Pankrotihaldur palus lõpetada Xxxxpankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku
§-is 146 sätestatud väljamakseteks; nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses; vabastada pankrotihaldur Martin Krupp Xxxxpankrotihalduri kohustustest ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. 20.06.2017 määrusega tegi kohus ettepaneku Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 500 eurot tähtajaga kuni 20.07.2017 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihaldur Martin Krupp´i poolt Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 28.08.2017 edastas pankrotihaldur kohtule Xxxxkirjaliku nõusoleku usaldusisikuks hakkamise kohta. 30.08.2017 edastas pankrotihaldur kohtule ka Xxxxvõlausaldajate 06.06.2017 üldkoosoleku protokolli ning võlausaldajate üldkoosoleku teate, mis avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.05.2017. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puudub Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 21.06.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 500 eurot tähtajaga kuni 20.07.2017 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul pankrotivara, mida müüa, seega laekumisi ei ole toimunud. Võlgniku raha jääk pankroti väljakuulutamise seisuga oli 116,28 eurot. Pankrotimenetluses on teostatud järgmised
lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed: panga teenustasu 0,54 eurot; ajutise halduri kulud 46,60 eurot; ajutise halduri tasu (neto) 40,75 eurot; kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 10,19 eurot; kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 1,04 eurot; sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 17,15 eurot, kokku 116,27 eurot. Pankrotimenetluses 23.10.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati ja tunnustati 6 võlanõuet (
lg 1 p 2) kogusummas 234 326,83 eurot järgmiselt: xxxx 9 999,68 eurot; AS Eesti Krediidipank 141 810,60 eurot; Advokaadibüroo Antsmäe Loor OÜ 759 eurot; xxxx 75 648,30 eurot; BIGBANK AS 1 318,69 eurot ja Swedbank AS 4 790,56 eurot. Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2008, kui võlgniku sissetulekud vähenesid ja tal tekkisid probleemid eluasemelaenu tagastamisega. Võlgnik hakkas laenama raha kolmandatelt isikutelt, et katta oma seniseid kohustusi. Maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2010, mil täitemenetluses müüdi võlgnikule ja tema abikaasale kuulunud kinnistu, millest laekunud vahenditest ei piisanud kogu võlgnevuse tasumiseks. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded
lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus jäänud rahuldamata järgmiselt: xxxxx 9 999,68 eurot; AS Eesti Krediidipank 141 810,60 eurot; Advokaadibüroo Antsmäe Loor OÜ 759 eurot; xxxx 75 648,30 eurot; BIGBANK AS 1 318,69 eurot ja Swedbank AS 4 790,56 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb vabastada Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab 4 kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 1 080 eurot. Haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kuivõrd Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub halduri tasule käibemaks summas 216 eurot, kokku 1 296 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1 296 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Martin Krupp´i töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 1 296 eurot väljamaksmise büroole, mille kaudu ta tegutseb. Oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist haldur taotlenud ei ole.
lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku Xxxx(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja Xxxx(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summast 683 eurot, millele lisandub käibemaks 136,60 eurot, kokku 819,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult Irina Arapova´lt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise haldurit teenindava büroole Saneerimismenetluse OÜ-le.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Xxxx(pankrotis) on 21.04.2014 esitanud kohtule taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 5
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt kutsus pankrotihaldur 06.06.2017 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus Xxxxusaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel xxxx. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Xxxxtuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.09.2018.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.