ta teistsuguseid ütlusi- et tema üksi pani leivamassi enda kambri lukuauku. Lisaks leidis kohus, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad selles, et ohtu elule ja tervisele ei olnud. Kohus sellega ei nõustunud, viidates videosalvestiselt nähtuvale (vt 8 kohtuotsuse lk 17, süüdistatavad katavad rätikuga hingamisteid). Lisaks viitab kohus tunnistajate A.L. ja T.M. ütlustele suitsu rohkuse kohta osakonnas. Samaselt on kohus käsitlenud ka süüdistatava A. Karajevi ütlusi, kelle puhul on samuti osad ütlused loetud usaldusväärseteks, kuna riimuvad teiste analüüsitud tõenditega (vt kohtuotsuse lk 16). Sarnaselt P. Jastremskiga olid ka A. Karajevi ütlused toimepandavast süütamisest teadmise, leivamassi lukuaukudesse panemise ning elule ja tervisele ohu olemasolu kohta vastuolus teiste kohtuotsuses analüüsitud tõenditega (videosalvestiselt nähtuv, tunnistajate A.L. ja T.M. ütlused). 18.3 Ringkonnakohus täpsustab, et olukorras, kus kohus tuvastab, et süüdistatavate ütlused mingis osas on vastuolus teiste tõenditega, ei ole ütluste osaline tõendikogumist välja jätmine menetluslikult korrektne. Sellises olukorras saab kohus asuda seisukohale, et süüdistatavate vastavad ütlused on teiste uuritud tõenditega ümberlükatud. Kuna mõlemal viisil (tõendikogumist välja jätmine või ümber lükatuks lugemine) toimides on tulemuseks sama- s.t süüdistatavate ütlusi teatud osas lahendi tegemisel aluseks ei võeta, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu eksimus on ebaoluline ning lõpptulemust mitte mõjutav.
30. Järgnevalt on kaebajad vaidlustanud maakohtu järeldusi leivamassi kambrite uste lukuaukudesse panemise asjaolude kohta. Väidetakse, et kohus ei ole kõiki asjaolusid õigesti tuvastanud, s.t keegi kolmas isik võis seda teha ning kohus pole tuvastanud, kes süüdistatavatest millise konkreetse kambri lukuauku leivamassi pani. Arusaamatuks jääb, kuidas kohus tuvastas videosalvestisel nähtuvad isikud. 19.1 Ringkonnakohtu jaoks ei ole maakohtu järeldused leivamassi kambrite uste lukuaukudesse panemise asjaolude kohta ebaselged, sest need on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Leivamassi lukuaukudesse panekuga seotud asjaolusid vaidlustasid kaitsjad ka maakohtus, millele on kohus omapoolsed tõenditel põhinevad vastused andnud (vt kohtuotsuse lk 13-14). Ringkonnakohtul ei ole siinkohal midagi oluliselt juurde lisada ning märgib vaid järgmist. 19.2 Tuvastamaks süüdistuse seisukohalt olulisi tõendamiseseme asjaolusid, analüüsis maakohus põhjalikult vangla R5 osakonna turvakaamerate salvestist (tõendite toimik, lk 4549). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on kaamerate vaateväljas olevad isikud menetleja poolt kindlaks tehtud. Kusjuures oluline on siinkohal märkida, et süüdistatavad ise ei vaidlusta, et just nimelt nemad on salvestiselt nähtuvad isikud koos K. Pajumägiga. Seega mingeid kahtlusi salvestiselt nähtuvate isikute identiteedis olla ei saa. Mis puudutab väidet, et keegi kolmas isik võis lukuaukudesse leivamassi panna, siis see on maakohtu poolt samuti juba ümber lükatud (vt kohtuotsuse p 18, 19, 20). 19.3 Lisaks nõustub apellatsioonikohus maakohtuga selleski, et süüdistuse tõendatuse seisukohalt ei oma vähimatki tähtsust kes süüdistatavatest konkreetselt millise kambri ukse lukuauku leivamassi toppis.
31. P. Jastremski kaitsja leiab, et kohus on alusetult leidnud, et P. Jastremski teadis kavandatavast süütamisest. 20.1 Maakohtu otsuse p-s 23 asus kohus seisukohale, et mõlemad süüdistatavad teadsid K. Pajumägi kavandatavast süütamisest. Ringkonnakohus ei hakka siinkohal üle kordama maakohtu otsust, sest nõustub selles tooduga ning osundab vaid turvakaamera videosalvestisele, millest nähtuv annab ka ringkonnakohtule selge arusaama P. Jastremski ja A. Karajevi teadmisest kavandatavast süütamisest (vt maakohtu vastavad põhistused otsuse lk 15). 9
32. Kaebajate arvates on väär kohtu järeldus põhjuslikust seosest. Isegi kui kohus loeb tuvastatuks leivamassi panemise süüdistatavate poolt lukuaukudesse, ei ole see tegevus süütamisele kaasaaitamine. Süüdistusest ei selgu, kuidas sai isikutele etteheidetav tegevus takistada tulekahju kustutamist. 21.1 Maakohtuga nõustuvalt leiab ka ringkonnakohus, et süüdistatavatele P. Jastremskile ja A. Karajevile süüks arvatud tegu on hinnatav kaasaaitamisena süütamisele. Oluline on seejuures märkida, et süütamisele kaasaaitamistegusid ei tohiks hinnata liialt kitsalt, nagu kaebajad arvavad. Maakohus tuvastas õigesti, et põhiteo ja kaasaaitamisteo vahel esineb põhjuslik seos. Nimelt oma tegudega lõid süüdistavad takistusi K. Pajumägi poolt kavandatud ja läbiviidud tulekahju kustutamisele, pannes kambrite uste lukuaukudesse leivamassi. Seetõttu ei saanud kambrite uksi enam võtmega avada, tulekahju kustutamine oli takistatud ning sellega paratamatult suurenes oht osakonnas viibivate inimeste tervisele. 21.2 Võib nõustuda seisukohaga, et süüdistuse tekstis ei ole detailselt lahti kirjutatud, kuidas täpselt leivamassi lukuaukudesse panemine takistas tulekahju kustutamist. Samas võib aga kindlalt väita, et isikute kaitseõigust sellega rikutud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et süüdistuses ei ole märgitud, et lukuaukudesse pandud leivamass takistas uste avamist, ei ole süüdistatavate kaitseõigust olulisel määral rikkunud. Kohtuliku uurimisega on nimetatud puudus kõrvaldatud (tunnistajate ütlused). Lisaks võib märkida sedagi, et ukse lukuaugus olev ükskõik milline tahke objekt (olgu selleks kasvõi leivamass) takistab ilmselgelt võtmega luku avamist ja suletud ruumi sisenemist. See on üldteada asjaolu, mida eraldi tõendada pole isegi vaja.
33. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
34. juuni 2017 kohtuotsuse P. Jastremski ja A. Karajevi süüdistusasjas muutmata. Kaitsjate apellatsioonid jäävad rahuldamata.
35. Süüdistatava P. Jastremski kaitsja vandeadvokaat K. Kooga esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 144 euro suuruses summas, sh käibemaks 24 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 3 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning tuleb talle hüvitada. Kuna kohtuotsus jääb muutmata, siis jääb õigusabikulu süüdistatava kanda ning tuleb seetõttu temalt KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ 10