KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8829 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aivo Virro kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. septembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 12.10.2016 otsusega tunnistati Aivo Virro süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 74lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui A.

Virro ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

2. 14.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus määrata A. Virrole täiendav lisakohustus. Tartu Maakohtu 14.07.2017 määrusega määrati A. Virrole

§ 75

lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus alluda alkoholismivastasele ravile (alkoholi tarvitamist välistava süsti tegemine), asudes ravile hiljemalt 14.08.

2. 28.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, milles palus pöörata A. Virrole mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt on A. Virro pärast temale Tartu Maakohtu 14.07.2017 määrusega määratud täiendavat kohustust jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 15.09.2017 määrusega pöörati A. Virrole mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele.
4. A. Virrot vangistusest tingimisi vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. A. Virro neid tingimusi ei täitnud. A. Virro on ka pärast temale täiendava kohustuse panemist, s.o alkoholi tarvitamist välistava süsti tegemine, jätkanud alkoholi tarvitamist, tehes seda vähemalt ühel korral, s.o 20.08.
5. Ka on A. Virro kolmel korral, s.o 11.08.2017, 17.08.2017 ja 22.08.2017 takistanud ametnikel temal alkoholi tarvitamise keelu kontrollimist. Eeltoodust saab järeldada, et karistuse eesmärkide täitmiseks varem tarvitusele võetud abinõud ei ole oma eesmärki täitnud – A. Virro käitub jätkuvalt õigusvastaselt. Seetõttu ei pea maakohus võimalikuks käesolevas asjas mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pööramisega enam viivitada. Määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Virro kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Virrole mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata jätmist.
7. A. Virro on täitnud kohtu nõudmise ning teinud alkoholi tarvitamist välistava süsti. A.Virro on pöördunud psühhiaatri poole abi saamiseks. Ta on alustanud raviprotsessi programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Selle programmi eesmärk on alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamine. Alkoholitarvitamise häire ravi on mõeldud inimestele, kes on sattunud alkoholi tõttu raskustesse. Ravi alustamisel võib eesmärk olla kainuse kõrval ka kontrolli saavutamine tarvitatavate koguste ja sageduse üle. Raviprotsess kestab keskmiselt 6-12 kuud. Ka hoolimata esineda võivatest tagasilangustest tuleks ravi siiski jätkata. 8.

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud keelu rakendamine sõltlastele on alati problemaatiline.

Alkoholisõltlasel on enamasti ilma kõrvalise abita väga keeruline oma käitumist juhtida. Selline olukord tähendab, et nende inimeste puhul on suurem võimalus kohtu poolt määratud kohustuste rikkumiseks. Sel põhjusel tuleks rakendada vastavaid keelde vaid juhul, kui samaaegselt on inimesele määratud ravikohustus. Kehtiv seadus seda ette ei näe ja tõenäoliselt on probleemiks vastavate ravivõimaluste vähene kättesaadavus (nii efektiivse ravi, inimese motiveerituse kui ka raviks ja rehabilitatsiooniks vajamineva raha olemasolu mõttes). 9. A.Virro on ise asunud vabatahtlikult ravile ja seda tuleks tunnustada ja toetada. Reaalse vangistuse ärakandmine vanglas ei lahenda tema probleemi, milleks on alkoholisõltuvust. See vajab ravi. Jättes erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata, saaks A.Virro jätkata ravil käimist. Sellega oleks saavutatud ka kriminaalhoolduse eesmärkide täitmine. A.Virro ei ole rikkunud teisi kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2

1. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et A. Virro on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et A. Virrole mõistetud karistus tuleb kriminaalhooldusnõuete pideva rikkumise tõttu täitmisele pöörata.
2. Asjaolu, et A. Virro on lasknud endale teha alkoholitarvitamist välistava süsti, pöördunud psühhiaatri poole ning alustanud raviprotsessi programmis „Kainem ja tervem Eesti“, ei muuda olematuks süüdimõistetu poolt seni toime pandud rikkumisi. A. Virrol oli kohtuotsuse alusel keelatud tarvitada alkoholi. Samuti oli tal maakohtu 14.07.2017 määruse alusel kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Sellest hoolimata on süüdimõistetu korduvalt temale kohtu poolt määratud katseajal tarvitanud alkoholi.
3. Mööda ei saa ka minna tõsiasjast, et käesoleva kohtuotsuse aluseks olev süütegu on A. Virro poolt toime pandud alkoholijoobes (tarvitas enda abikaasa suhtes vägivalda). Seetõttu on märkimisväärne ka tõsiasi, et kohtutoimiku materjalidest nähtub, et A. Virro, olles alkoholijoobes, on sama kannatanu suhtes järjekordselt vägivalda tarvitanud (tl 73).
4. Seega on A. Virrol, kes on teadlik enda alkoholisõltuvusest, vabaduses olnud piisavalt aega ja võimalusi alluda alkoholismivastasele ravile ning enda probleemiga tegeleda. Selle asemel on süüdimõistetu otsustanud aga jätkata kohtu poolt määratud kontrollkohustuste rikkumist. Tehes seda muuhulgas eriti jämedalt, tarvitades järjepanu alkoholi ning joostes ära kriminaalhooldusametnike eest, kes soovisid kontrollida A. Virro kohustuste täitmist. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabaduses A. Virro alluks alkoholivastasele ravile.
5. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et süüdlane ei suhtu täie tõsidusega temale mõistetud karistusse. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole A. Virrole soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdlane on rikkunud ilma mõjuva põhjuseta olemasolevaid kohustusi. Kriminaalhoolduse edasine teostamine ning katseaja pikendamine ei ole enam võimalik. A. Virrole mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab Tartu Ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 15.09.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus