5-17-39/3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51739

1. november 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Viive Ligi Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuste nr 40, 41 ja 42 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
5. oktoobri
6. aasta otsuste nr 40, 41 ja 42 tühistamiseks rahuldamata.
7. Ülejäänud osas jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Meelis Kaldalu esitas
9. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, et mitmes haldusreformi käigus liidetavas omavalitsuses ilmnes põhiseaduse (PS) § 156 rikkumine. Ta palus tuvastada, millistes omavalitsustes see rikkumine aset leidis ja selle olulise mõju korral tühistada kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused.
11. oktoobril 2017 esitas M. Kaldalu VVK-le veel kaks kaebust. Neist esimeses märkis ta, et valimised korraldati olukorras, kus oli tuvastatud e-valimiste turvarisk, mille puhul võis olla tegemist tahtliku turvaauguga laialdase jälgimise korraldamiseks. Samuti märkis ta, et valimiste ühetaolisus on muutunud raskesti hoomatavaks, kuna e-valimistel ei tuvastata valijaid silmast silma, e-valimispäev ja valimispäev ei kattu ja e-häält pole võimalik valimispäeval muuta. Teises kaebuses leidis M. Kaldalu, et nii
12. kui
13. aastal pole tema erinevaid valimiskaebusi menetletud. Mõlemas kaebuses palus ta, et VVK hakkaks viimaks kaebusi sisuliselt menetlema ja võtaks seisukoha, et salajaste e-valimiste korraldamine on muutunud põhiseadusevastaseks ning et evalimiste kõvakettad tuleb säilitada.
15. oktoobril 2017 saatis M. Kaldalu VVK koosoleku ajal e-kirja teel avalduse, milles esitas täiendavad selgitused ja muutis oma taotlusi.
16. VVK jättis M. Kaldalu
17. oktoobri
18. aasta kaebuse
19. oktoobri
20. aasta otsusega nr 42 läbi vaatamata, kuna selles ei vaidlustatud valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja otsuseid või toiminguid, vaid esitati üldist laadi kahtlustusi valimiste kohta.
21. M. Kaldalu
22. oktoobril 2017 esitatud kaebused jättis VVK läbi vaatamata
23. oktoobri
24. aasta otsustega nr 40 ja
25. Esimese kaebuse kohta märkis VVK otsuses nr 40, et elektrooniliste häälte säilitamise toimingud ei mõjuta kaebajale antud häälte kindlakstegemist. 5-17-39 Seetõttu ei saa need kaebaja õigusi rikkuda. Mis aga puudutab üldisi etteheiteid elektroonilise hääletamise korraldusele, siis valimiskaebust ei saa esitada rahulolematuse tõttu kehtiva õigusega. Teise kaebuse kohta märkis VVK otsuses nr 41, et sellest ei selgu täpselt, milliste varasemate kaebuste menetlemata jätmist on vaidlustatud. Lisaks selgitas VVK, et ei ole M. Kaldalu
26. aasta ja
27. aasta kaebusi ignoreerinud ning et kaebaja jaoks ebasoodsa otsuse tegemine ei tähenda menetlusnõuete rikkumist. Teises kaebuses elektroonilise hääletamise kohta esitatud taotluse kohta leidis VVK, et see ei ole kaebuse põhjendustega seotud.
28. oktoobril 2017 e-kirjaga saadetud avalduse kohta otsustas VVK, et see tuleb jätta läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise ja allkirja puudumise tõttu.
29. M. Kaldalu esitas
30. oktoobril 2017 vahetult Riigikohtule kaebuse VVK otsuste peale. Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu, edastas Riigikohus kaebuse
31. novembril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile.
33. novembril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule koos vaidlustatud otsuste ja kaaskirjaga, milles jäi otsustes esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
34. Kaebaja selgitab esiteks, et viibib kaebuse koostamise ajal vanglas ja palub endale tagada ligipääs internetile ja tingimused valimiskaebuste esitamiseks. Lisaks märgib ta, et ei temal ega ka ühelgi teisel valimisliidu Südamega Tartu esindajal ei võimaldatud osaleda valimisdebattides.
35. Teiseks leiab kaebaja sisuliselt seda, et toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimised olid e-hääletamise ja valimispäeval hääletamise erinevuste tõttu vastuolus valimiste ühetaolisuse põhimõttega.
36. Kolmandaks leiab kaebaja, et valimised toimusid salajasuse põhimõtet rikkudes, kuna valimised korraldati hoolimata tuvastatud turvariskist.
37. Neljandaks rikuti kaebaja hinnangul kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel PS § 156 sellega, et mõnes omavalitsusüksuses oli kandidaatide ja valijate nimekirja kantud selle omavalitsusüksusega alles pärast valimistulemuste väljakuulutamist ühendatavate valdade ja linnade elanikke.
38. Kaebaja palub eespool punktides 9–11 kirjeldatud kaebusi vaadelda kaebustena VVK otsuste peale (vt eespool punktid 4 ja 5). Kui tuvastatakse rikkumine ja leitakse sellel olevat oluline mõju hääletamistulemusele, palub kaebaja tunnistada hääletamistulemused kehtetuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Osas, milles kaebus puudutab interneti kasutamise ja valimiskaebuste kirjutamise tingimusi vanglas ning osavõttu valimisdebattidest, ei ole selle lahendamine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses. Need etteheited ei puuduta valimiskomisjonide otsuseid ega toiminguid. Juhindudes PSJKS § 40 lõike 1 punktist 1 jätab kolleegium kaebuse selles osas läbi vaatamata. 2