KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2017 1-17-3229 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Martin Pärna (isikukood 39101310283) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- septembri
- a määrus Martin Pärn, määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- mai
- a otsusega tunnistati Martin Pärn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata. M. Pärn allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhoolduse alguseks loeti
- mai 2017 ning kriminaalhoolduse lõpp saabub
- mail
- augustil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata M. Pärnale mõistetud vangistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut kokkuvõtlikult sellega, et M. Pärn ei ole neljal korral ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele; ta ei ela talle määratud elukohas ega ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks, samuti on M. Pärn rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume.
- Viru Maakohtu
- septembri
- a määrusega pöörati sama kohtu
- mai
- a otsusega M. Pärnale mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Maakohus põhjendas sellist otsustust järgmiselt. M. Pärn on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega asjaolu, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks. M. Pärn on rikkunud kohustust elada kohtu määratud elukohas ja saada eelnevalt luba elukoha vahetamiseks; kohustust ilmuda ettenähtud aegadel registreerimisele ja kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid. Kohustuste rikkumine on toimunud M. Pärna süül. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suudab edaspidi täita kohtu määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Kaalukaks asjaoluks on ka see, et M. Pärnal on viis kehtivat väärteokaristust NPALS § 151 lg 1 järgi. Ka viimane kriminaalkaristus on määratud narkokuriteo eest. Seega ei ole usutav M. Pärna selgitus, et ta ei teagi, kuidas
- juulil 2017 sattus tema organismi narkootiline aine, mille olemasolu on tuvastatud indikaatorvahendiga. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et registreerimisele mõjuva põhjuseta ilmumata jäämine oli korduv. Kirjalik hoiatus pärast esimest registreerimiskohustuse rikkumist ei muutnud M. Pärna käitumist. Kuigi on positiivne, et M. Pärn leidis endale uue elukoha ja kindla töökoha, näitab tema käitumine, et elu- ja töökoha omamine ei ole piisavad, et isik teadvustaks endale karistuse kandmisest vabastamise tingimusi ja teeks pingutusi kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärn, kes taotleb selle määruse tühistamist. M. Pärn selgitab, et elukoha vahetus toimus ilma loata, kuna ta visati
- juulil 2017 senisest elukohast välja. Viis päeva pidi M. Pärn elama lammutusjärgses korteris ilma elementaarsete asjadeta. Uue elukoha leidmisel teavitas ta sellest järgneval päeval kriminaalhooldajat. Amfetamiini tarbimise kohta märgib kaebaja, et ta on narkootikumi tarbinud ega salga seda. Registreerimiskohustust rikkus M. Pärn enda selgitusel seetõttu, et ta käis iga kahe nädala tagant Lõuna-Eestis tööl. Registreerimisajad määrati igaks nädalaks, kuid tal ei olnud võimalust kohale minna. M. Pärna kinnitusel saab ta aru, et on rikkunud nõudeid, kuid samas oli tal tarvis ka raha teenida. M. Pärn palub kriminaalhooldusaega pikendada ja/või kohaldada üldkasulikku tööd. Kuna sügisest suveni on tööd vähemalt kaks korda vähem, on M. Pärnal võimalik oma lubadusi täita.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole mingit alust. Määruskaebus on ainetu.
- KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Samas näeb KarS § 69 lg 1 ette, et kohus võib mh KarS §-s 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga.
- Maakohus M. Pärna vangistuse täitmisele pööramist piisavalt argumenteerinud ja selgitanud, miks ei saa M. Pärna kriminaalhooldust jätkata (vt käesoleva määruse punkt 3). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et karistuse täitmisele pööramine on M. Pärna korduvaid rikkumisi arvestades õigustatud. 2
(4)- M. Pärn rikkus suhteliselt lühikese perioodi – umbes kahe kuu – vältel registreerimiskohustust tervelt neli korda (KoTo, tl 123). Lisaks tuvastati tal
- juulil 2017 narkojoove (KoTo, tl 145– 146). Narkootikumide tarbimise on M. Pärn (erinevalt tema poolt varem väidetust) ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ka omaks võtnud.
- Registreerimiskohustuse rikkumise kohta on M. Pärn maakohtu istungil ja määruskaebuses selgitanud, et käis suvel tööl komandeeringus (KoTo, tl 162). Ringkonnakohus märgib, et registreerimiskohustuse täitmist takistava töökohustuse ilmnemisel pidanuks M. Pärn võtma ühendust kriminaalhooldajaga ja taotlema kokkusaamise aja muutmist. Seda, kas kriminaalhooldusalusel on usutav ja mõjuv põhjus jätta määratud ajaks registreerimisele ilmumata, otsustab kriminaalhooldaja (ja hiljem vajadusel kohus), mitte aga süüdimõistetu oma parema äranägemise järgi.
