KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 4231, § 199 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 5 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra ehk 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust asjas nr 1-14-6994 tehtud Viru Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis maakohus 3 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
3. augusti
4. Vangistuse lõpptähtpäev on
5. aprill
6. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
8. juulil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ei toetanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ka prokuratuur ei toetanud A. Liivati vabastamist.
9. Tartu Maakohtu
10. septembri
11. a määrusega jäeti A. Liivat vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed alused

§ 76lg 1 p 1 kohaldamiseks on täidetud, kuna A.

Liivat on ära kandnud enam kui kolmandiku karistusajast ja vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve seadmise tingimustele. Siiski tuleb A. Liivatil vangistuse kandmist jätkata. A. Liivati puhul on risk erinevat laadi kuritegude (sh vägivaldsete avaliku korra rikkumiste ja lõhkeainete käitlemise kui keskmisest raskemate kuritegude) toimepanekuks. Seega saaks A. Liivati vabastada vaid juhul, kui tema retsidiivseks muutumise oht on pigem väike. Nii see maakohtu hinnangul aga ei ole. A. Liivatit on varem korduvalt karistatud. Tal on alkoholiprobleem ja kui ta tarbib alkoholi, hakkab ta tihtipeale kuritegusid toime panema. Samuti on A. Liivat impulsiivne, intellektuaalselt lihtsakoeline. Nii väitis ta kohtule, et tal pole

1. aastast alkoholiga probleeme olnud, mööndes samas, et
2. a märtsis sooritas ta kuriteo alkoholijoobes. A. Liivati iseloom annab alust arvata, et varem või hiljem ta libastub ja hakkab uuesti alkoholi tarbima ning sellega võivad tema minevikku arvestades kaasneda ka uued kuriteod. Varasemate vangistuste kestel on A. Liivat läbinud kõikvõimalikud vangla pakutud programmid, ent need on osutunud viljatuks. A. Liivat on jätkanud kuritegude toimepanemist. Teoreetiliselt on võimalik, et planeeritud uus programm agressiivsuse kontrolli alla saamiseks toob mingit tulu. Seetõttu oleks mõistlik see programm vanglas läbida, sest vabaduses viibimine enne seda programmi oleks liialt riskantne. Positiivne on see, et A. Liivatil on lähedaste toetus ja laps. Siiski olid täiskasvanud lähedased A. Liivatil ka enne vangistust, ent see ei hoidnud kuritegusid ära. Arvestades negatiivseid aspekte ja A. Liivatilt oodatavate kuritegude iseloomu, ei olnud maakohus piisavalt veendunud, et A. Liivat jääb õiguskuulekaks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Liivat, kes palub end vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. A. Liivati hinnangul on tema puhul täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid õiglaselt ja sellega on rikutud A. Liivati õigusi. Kohus ei suutnud näha viimaseid A. Liivati elusündmusi tema vaatenurgast. A. Liivati lähedaste toetus on just viimasel ajal eriti suur, kuna A. Liivat on saanud isaks. Ainuüksi isadus on kinnipeetava isiksust ja vaateid elule tundmatuseni muutnud. A. Liivat soovib pakkuda pojale head lapsepõlve ning olla toeks oma naisele. Vabaduses on A. Liivat valmis end käsile võtma ja täitma kõiki kohtu seatavaid tingimusi ning kriminaalhoolduse nõudeid. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on jalavõru paigaldamisel peaaegu välistatud. Seega võib kohus olla kindel, et ennetähtaegne vabastamine täidaks eesmärki. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. A. Liivati puhul on formaalsed eeldused

§ 76lg 1 p 1 kohaldamiseks täidetud.

Kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb järelikult vaid

§ 76

lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta. 7. Tartu Maakohus tugines A. Liivati vabastamata jätmisel (s.o

§ 76lg 4 eelduste hindamisel) peamiselt sellele, et A.

Liivati puhul on olemas märkimisväärne oht uute eriliigiliste kuritegude toimepanemiseks. Ohtu suurendavad tema alkoholisõltuvus ning impulsiivne käitumine, teda on 2

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
3. A. Liivat ei ole vanglas käitunud eeskujulikult. Nimelt ilmneb vangla saadetud materjalidest, et tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab kolleegiumi hinnangul seda, et A. Liivat ei suuda isegi kontrollitud tingimustes reegleid järgida. Kuigi A. Liivat lubab kaebuses, et ta hakkab ennetähtaegsel vabanemisel täitma kõiki kohtu määratavaid nõudeid, ei ole see lubadus kolleegiumi jaoks usutav. A. Liivat on varem hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja sellega kaasnevast kriminaalhooldusest, ta on kriminaalhoolduse ajal kahel korral tagaotsitavaks kuulutatud. (KoTo, tl 5)
4. Vangla iseloomustusest nähtub ka maakohtu poolt esile tõstetud asjaolu, et A. Liivati puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Samuti esineb tal probleeme viha ja emotsioonide kontrollimisega. Vangla hinnangul on A. Liivati probleemide lahendamise oskus puudulik, mh kasutab ta selleks vägivalda. Ise ta end vägivaldseks ei pea, aga leiab, et vajadusel on vägivalla kasutamine õigustatud. (KoTo, tl 5)
5. A. Liivatil ei ole vabaduses tagatud töökohta ja see võib seegi suurendada uute kuritegude toimepaneku riski. A. Liivati suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemine võib samuti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Varem on A. Liivat kuritegusid toime pannud ka grupis. Nagu märgitud, nähtub vangla iseloomustusest, et A. Liivat peab vägivalla kasutamist vajadusel lausa õigustatuks. Muu hulgas on ta vägivallategusid toime pannud teda ebaadekvaatse käitumise tõttu korrale kutsunud isiku suhtes alaealise lapse juuresolekul (KoTo, tl 4 pöördel–5).
6. Eelneva põhjal hindab kolleegium A. Liivati puhul uute kuritegude toimepanemise riski liiga suureks ja kriminaalhoolduse õnnestumise tõenäosust liiga väikeseks, et pidada võimalikuks süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

§ 76lg-st 4 tulenevad isiku vabastamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Seetõttu ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Mati Kartau 3