Obsah (6)

§ 164§ 450§ 656§ 637§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6165 Tsiviilasi XX hagi YY

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. XX (hageja) esitas 19.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 23.01.1982 ning abielulised suhted lõppesid
3. aastal. Hageja palub poolte abielu lahutada. Hageja palub jagada ka poolte ühisvara, milleks on OÜ R osa nimiväärtusega 2556 eurot ning liikmelisus hooneühistus „G“. Hageja palub jätta vara kostja omandisse ning kostjalt välja mõista kompensatsioon 50 % ulatuses ühisvara väärtusest.
4. Kostja leidis vastuses hagile, et poolte vaheline abielu ei vääri jõus hoidmist. Samas on kostja kohtuistungil asunud seisukohale, et ta ei vaidle lahutusele vastu, kuid lahutamine tuleks edasi lükata, sest praegu ei ole selleks õige aeg. Millal on õige aeg, seda kostja ei oska öelda. Kostja ei nõustunud, et hageja saab ühisvara jagamisel kostjalt kompensatsiooni.
5. Kostja esitas 13.06.2017 Harju Maakohtule vastuhagi, milles esitas taotluse ühisvara jagamisel tasaarvestuse tegemiseks. Kostja on investeerinud hagejale kuuluvasse XXX talusse ehitusmaterjalide jms näol 2295,83 eurot.
6. Harju Maakohtu 29.06.2017 määrusega keelduti vastuhagi menetlusse võtmast, kuna vastuhagi on esitatud hilinenult.
7. Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega hagi rahuldati, lahutati poolte abielu ning jagati poolte ühisvara selliselt, et jäeti kõik õigused ja kohustused, mis kaasnevad liikmelisusega hooneühistus „G“ kostja ainuomandisse, Osaühing R kostja ainuomandisse ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon 2328 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Maakohus leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik, seega tuleb poolte abielu lahutada (perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1). Maakohus tuvastas, et poolte ühisvara väärtuseks on kokku 4656 eurot, s.o OÜ R osa väärtus 2556 eurot ja hooneühistu G“ garaažiboksi nr 4 väärtus 2100 eurot (tl 38-53). Poolte vahel ei ole vaidlust, et ühisvara peaks jääma kostja omandisse. Hagejale tuleb kompenseerida 50 % ühisvara väärtusest, mis on 2328 eurot (PKS § 25, § 37 lg 11, § 37 lg 3, asjaõigusseadus § 77 lg 2).

1. Kostja palub 31.07.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada, s.o otsuse resolutsiooni p-i 4 osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kompensatsiooni 2328 eurot, ning saata asi vastuhagis esitatud nõuete tasaarvestamiseks tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palus ka lisada maakohtu 13.06.2017 istungi protokolli kostja poolt 03.07.2017 esitatud parandusettepanekud.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Vastuhagis on kostja esitanud nõuded ühisvara jagamisel tasaarvestuse tegemiseks ning maakohus oleks pidanud vastuhagi menetlusse võtma ja tegema tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse

§ 450kohaselt.

Maakohus on rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei selgitanud kostjale, et asja lahendamisel on võimalik põhihagi rahuldada enne, kui kohus otsustab vastuhagi menetlusse võtmise, 3 ega arutanud pooltega võimalust teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Maakohus ei võimaldanud kostjal ka omapoolseid väiteid piisavas mahus 13.06.2017 istungil esitada, keelates kostjal arvuti kasutamise, mistõttu rikuti oluliselt ärakuulamise põhimõtet (

§ 656lg 1 p 1).

13.06.2017 istungi protokoll ei sisalda kõiki olulisi momente ja mõned protokollis olevad väited ei ole õiged, seega palub kostja protokolli parandamist. Määruse põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga leiab, et kaebus tuleb

§ 637lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.

1. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ühisvara arvelt välja kompensatsiooni 2328 eurot (maakohtu resolutsiooni p 4). Kostja leiab, et maakohtu otsus on selles osas ebaõige, kuna kostja esitas kompensatsiooni osas 13.06.2017 vastuhagis tasaarvestuse vastuväite. Maakohus on kostja hinnangul ebaõigesti keeldunud vastuhagi menetlusse võtmisest ning jätnud seega tasaarvestuse vastuväitega arvestamata.
2. Kolleegium toob välja, et Harju Maakohtu 29.06.2017 määrusega keelduti vastuhagi menetlusse võtmast ning Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 04.10.2017 määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 20.10.
3. Kohtud leidsid, et vastuhagi on esitatud hilinenult. Seega on maakohus vaidlustatava otsuse tegemisel jätnud õigustatult kostja tasaarvestuse vastuväitega arvestamata. Muid vastuväiteid seoses ühisvara jagamise ja makstava kompensatsiooniga ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule ette heita ka menetlusnormide rikkumist. Kuna maakohus ei menetlenud kostja tasaarvestuse avaldust, siis ei pidanud kohus tegema

§ 450kohast osaotsust.

1. Maakohus on põhjendanud, et kohus ei lubanud kostjal kohtusaali tuua lauaarvutit turvalisuse kaalutlustel ning vajaduse puudumisel, kuna kostja on saanud oma vastuväited esitada kirjalikult (tl 94, I kd). Kolleegium nõustub selliste maakohtu põhjendustega ning leiab, et selles osas ei saa menetlusnormide rikkumist maakohtule ette heita. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kostja 03.07.2017 esitanud taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohus on jätnud taotluse 05.07.2017 rahuldamata, kuna on leidnud, et protokollitud on kõik oluline ning et protokoll ei ole stenogramm (tl 112 pöördel, II kd). Kolleegium nõustub selliste maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus on jätnud kostja taotluse põhjendatult rahuldamata. Lisaks ei oleks sellised rikkumised mõjutanud asjas tehtud lõppotsust.
2. Eeltoodust nähtuvalt ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada, kuna kohtu menetluses ei ole kostja avaldust tasaarvestuse tegemiseks ning muid vastuväiteid kostja hagejale makstava kompensatsiooni osas apellatsioonkaebuses esitanud ei ole. Ka ei saa maakohtule ette heita menetlusnormi rikkumisi, millest tulenevalt tuleks teha teistsugune otsus.

§ 637

lg 1 p-st 6 tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar