Obsah (4)

§ 69§ 121§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8290 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaid

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Uku Pärgi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 02.11.2016 otsusega tunnistati Uku Pärk süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus 707 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 24 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati U. Pärki järgima

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ning 8 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

1. 19.05.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande U. Pärgile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid.
2. Tartu Maakohtu 06.06.2017 määrusega jäeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne U. Pärgile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
3. 28.08.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande U. Pärgile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu jätkab temale koostatud üldkasuliku töö ajakavade rikkumist. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 19.09.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati U. Pärgile Harju Maakohtu 02.11.2016 otsusega mõistetud

tuse ärakandmata, s.o 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust täitmisele.

1. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli ettekande koostamise ajaks U. Pärgil ära tehtud vaid 126 tundi temale määratud 707 tunnist üldkasulikust tööst. Käesolevaks ajaks on isik teinud lisaks veel 33 tundi. Kokku on talle üldkasuliku töö tegemiseks koostatud juba 11 ajakava, kuid koostatud ajakavasid ei ole süüdimõistetu järginud.
2. Kriminaalhooldusametniku uuest erakorralisest ettekandest nähtub, et U. Pärk on vaatamata oma varasemalt antud lubadusele jätkanud temale koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavade rikkumist. Peale eelmise erakorralise ettekande arutamist on ta rikkunud kõiki 4 täiendavalt koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava.
3. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et U. Pärk on korduvalt temale koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid tahtlikult ning ilma mõjuva põhjuseta rikkunud, millist asjaolu tuleb võrdsustada üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisega. Kuigi juba varasemalt on süüdimõistetul esinenud probleeme üldkasuliku töö ajakavadest kinnipidamisega ning tema suhtes on arutatud karistuse täitmisele pööramise küsimust, siis andis kohus talle tookord siiski täiendava võimaluse enese positiivseks tõestamiseks vabaduses jättes karistuse täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on U. Pärk sarnast käitumist jätkanud ja rikkunud korduvalt üldkasuliku töö ajakavasid ning on lisaks takistanud oma käitumisega ka temale määratud sotsiaalprogrammi läbiviimist, jättes grupikohtumisele ilmumata.
4. Süüdimõistetu poolt toodud põhjendused on kohtu hinnangul enamuses otsitud ja ennastõigustava iseloomuga ning ei ole oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks tõsiseltvõetavad. Seega on ilmne, et isik on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud äärmiselt ükskõikselt ning ei ole senini tema suhtes kohtu poolt üles näidatud usaldust ära teeninud. Isik ei ole senini umbes kümne kuu jooksul suutnud kanda talle määratud karistust ettenähtud tingimustel ja seega võib öelda, et karistuse kandmise selline viis on U. Pärgile olnud ebasobiv ja mitte positiivset mõju avaldav. Oma käitumisega on U. Pärk takistanud temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist ning arvestades süüdimõistetu seniste lubaduste paljasõnalisust, on igati alust kahelda, et ta suudaks jätkata oma karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt ka edasiselt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning U. Pärgile mõistetud karistus tuleb ärakandmata osas täitmisele pöörata. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U. Pärgi kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
6. U. Pärk vaidleb karistuse täitmisele pööramisele vastu. Kaitsja leiab, et tema selgitused ajakavade rikkumise kohta on olnud mõistlikud ja põhjendatud ning tegemist ei ole paljasõnaliste väidetega. U. Pärk ei ole tahtlikult rikkunud mitte ühtegi temale määratud kohustust. Ta ei ole katseajal toime pannud mitte ühtegi uut kuritegu ega ka mitte väärtegu. Samuti ei ole ta kordagi rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Toimunud on temale määratud ajakava kohaselt üldkasuliku 2 töö tundide tegemine. Tõsi, ajakavast on möödaminekuid, kuid need on alati põhjendatud ja eelkõige isiklike või perekondlike mõjuvate põhjustega (XXX).
7. Erakorralise ettekande koostamise ajaks oli tehtud 126 üldkasuliku töö tundi. Asja kohtus arutamise ajaks oli isik veel sooritanud 33 tundi. Seega ei saa väita, et U. Pärk ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustust sooritada üldkasuliku töö tunde. Pärast esimese erakorralise ettekande esitamist jätkas U. Pärk töötundide tegemist, mis annab alust väita, et isik soovib ära teha temale asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid, mida ta tegelikkuses teebki. Samuti on reaalne, et U. Pärk jõuab ülejäänud aja jooksul, milleks on üks aasta, sooritada veel tegemata üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt.
8. Samuti on maakohtu määruses põhistamata väide, et lisaks on U. Pärk takistanud oma käitumisega ka talle määratud sotsiaalprogrammi läbiviimist, jättes grupikohtumisele ilmumata. Mõjuval põhjusel ilmumata jätmine ei takista tema edasist programmis osalemist uutel aegadel.
9. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et üldkasuliku töö tegemise ajakavade rikkumine ei tohiks ainuüksi olla põhjuseks, miks peaks isiku karistuse täitmisele pöörama. Karistuse täitmisele pööramine peaks olema absoolutselt viimane võimalus. Kui kaks aastat on juba möödas ja U. Pärk ei ole suutnud sooritada selle aja jooksul talle määratud üldkasuliku töö tunde või kui ta paneb toime uue kuriteo või rikub kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi või kui on võimalik väita, et isik absoluutselt ja põhjendamatult ei täida kontrollnõudeid, alles siis oleks karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 15.

§ 69

lg 6 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse tingimustes enam võimalik (vt käesoleva määruse p 9). Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud esimesest erakorralisest ettekandest nähtub, et probleemid üldkasuliku töö ajakavadest kinnipidamisega algasid juba katseaja alguses, mistõttu esitas ametnik kohtule ka erakorralise ettekande, mis jäi rahuldamata. Sellest hoolimata jätkas U. Pärt temale määratud ajakavade rikkumist ning on pärast esmast karistuse täitmisele pööramata jätmist rikkunud kõiki nelja temale koostatud ajakava
2. Esitatud kaebuses tuuakse välja, et U. Pärk on temale määratud ajakavasid rikkunud mõjuvatel põhjustel. Ringkonnakohus toodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et mõjuva põhjuse esinemist kinnitavate tõendite esitamise kohustus lasub kriminaalhooldusele allutatud isikul, kes peab esitama asjakohased ja nõutavas vormis tõendid, mis näitaksid, et U. Pärgil olid tõepoolest mõjuvad põhjused, mistõttu tal ei olnud võimalik üldkasuliku töö tunde sooritada. Määruskaebemenetluse käigus on U. Pärgi kaitsja küll esitanud dokumentaalsete tõenditena U. Pärgi lapse sünni tõendi ja tema lapse puude raskusastme tuvastamise otsuse, kuid viidatud dokumendid kokkuvõttes ei tõenda, et kõikide ajakavade rikkumine on sellest tulenevalt toimunud mõjuvatel põhjustel. Tegemist ei ole konkreetsete põhjendustega, miks igal üksikul juhtumil on U. Pärk jätnud kokkulepitud ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisele ilmumata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on U. Pärgi poolt toodud selgitused otsitud vabandused (tema ja tema lähedaste haigus, lapse sünd, asjaolu, et tundide tegemine asub kodunt kaugel jne), miks kokku tervelt 11 korral on U. Pärk rikkunud temale määratud üldkasuliku töö tegemise ajakava. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et U. Pärgil jäid üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtaja jooksul sooritamata mõjuval põhjusel. 3
3. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu valesti aru saanud üldkasuliku töö tundide sooritamise kohustuslikkusest. U. Pärgile mõisteti kohtuotsuse alusel reaalne vanglakaristus, mis asendati üldkasuliku töö tundidega, s.o U. Pärgile anti võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Vastupidiselt määruskaebuses toodule on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades U. Pärgi senist katseaja kulgu, saab öelda, et süüdlane on kuritarvitanud kohtu usaldust, süüdimõistetul puudub motivatsioon ja tahe alluda kriminaalhooldusnõuetele ja sooritada üldkasuliku töö tunde. Seda kinnitab ka asjaolu, et U. Pärgile määratud 707 üldkasuliku töö tunnist on umbes aasta jooksul sooritatud vaid 159 ning siinkohal ei ole asjakohaseks argumendiks see, et U. Pärgil on veel piisavalt aega, et ülejäänud määratud tunnid ära teha. Ringkonnakohus leiab, et senine reaalse vangistuse asendamine on ebaõnnestunud, kuna U. Pärk ei täida nõuetekohaselt temale mõistetud karistust, s.o ei soorita kokkulepitud ajakavade alusel üldkasuliku töö tunde.
4. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et süüdlane ei suhtu täie tõsidusega temale mõistetud karistusse, mistõttu ei ole karistuse asendamine U. Pärgile soovitud mõju avaldanud. Seda eriti olukorras, kus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud esimene erakorraline ettekanne jäi maakohtu poolt rahuldamata, kuid sellest hoolimata jätkas U. Pärk kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Sellest tulenevalt tuleb U. Pärgile mõistetud karistus täitmisele pöörata.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 19.09.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Menetluskulude nõuet ei ole esitatud. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus