Obsah (4)

§ 13§ 61§ 26§ 43

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-995 Haldusasi Gintas Burkauskase kaebus Tallinn

) § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning menetlusosaline võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse esindusõigus haldusmenetluses kirjaliku volitusega. vangistusseaduse § 1¹ lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluses esindaja kasutamise õiguse osas vangistusseadus erisusi ette ei näe.

§ 13lg 3 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) sätteid. TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asja materjalidest ei nähtu, et esindusõigus oleks lõppenud või volitus oleks tagasi võetud.

1. Seega oli vandeadvokaat D. Piskunovil esindusõigus kaebaja nimel 08.06.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Samuti ei ole volitatud esindaja väljunud kahju hüvitamise taotluse esitamisel volikirjaga antud esindusõiguse piiridest. Esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.
2. a määrus asjas nr 3-2-1-42-10, p 30). Kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik ei vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ega Tallinna Vangla vastusest sellele, ei muuda neid dokumente olematuteks ega kehtetuteks.

§ 61

lg 1 kohaselt kehtib haldusakt üldjuhul adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates.

§ 26

lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusosalisel on esindaja, võib dokumendi saata ka üksnes esindajale. Tallinna Vangla 06.04.

1. a vastuse kohaselt on Tallinna Vangla 10.08.
2. a vastuse kaebaja esindajale 10.08.2015 kätte toimetanud. Asjaolu, et volitatud esindaja ei ole kaebajat sellest informeerinud, ei anna kaebajale õigust korduva kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Uue taotluse saaks kaebaja esitada üksnes juhul, kui esineksid asjaolud, mis võiksid tingida haldusmenetluse uuendamise. Halduskohus on vaidlustatud määruses teinud kindlaks, et selliseid asjaolusid ei esinenud. Kaebaja ei ole määruskaebuses sellele vastu vaielnud. Esindaja ja esindatava omavahelise informatsiooni vahetamise küsimus on esindaja ja esindatava sisesuhte küsimus. Isegi juhul, kui kaebaja volitatud esindaja on rikkunud kaebaja suhtes 3 informeerimiskohustust, ei mõjuta see esindaja poolt tehtud tehingute, käesoleval juhul kahju hüvitamise taotluse esitamise ning vangla vastuse vastu võtmisest tingitud õiguslike tagajärgede kehtivust. Seega ei ole õige kaebaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et Tallinna Vangla 10.08.
3. a vastus asjasse ei puutu ning kaebajal oli õigus korduv kahju hüvitamise taotlus esitada.
4. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla 06.04.
5. a vastusega õigesti kaebaja 10.02.
6. a kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 13.06.2011–09.06.2015 tagastanud, sest nimetatud perioodi osas oli tegemist korduva taotlusega. Haldusmenetlus seoses perioodi eest 13.06.2011–09.06.2015 kahju hüvitamise taotlemisega lõppes

§ 43

lg 1 p 1 kohaselt 10.08.2015 kaebaja volitatud esindajale Tallinna Vangla 10.08.

1. a vastuse kättetoimetamisega. Kaebajal oli alates sellest kuupäevast õigus vaidlustada vastavat Tallinna Vangla otsustust halduskohtus 30 päeva jooksul.
2. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et ta oli kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt. HKMS § 47 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole kaebuse esitamine kohtule lubatav, kui kaebaja ei ole käitunud kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja kohtueelne haldusmenetlus on lõpetatud õiguspäraselt vaide tagastamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud vangla tekitatud kahju hüvitamise taotlemise korral. Kuna perioodi osas 13.06.2011–09.06.2015 on vangla 06.04.
4. a vastusega õigesti kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud, siis ei ole kaebaja selle perioodi osas kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Järelikult on halduskohus õigesti selles osas kaebuse tagastanud. Kaebuse osaliselt tagastamisest on tingitud ka kaebuse jagamine perioodideks, sest halduskohus saab kaebuse menetlusse võtta vaid perioodi osas, milles kaebus on lubatav.
5. Ringkonnakohus märgib, et õige ei ole ka kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et ta sai volitatud esindaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja Tallinna Vangla 10.08.
6. a vastusest sellele teada alles Tartu Halduskohtu 22.06.
7. a määrusest. Tallinna Vangla on juba 06.04.
8. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele osundanud kaebaja esindaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlusele ja Tallinna Vangla 10.08.
9. a vastusele.
10. Seega jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.
11. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Tanel Saar Maili Lokk 4