Obsah (6)

§ 384§ 180§ 326§ 318§ 339§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-805 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru M

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega tunnistati Igor Vassekin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 07.08.2008 otsusega mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 20 päeva vangistust alates 02.09.
2. 1.
3. Kohtuotsusega mõisteti I. Vassekinilt välja menetluskuludena 5947,92 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 180

lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 1920 eurot ekspertiisitasu, riigi kanda.

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Vassekin, kes palub muuta menetluskulude maksmise tähtaega. Praegu on selleks määratud üks aasta, aga kuna ta viibib vanglas ja seal puudub sissetulek, siis selle aja jooksul tal pole võimalik kulusid tasuda. Ta palub ühe aastane kohustus tasumiseks tühistada ja pikendada seda tähtaega kuni tema vangistusest vabanemiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. I. Vassekin on vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 04.09.2017 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus I. Vassekin ja tema kaitsja advokaat Robert Sprengk nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende

§ 180

lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt kohus selgitas, et süüdistatavad saavad kokkuleppest loobuda seni, kuni kohtunik lahkub nõupidamistuppa otsuse tegemiseks. Samuti selgitati, et apellatsiooni saab esitada ainult sel juhul, kui on rikutud kriminaalmenetlusõigust. I. Vassekin vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu kõikides osades arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet (IV kd lk 1-2). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2. Ringkonnakohus leiab, et I. Vassekini puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. -2- Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punkt 7 kohaselt taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rohkem kui üks aasta ei ole võimalik rahuldada, sest

§-d 423, 417 lg 3 ja 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks. Sellisel juhul tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus I.

Vassekini apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-