) § 7 lg 3 alusel taotluse riigihalduse ministrile, et muuta Kadrina vallas Kadrina alevikus asuv Tehnika tänav Sauna tänavaks. Taotlusele vastas kohanimenõukogu 12.05.2016 kirjaga nr 14-5/06044-1, kus selgitati, et nime muutmist võiks toetada, kui leiab kinnitust, et Sauna nimi on kohapealses kasutuses muutunud/muutumas eelistatud nimeks (
Kohanime muutmiseks palus kohanimenõukogu esitada Kadrina vallal põhjalikuma selgituse.
Kadrina Vallavalitsuse taotlust riigihalduse ministrile ei edastatud. 4. Kadrina Vallavolikogu 25.05.2016 määrusega nr 64 „Liikluspinna ruumikuju ja ametliku kohanime muutmine“ (edaspidi määrus nr 64) otsustati muuta
lg-s 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 15 lg-st 3 tulenevalt. Puudub vaidlus, et vastustaja otsus puudutab kaebaja õigusi – kohalikul omavalitsusel on õigus
alusel määratleda tänavanimesid, sh neid muuta. Nimetatu kuulub põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 kaitsealasse, mille kohaselt otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. Kohalike tänavanimede üle otsustamine on kohaliku elu küsimus. Sellises olukorras kohaliku omavalitsuse kaebeõiguse puudumisel otsustaks tänavanimede üle vastustaja, kes on keskvalitsuse osa, mistõttu sekkuks riik ebaõigesti kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lisaks on vaidemenetluse poolel alati õigus vaideotsus vaidlustada. 8.
lg 3 alusel riigihalduse ministrilt kohanime muutmiseks nõusolekut, kuid kohanimenõuskogu jättis selle kahel korral arvamuse andmata ning samuti ei teinud kohanimenõukogu ministrile otsuse tegemiseks ettepanekut. Seega on ebaõige vaideotsuse seisukoht, et Kadrina Vallavalitsus ei ole taotlenud ministri nõusolekut. 8.4. Kaebaja ei soovinud kohanime muuta
lg 2 alusel vaid
lg 3 alusel.
lg 3 alusel ministri nõusoleku küsimine ei ole erandlik protseduur ega miskit, mida kohanimenõukogu võiks kaalutlusotsuse alusel küsida või küsimata jätta. Samuti ei tulene
-ist, et ministrilt nõusoleku küsimine eeldab kõrgendatud tõendamiskoormist. Vastustaja on ekslikult arvanud, et tal on
lg 3 alusel kaalutlusõigus, kas küsida ministri nõusolekut või anda ministrile arvamus, kui kohalik omavalitsus algatab nime muutmise menetluse
8.5. Vaideotsuses on kohanimenõukogu jõudnud lõppjäreldusele, et haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku ning viide
lg 3 on ebaõige, kuivõrd kohanimenõukogu hinnangul võeti otsus tegelikkuses vastu kohanimeseaduse § 7 lg 2 p-i 1 alusel. Selline järeldus ei ole tõene, kuna määrus nr 64 tugineb
Kadrina vald on tuginenud nimemuutmisel asjaolule, et soovib tunnustada kolmanda sektori pikaajalist ning olulist panust kohaliku elu arendamisse. Kadrina Saunaklubi on olnud viimase 15 aasta jooksul eestvedajaks nii Kadrina avaliku saunahoone taastamisele ja saunakultuuri edendamisele kui ka laiemalt ühiskondlikule mõttevahetusele ja kogukondade suhtlemisele. Määruse nr 64 ongi Kadrina vald püüdnud eeskätt tunnustada kodanikuühiskonna arengusse panustavaid inimesi. 8.6. Tänavanime muutmisel on kooskõlas
lg-ga 11 teavitatud kõiki asjas puudutatud kinnistu omanikke ning samuti on teave avalikustatud Kadrina valla lehes Kodukant nr 4 ning Kadrina valla kodulehel. Saates puudutatud isikutele teavituse tänavanime muutmisest, palus vald esitada oma ettepanekud ja vastuväited 15 päeva jooksul. Teavitusele laekunud vastustest ning vastuväidete puudumisest (
lg 4 ja ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 55 lg 2) tuleneb, et puudutatud isikud on ülekaalukalt (74%) tänavanime muutmise poolt. Vastu oli 19 puudutatud isikut. Väljaspool puudutatud isikuid esitas Kadrina valla vastuseisu sisaldava arvamuse 6 elanikku, ent Kadrina alevikus elab kokku 2 174 inimest, siis ei saa 6 inimese vastuarvamusest järeldada, et kogukond nime muutmist ei toeta. 8.7. Määrus nr 64 tuleks jätta kehtima menetlusökonoomia põhimõttel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-25-02 jõudnud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti 3