- Erakorralisest ettekandest nähtuvad asjaolud, mida käesolevas menetluses ei ole kahtluse alla seatud, kõnelevad sellest, et M. Pärn on rikkunud kontrollnõudeid ja talle määratud lisakohustust olulisel määral ja süstemaatiliselt.
- juunil
- a M. Pärn registreerimisele ei ilmunud. Sama päeva hommikul M. Pärn küll helistas kriminaalhooldajale ja teatas, et ta ei saa töökohustuste tõttu registreerimisele tulla, kuid kriminaalhooldaja ei andnud talle luba ilmumise päeva vahetada. Seda põhjusel, et varem oli olnud analoogiline juhtum ja siis ei esitanud M. Pärn tööandja tõendit. Vaatamata sellele – ja asjaolule, et kriminaalhooldaja informeeris telefonikõne käigus süüdimõistetut, et tema mitteilmumist käsitatakse rikkumisena, – jättis M. Pärn
- juunil 2017 kriminaalhooldaja juurde minemata. Ka
- juuniks 2017 määratud vastuvõtule M. Pärn ei ilmunud ja oma mitteilmumisest ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud.
- juunil 2017 saabus M. Pärn küll vastuvõtule ja andis seletused, kuid väidetava töötamise kohta tal ühtegi tõendit esitada ei olnud. (KoTo, tl 121)
- juunil 2017 tegi kriminaalhooldusametnik M. Pärnale ka hoiatuse selle eest, et ta jättis
- ja
- juunil 2017 registreerimistele ilmumata (KoTo, tl 137). See hoiatus M. Pärna aga ei mõjutanud ja
- juulil 2017 ta taas registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud sellest eelnevalt ka kriminaalhooldusametnikku.
- juuliks 2017 määratud registreerimisele M. Pärn samuti ei läinud, lisaks ei vastanud ta kriminaalhooldusametniku telefonikõnele ega helistanud ametnikule tagasi.
- juulil 2017 ilmus M. Pärn kriminaalhooldaja juurde, kuid tõendit töötamise kohta ei olnud tal esitada. Sama vastuvõtu käigus tuvastati süüdimõistetul ka narkojoove. (KoTo, tl 121 ja 145–146)
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Pärna käitumine viitab sellele, et M. Pärn ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Registreerimiskohustuse korduvad rikkumised (ka pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust) ja asjaolu, et M. Pärn, kellele on pandud kohustus narkootikume mitte tarbida, ilmus narkojoobe seisundis kriminaalhooldaja juurde, näitavad selgelt, et M. Pärn suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt.
- Lisaks vahetas M. Pärn kriminaalhooldaja loata ja teda teavitamata elukohta. M. Pärna selgituse järgi visati ta
- juulil 2017 senisest elukohast välja, kuid ta teavitas järgneval päeval pärast uue elukoha saamist kriminaalhooldusametnikku. M. Pärn on esitanud kriminaalhooldajale avalduse elukoha vahetamiseks alles
- juulil 2017 (KoTo, tl 148). Ringkonnakohtu hinnangul oleks M. Pärn pidanud juba
- juulil 2017 kriminaalhooldajale teada andma, et ta jäi oma elukohast ilma. Samuti pidanuks ta kriminaalhooldajat informeerima sellest, et ta elab ajutiselt teises kohas.
- Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et M. Pärn on oma suhtumist muutnud ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kriminaalhoolduse pikendamine ning M. Pärna vangistus tuleb KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata, nagu maakohus seda tegigi. 3
(4)- Olukorras, kus M. Pärn rikkus vaid kahe kuu jooksul kokku neli korda registreerimiskohustust, pole kolleegiumil piisavat alust uskuda, et M. Pärn oleks valmis tegema nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, mis eeldab oluliselt suuremat pingutust kui kriminaalhooldaja külastamine. Üldkasuliku töö õnnestumise vastu räägib ka M. Pärna poolt narkootikumide tarvitamine, millest süüdimõistetu ei suutnud hoiduda isegi kriminaalhooldajaga kohtuma minnes. Seetõttu ei näe kolleegium võimalust asendada KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööratav M. Pärna vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, nagu taotletakse määruskaebuses. Oma vastutustundetu käitumisega ei jäta M. Pärn kohtule muud võimalust kui ta vanglasse saata.
- Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja M. Pärna määruskaebuse rahuldamata.
- Käesoleva määruse vaidlustamisel tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab KrMS § 427 lg 3 kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik. KrMS § 432 lg 3 teise lause järgi prokuratuuri selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu
- veebruari
- a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4
(4)