← Eesti

1-17-4143/15

Kriminaalasi nr 1-17-4143 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.10.2017) Kriminaalasja number 1-17-4143

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.12.2016.

a otsusega mõistetud karistuse, 3 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust, võrra ja mõisteti Rando Saareperele liitkaristuseks 4 aastat 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.01.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.02.2019.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.09.2017. 27.09.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Rando Saarepere ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Rando Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rando Saarepere tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus prokurör seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör pidas kinnipeetava puhul positiivseks osalemist vangla tööhõives, eriala omandama asumist ning toetavate lähedaste olemasolu. Süüdimõistetu puhul on prokuröri arvates negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Prokurör märkis, et isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning antud ajal on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on isik katkestanud osalemise programmis EQUIP ning pole tegelenud alkoholisõltuvusega. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Rando Saarepere tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Rando Saarepere avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on Rando Saarepere aru saanud, mis koht vangla on ja ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Seda, miks ta on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, kinnipeetav selgitada ei oska. Vabaduses on Rando Saarepere sõnul teda ootamas pere- ema, isa, vend. Vanglas on ta osalenud tööhõives ning töökoht on talle garanteeritud ka vabaduses. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Materiaalõiguse korrektsel kohaldamisel ei oleks Rando Saarepere ennetähtaegseks vabanemiseks vajalik tähtaeg veel saabunud. Rando Saarepere pani Viru Maakohtu 05.12.2016. a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja seetõttu tuli talle selle kuriteo eest mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Säte näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha 2

(4)see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Vastavat arvutust Viru Maakohus 31.05.2017 otsuses ei teinud. Kohus liitis

§ 120

lg 1 järgi mõistetud karistusele kogu varasema otsusega mõistetud karistuse ja jättis karistuse kandmise algusaja muutmata. Viimase otsusega mõistetud karistuse kandmise alguseks oleks pidanud lugema viimase kohtuotsuse tegemise päeva, s.o 31.05.2017. Karistuse kandmise algusaeg on oluline tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse avanemise puhul. Kui karistuse kandmise algusaeg oleks olnud märgitud õigesti, ei oleks Rando Saareperel käesolevaks ajaks kantud ära karistusaeg, mis võimaldaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada. Kuigi Viru Maakohus kohaldas Rando Saareperele liitkaristust mõistes ebaõigesti materiaalõigust, ei saa Tartu Maakohus siiski kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades juba jõustunud kohtuotsust muuta, vaid peab lähtuma viimases otsuses märgitust ja seega on käesolevaks ajaks Rando Saarepere temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Rando Saareperel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Rando Saarepere tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rando Saarepere on kriminaalkorras karistatud mitmel korral. Oma esimest vanglakaristust asus Rando Saarepere kandma Tartu Maakohtu 25.05.

  1. a kohtuotsusega nr 1-15-3519 mõistetud karistuse alusel, millega Rando Saarepere tunnistati süüdi varguste, kehalise väärkohtlemise, röövimise katse, võimuesindaja vastu suunatud vägivalla, asja omavolilise kasutamise katse ning alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kaks järgnevat kuritegu, sealhulgas käesolev kuritegu, on toime pandud juba karistuse kandmise ajal. Viru Maakohtu 05.12.
  2. a kohtuotsusega nr 1-16-10230 karistati Rando Saareperet süütamise eest. Praegu kannab Rando Saarepere karistust ähvardamise eest. Kuigi kohtuistungil avaldatu kohaselt on Rando Saarepere teinud oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, ei kinnita seda tema käitumine karistuse kandmise ajal. Lisaks sellele, et Rando Saarepere on karistuse kandmise ajal toime pannud uusi kuritegusid, on teda karistatud korduvalt ka distsipliinirikkumiste eest. Rikkumiste tõsidust näitab asjaolu, et Rando Saarepere mõjutamiseks on valitud rangeim karistamise viis- kartser. Kohus leiab, et kui kinnipeetav ei suuda range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale alluda, ei suuda ta seda ilmselt ka vabaduses. Rando Saarepere puhul on positiivne taasühiskonnastavas tegevuses osalemine. Läbitud ja läbitavad tegevused võiksid tagada kinnipeetava parema toimetuleku pärast karistuse ärakandmist. Rando Saarepere vabanemisjärgsed elutingimused ei erineks oluliselt varasematest. Rando Saarepere asuks elama koos ema, isa ja vennaga nagu ka enne vangistust. Suhted pereliikmetega on jätkuvalt head ja toetavad. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda tööle ettevõttes xxxxxxxxxxxxxx Jätmata tähelepanuta positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Rando Saarepere vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Rando Saarepere kannab karistust kolme kohtuotsuse alusel, viimased kaks kuritegu on toimepandud karistuse kandmise ajal. Lisaks eeltoodule on jätkuvalt probleeme teiste vanglas kehtestatud reeglite järgimisega, mis näitab, et karistus ei ole Rando Saarepere puhul oma eesmärki veel täitnud. Kuigi Rando Saarepere vabanemisjärgsed elutingimused ning võimalused resotsialiseerumiseks on head, ei ole vaid elu- ja töökoha olemasolu piisavad selleks, et Rando Saareperet tingimisi enne tähtaega 3

(4)vabastada. Kohtu hinnangul tuleb Rando Saareperel karistust edasi kanda, osaleda edasi vangla poolt pakutavates tegevustes ning käituda edaspidi rikkumisi toimepanemata. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas muutused, millele kinnipeetav kohtuotsuses viitas, ka tegelikult toimunud on ja kas need võimaldavad tema vabastamist enne tähtaega. Selleks, et kohtul oleks võimalus Rando Saarepere vabastamist veel kord arutada, määrab kohus KrMS § 426 lg 2 alusel, et Tartu Vanglal tuleb materjalid Rando Saarepere tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitada uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Rando Saarepere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 23.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rando Saareperelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.