Nõustuda saab vaide esitajatega, et tänavanime muutmine võib tuua kaasa vajaduse muuta sellega seotud andmeid lepingutes ning seeläbi ei saa välistada haldusakti mõju isikutele. Vaide esitamisel ei ole oluline, kui koormav mõju isikule on. 9.2. Kohanimede määramine ja muutmine on Eestis enamikel juhtudel kohaliku elu küsimus ning nõustuda ei saa kaebaja tõlgendusega, et
lg 3 võimaldab ministri nõusolekut küsida igas olukorras või et kohalikul omavalitsusel saaks olla õigust valida, millist
Tõlgendus, et
osas puudub kohanimenõukogul või ministril aluste kohaldamises diskretsiooniõigus või et
lg 3 on kohaldatav igal juhul, tekitaks sisuliselt olukorra, kus kohalik omavalitsus, soovides vältida kohalike elanike pahameelt või mööda minna tegeliku kasutustava tuvastamisest, pöörduks ministri poole, nõudes temalt hinnangut olukorrale ilma kohalikke olusid teadmata. Sellisel juhul peaks minister algatama kohalike elanike tahte tuvastamiseks küsitluse või mõne muu fakti tuvastamise menetluse. See oleks juba tegelemine kohaliku elu küsimusega, ehk riigivõimu sekkumine kohaliku elu küsimusse. Selline käsitlus ei oleks kooskõlas PS-ga ja kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega (§ 154 lg 1). Samuti kehtib kohanime muutmiseks kõrgem motiveerimisväli kui uue kohanime määramisele, kuna kohanimekorralduse aluseks on väärtuslike kohanimede kaitse. 9.3.
lg 3 sätestab, et selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 käsitlemata põhjusel kohanime muutmiseks peab kohanimemääraja, välja arvatud Vabariigi Valitsus, taotlema nõusolekut valdkonna eest vastutavalt ministrilt. Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast seda, kui on kohanimenõukogult saanud arvamuse. Ministri nõusoleku andmine kohanimeseaduses on pigem erandlik, mille eesmärk on põliste kohanimede kaitse ning ministri nõusolekut vajavate nimemuutmiste puhul kehtib ka kõrgem tõendamiskohustus (põhjendamiskohustus). Kaebajal oli võimalik kohanime muuta
lg 2 punktile 1 tuginedes, kuid praegusel juhul võeti määrus nr 64 vastu
mail). Põhjendusi, miks vald ei nõustu kohanimenõukogu välja toodud viidetega
lg 2 punktile 1 ja peab tolles olukorras ainuõigeks vaid
Kohanimenõukogu lähtus otsust tehes tollel hetkel teada olnud asjaoludest. Vaidemenetluses sai kohanimenõukogu otsustada, kas rahuldada vaidlustaja taotlus või jätta see rahuldamata. Kuna ministri nõusolekut ei olnud, polnud Kadrina vallal alust sellel tugineva haldusakti andmiseks, mistõttu tuli taotlus rahuldada. 4
Kohanimenõukogu kaalus vaideotsuse tegemisel asjaolu, et Kadrina vald võis olla määrust nr 64 vastu võttes eksinud õiguslikus aluses, mis võiks kvalifitseeruda haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 sätestatud vormiliseks puuduseks, kuid paraku ei olnud tegemist sellise eksimusega. Ka volikogu istungi protokollist nähtub, et volikogu liikmetele oli teada ministri nõusoleku puudumine. Otsuse tegemine olukorras, kus volikogu liikmed pidid aru saama, et kohanimenõukogu kirja ei saa käsitleda ministri nõusolekuna, on kaebaja risk. Kui Kadrina vald oleks siiski soovinud tingimata, ehk vaatamata kohanime nõukogu esitatud arvamusele, ministri nõusolekut, oleks ta pidanud seda veelkord selgitama ja esitama ka põhjendused, miks ta siiski leiab, et kohanimenõukogu arvamusega ei saa nõustuda, ning tegemist on
Põhjust, miks otsuste vastuvõtmisega kiirustati, pole kaebaja esitanud, kuid see ei saa olla vastustaja riisikoks. 9.
Kodanikel ega ühendustel ei ole kohanimedele subjektiivset õigust, see tähendab, et kellelgi ei ole õigust endale konkreetset kohanime nõuda ega kohanimest keelduda. Kohanime muutmiseks on vajalik kogukondlik enamuse heakskiit. 5
lg-le 3 ning
Samas tõlgendab kaebaja
Kohalikul omavalitsusel puudub õigus kohanime muutmiseks lähtuvalt faktist, et riigihalduse ministrile on taotlus esitatud. Kohanime muutmise eelduseks on nõusoleku olemasolu. Vastupidine tähendaks seda, et kohalik omavalitsus võib kohanime suvaliselt muuta ka siis, kui ei esine ühtegi
Praegusel juhul ei ole vaidlust asjas, et määruse 64 vastuvõtmise ajaks ei olnud minister nõusolekut andnud. Riigihalduse ministri poolt 04.10.2016 antud nõusoleku resolutsioon ei ole kooskõlas selle põhjendustega. Kohanimenõukogu ei ole nime muutmiseks nõusolekut ega soovitust andnud, kuid sellele vaatamata on minister nõusoleku andnud, ehkki 6
lg 4 ja RAS § 55 lg 2, mis sätestavad vaikimise lugemise poolthääleks, rakenduvad mõlema sätte teksti kohaselt vaid eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile nime määramisele. Vaidlusalune tänav ei ole eraomandis vaid selle omanikuks on Kadrina vald, mistõttu antud olukorrale ei rakendu ei
Seetõttu ei saa arvamust mitte andnud isikuid lugeda tänavanime muutmisega nõus olevaks. Nagu eelnevalt rõhutatud, siis on tänavanime muutmist toetanud Kadrina valla 2174 elanikust vaid kolm. Sealjuures, nagu tõid kolmandad isikud esile
lg 3 alusel kohanime muutmiseks piisab kohanimemäärajal üksnes valdkonna eest vastutavale ministrile(antud juhul riigihalduse minister) taotluse esitamisest, on sügavalt ekslik. See nõusolek peab olema olemasolev, mitte hüpoteetiline. 7
kohaselt tegema otsuse pärast kohanimenõukogult saadud arvamust, kuid ei ole seadusest tulenevalt kohanimenõukogu arvamusega seotud.
p 2 kohaselt kohanimenõukogu ka nõustab kohanime määrajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse. Ilmselgelt käsitas kohanimenõukogu nimetatud taotlust kui nõustamistaotlust ning võttis nõuandva rolli, suunates Kadrina valda tegema antud nimemuutmist
lg 2 p 1 alusel, kuna kohanimenõukogu hinnangul oli see ainuõige säte plaanitava otsustuse aluseks. Hindamaks, kas õige alus olnuks
lg 2 p 1 või § 7 lg 3, on õiguslikult vaieldav ja juriidiliselt õige aluse mitteäratundmist ei saa kohanimenõukogule ette heita. Selle asemel, et ära oodata ministri otsus oma taotluse osas, võttis Kadrina Vallavolikogupäev peale teist kohanimenõukogu selgitavat arvamust vastu määruse nr
Kaasatud haldusorgan nõustub kaebajaga küll selles osas, et vaideotsuses on ekslikult märgitud, et haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku, kuna Kadrina Vallavalikogu määruses nr 64 märgitud alus
Ometi ei anna nimetatud eksimus alust vaideotsuse tühistamiseks, kuna vaideotsusega tunnistati Kadrina Vallavalikogu määrus nr 64 kehtetuks siiski
11.3. Kaebuse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust ka asjaolu, et nimemuutusega tõstetakse esile kodanikuühiskonna panust, kuna seda tuleb teha seaduse kohaselt. Samuti ei asenda elanike ülekaalukas toetus
lg-s 3 sätestatud ministri nõusolekut ning tänavanime faktiline muutmine ei saa olla õiguslikuks aluseks selle muutmiseks. Seega ei oma antud kaebuse lahendamise seisukohast tähtsust väide, et tänava nimi on juba muudetud ja nime muutusest on juba teavitatud asjakohaseid asutusi. 11.4. Käesoleval hetkel on kaebajal võimalik uue otsustuse tegemisel täita ka
lg 3 olevad tingimused, kuna nüüd on kaebajal olemas ministri nõusolek nime muutmiseks. Kadrina vallal on õigus teha põhjendatud kaalutusotsus ja muuta uuesti soovitud Tehnika tänava osa Sauna tänavaks. Leiame, et täidetud on ka nõutud tingimused rahva arvamuse selgitamise osas. Kaasatud haldusorgan ei näe takistust Kadrina vallal uue otsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebeõigusest ja kolmandate isikute 16.12.2016 kaebuse läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine 10. Kohus ei nõustu kolmandate isikutega, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tänavanime muutmise otsuse kehtetuks tunnistamine ei riiva kuidagi kaebaja või avalikke õigusi.
lg 2 kohaselt on kohtuväline nimevaidlusorgan kohanimenõukogu, kui nimevaidluse poolteks on kohalikud omavalitsused või kohalik omavalitsus ja füüsiline või juriidiline isik ning nimevaidluse lahendamise menetlusele kohaldatakse vaidemenetluse sätteid (
lg 1).
-ist tulenevalt on kohanime määramine muu hulgas kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kohanime määramist saab pidada kohaliku omavalitsuse enesekorralduslikuks küsimuseks (PS § 154). Et
lg 1 sätestab, et kohanime üle tekkinud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahendada kohtuväliselt või halduskohtus. Seejuures kohaldataks nimevaidluse lahendamise menetlusele vaidemenetluse sätteid (
lg 1) ning vaide esitamise õigus on lisaks HMSis sätestatud juhtudel ka isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutamisega. Seega laiendab
isikute ringi, kellel on kohanime vaidlustamiseks õigus. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et nime muutmist puudutava kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise õigus (kohtus või kohanimenõukogus) on nendel isikutel, keda tänavanime muutmine puudutab. Vaidlust ei ole, et H.R. on endise Tehnika tänava elanik (aadress Tehnika 1-5, Kadrina alevik), keda tänavanime muutmine selgelt puudutab ning kellele toob tänavanime muutus kaasa täiendavaid kohustusi. Tänavaelaniku kaebeõigust tänavanime muutmise haldusakti vaidlustamiseks on ka kohtumenetluses tunnustatud (vt haldusasjad 3-081501 ja 3-16-879). Mis puudutab aga M.T. kaebeõigust, siis tuleb vastustajaga nõustuda, et M.T. ei ela Tehnika tänaval, mistõttu saaks tema kaebeõigus tuleneda üksnes
Praegusel juhul ei ole vaidlust, et määrus 64 tugineb
lg-le 3 (toimiku lk 11) ning et määruse vastuvõtmise ajal ei olnud riigihalduse minister
lg-s 3 sätestatud nõusolekut kaebaja 18.04.2016 taotluse ja 18.05.2016 täiendatud taotluse alusel andnud. Samuti pidi riigihalduse ministri nõusoleku puudumine olema teada kaebaja volikogu liikmetele, kuna kohanimenõukogu 20.05.2016 protokolli väljavõte edastati kaebajale 24.05.2016 ning ka majanduskomisjoni 19.05.2016 protokollist nähtub, et vähemalt majanduskomisjonis osalenud volikogu liikmetele oli
lg 3 alusel kohanime muutmiseks vajaliku ministri nõusoleku puudumine teada (toimiku lk 64). 16. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et üksnes vastutavale ministrile taotluse esitamine ei ole samastatav kohanime muutmiseks nõusoleku saamisega.
lg 3 kohaselt teeb vastutav minister kohanime muutmise lubamiseks otsuse pärast kohanimenõukogult arvamuse saamist. Praegusel juhul aga puudus ministri nõusolek nii määruse nr 64 vastuvõtmisel kui ka 05.09.2016 otsuse tegemisel. Seega oli
nõuetega mittevastava määruse vastu võtmine kaebaja teadlik valik. Seda ei muuda ka kaebaja väited, et vastustaja tegevus kohanime muutmise ja kaebaja taotluse menetlemisel võis olla ekslik. Kui kaebaja leidis, et kohanimenõukogu või riigihalduse minister ei menetle tema taotlust nõuetekohaselt, oleks ta pidanud vastavaid samme astuma ja vajadusel pöörduma kohtusse. Seda aga kaebaja ei teinud.
lg-le 3 võib määruses nr 64 olla ekslik, kuid jõudis järeldusele, et see ei ole ekslik (toimiku lk 17 pöördel ja 18). Ehkki lõigu lõpetab lause haldusakti andmise alus ja motiivid ei lange kokku, on tegemist eksliku lausega, millest on võimalik üheselt aru saada lugedes otsust kui tervikut. On ilmne, et kaebaja viidatud lause on käsitatav ilmse ebatäpsusena HMS § 59 tähenduses ning selline eksimus ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Samuti loeb kaebaja meelevaldselt ja omakasupüüdlikult 05.09.2016 otsuse punkti 2.2. eelviimast lauset. Lugedes otsust tervikuna nähtub sellest, et kaebaja esitas taotlused, kuid nende alusel peeti põhjendatuks, et kohanimi muudetakse
lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu soovides jätkata
lg 3 alusel kohanime muutmist oleks kaebaja pidanud esitama täiendava taotluse ja selgitused
Samuti ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõttest. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Ehkki teatud juhtudel võib menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda, siis praegusel juhul palub kaebaja, et kohus tühistaks menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes õiguspärase vaideotsuse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et ministri 04.10.2016 nõusoleku alusel saab kaebaja võtta vastu uue otsuse kohanime muutmiseks. Kui kaebaja on mõistlikul viisil veendunud kodanikkonna algatuses ja kogukonna tegeliku eelistuses, saab volikogu uue otsuse häälteenamusega vastu võtta. Menetluskulud 19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 8 jäävad kaebaja kanda ka põhjendatud ja kohtupraktikas aktsepteeritud kolmandate isikute menetluskulud. Kolmandad isikud on taotlenud menetluskulude välja mõistmist kokku 1820,50 euro ulatuses (toimiku lk 79-96 ja 109-110 pöördel), seejuures hõlmavad kolmandate isikute menetluskulud ka kohtueelse menetluse menetluskulusid summas 1 072,50 eurot ning tasumata arvet summas 252,50 eurot. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt Riigikohtu 24.05.2016 otsus nr 3-3-1-10-16, punkt 16.1 ja 16.2 ning seal viidatud praktika). Praegusel juhul on arved nr 20160981, nr 20161111 ja nr 20161480 seotud vaidemenetlusega (s.o kohtueelse menetlusega) ning arve nr 20161809 tasumine on tõendamata. Seega tuleb Kadrina vallalt kolmandate isikute kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 495,50 eurot (1 820,50-1 072,50-252,50). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.