1-16-6676/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6676 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus Risto Eriksoni (ik 38307152737) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Risto Eriksoni kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Kaja Kiilo poolt määruskaebemenetluses Risto Eriksonile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).
6. Mõista Risto Eriksonilt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Risto Eriksonil tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 24.08.2016 otsusega tunnistati Risto Erikson süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.09.2014 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuu ja 27 päeva võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.08.2016 ja lõpeb 30.05.
10. Tartu Vangla esitas 29.06.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Eriksoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 11.09.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud KarS § 76 toodud formaalsed eeldused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.
12. R. Eriksonilt on tema senist elukäiku silmas pidades peljata keskmise raskusastmega kuritegusid, eeskätt kehalisi väärkohtlemisi. See tähendab, et R. Eriksoni vabastamine ei eelda tingimata seda, et uute kuritegude oht on väga väike – samas ei saa see olla ka ülearu kõrge.
13. Lootuse, et R. Erikson ei soorita enam kuritegusid, saab rajada eeskätt tema väiksele lapsele: on tõepoolest võimalik, et laps mõjub kurjategijale sedavõrd positiivselt, et ta muudab oma elu ja hakkab õiguskuulekaks. Samuti viitab positiivsele retsidiivsusprognoosile tõsiasi, et R. Eriksonil on toetavaid lähedasi. R. Eriksoni kasuks räägib ka asjaolu, et ta lõpetas vanglas põhikooli: see näitab, et kinnipeetav suudab mingeid eesmärke täita ja on võimalik, et ta suudab ka kuritegelikult rajalt eemal olla. Maakohtu hinnangul eeltoodu siiski R. Eriksoni vabastamist ei tingi.
14. Kõigepealt tuleb seada kahtluse alla R. Eriksoni väikelapse positiivne mõju kinnipeetavale. Nimelt on tegemist R. Eriksoni teise lapsega. Et esimene laps süüdlast õiguskuulekale teele ei toonud, pole kuigivõrd alust oodata, et teisega läheb paremini. Kuigivõrd pole ka alust loota vangla positiivsele mõjule, sest praegune vangistus on R. Eriksoni jaoks juba kolmas: jällegi tuleb küsida, miks peaks pooleli olev vangistus olema viljakam kui kaks esimest. Maakohus sellele küsimusele R. Eriksoni jaoks soodsalt vastata ei suuda. Suurt retsidiivsusohtu kätkeb endas ka R. Eriksoni iseloom. Vangla on märkinud, et tegu on äärmiselt impulsiivse ja enda emotsioone mitte alati kontrollida suutva isikuga. Sellise mulje jättis kinnipeetav ka maakohtule. Seetõttu võib R. Erikson praegu tõepoolest siiralt uskuda, et tema laps hoiab teda õiguskuulekal teel, ent peagi võivad tema emotsioonid jällegi n-ö üle keeda ja ta võib kellelegi kallale minna.
15. Äärmiselt tugevasti suurendab uute kuritegude ohtu ka R. Eriksoni alkoholiprobleem. See meelemürk on teda korduvalt kuritegusid sooritama ajendanud ja on karta, et teeb seda edaspidigi. R. Erikson küll loodab, et saab oma alkoholipahest võitu, aga kohtul sellesse kuigivõrd usku ei ole: kinnipeetav on seda proovinud ennegi, ent tulutult.
16. Ehkki lähedaste olemasolu võib olla positiivne, on see R. Eriksoni minevikku silmas pidades ka alarmeeriv. Nimelt on süüdlane läinud korduvalt kallale just oma lähedastele isikutele – et ta hakkaks nüüdki nendega koos elama, võivad nad jällegi R. Eriksoni ohvriks langeda.
17. Ka distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et R. Erikson ei suuda alati korrektselt käituda. Vabaduses võib selle tagajärjeks – koostoimes muude ohuallikatega – olla aga uus kuritegu.
18. Eelnevat kokku võttes leiab maakohus, et R. Eriksoni poolsed uued kuriteod on võrdlemisi tõenäolised. Seetõttu peab ta vangistuse kandmist jätkama. 2 Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Eriksoni kaitsja advokaat K. Kiilo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
20. R. Erikson on vangistuses olles kasutanud aega ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt. Ta on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused.
21. R. Erikson tahab ennetähtaegse vabanemise korral minna alkoholismivastasele ravile ja on nõus enda ravile allutamisega. Enda impulsiivse käitumise ja emotsioonide kontrolli all hoidmiseks peab R. Erikson vajalikuks psühhiaatrilist ravi. Vangistuses on ta seda saanud ja soovib seda vabaduses jätkata.
22. R. Eriksonil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid need rikkumised ei ole rasked ega seotud vägivallaga. Ühte distsiplinaarkaristust ei ole peetud vajalikuks täitmisele pöörata. Alates käesoleva aasta märtsist ei ole R. Erikson toime pannud mitte ühtegi rikkumist ning on käitunud eeskujulikult.
23. R. Erikson selgitas kohtuistungil, et teda motiveerib vabanemisel õiguskuulekalt käituma eelkõige väike poeg ja elukaaslane. R. Erikson tahab oma pere materiaalselt toetada ja osaleda väikese poja kasvatamises. Vabanemisel ei teki R. Eriksonil majanduslikke raskusi, kuna ta saab töövõimetuspensioni ja teda on nõus toetama lähedased, samuti ta soovib vabanemisel kindlasti tööle asuda.
24. VangS § 6 lg 1 sätestab, et vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kaitsja arvates eespool nimetatud positiivsed asjaolud kinnitavad, et R. Eriksoni seekordne vangistus on täitnud VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärgi.
25. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 13.10.2017 aega esitada kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuse osas. Keegi menetlusosalistest täiendavaid seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Eriksoni vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R. Eriksoni ennetähtaegseks vabastamiseks.
28. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse 3 kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab R. Erikson kahte kehtivat distsiplinaarkaristust.
29. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul maakohus võtnud kogumina arvesse nii R. Eriksoni positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu R. Eriksoni positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivseid, missuguse järeldusega nõustub täielikult ka ringkonnakohus (vt käesoleva määruse p-d 6-10).
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et R. Eriksoni puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele R. Eriksoni varasem elukäik. Nimelt on kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
31. R. Erikson omab kolme kehtivat kriminaalkaristust, samuti viibib süüdimõistetu juba kolmandat korda kinnipidamiskohas. R. Erikson on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud kolmel korral, millest kahel korral kriminaalhooldus ebaõnnestus (pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus temale kohtu poolt määratud kohustusi). Maakohus on õigustatult välja toonud ka süüdimõistetu varasema alkoholitarvitamise harjumuse, mis koosmõjus süüdimõistetu impulsiivse ning mõtlematu käitumise ja tõsiasjaga, et R. Eriksonil on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et R. Erikson oleks vabaduses suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
32. Eeltoodud põhjustel ei ole R. Eriksoni ennetähtaegne vabastamine õigustatud, isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et R. Erikson suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11.09.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
34. R. Eriksoni kaitsja advokaat K. Kiilo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot R. Eriksoni kanda. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk