Obsah (13)
§ 122§ 117§ 120§ 424§ 73§ 65§ 68§ 69§ 74§ 121§ 64§ 58§ 57KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-406 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuist
121
§ 122
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2,3);
§ 117
lg 1;
§ 120
lg 1 Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav Nimi: SERGEY LOPATNIKOV 1.1 Elu- või asukoht ja aadress: Xxxx 1.2 Isikukood või sünniaeg: 36712070338 1.3 Kodakondsus: Vene Föderatsioon 1.4 Haridus: keskeriharidus 1.5 Emakeel: vene keel 1.6 Töökoht või õppeasutus: puudub 1.7 Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 14.01.2008 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi rahaline karistus 300 päevamäära ehk 15000 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 2) 08.10.2009 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi 2 kuud vangistust
§ 73
alusel katseajaga 3 aastat ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; 3) 08.04.2010 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi 6 kuud vangistust;
§ 65
lg 2 järgi liitkaristus 8 kuud vangistust;
§ 68
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus 3 päeva, seega ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati
§ 69
alusel üldkasuliku tööga 474 tundi tähtajaga 24 kuud; samuti võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks; Harju Maakohtu 08.12.2010 määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 08.04.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust; 4) 13.07 2012 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi 4 kuud vangistust
§ 74
alusel tingimisi katseajaga 2 aastat, samuti võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; 5) 19.02.2015 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi 1 aasta vangistust;
§ 65
lg 2 järgi liitkaristus 8 kuud vangistust;
§ 68
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus 3 päeva, seega ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati
§ 69
alusel üldkasuliku tööga 357 tundi tähtajaga 2 aastat; samuti võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks; 6) 23.03.2015 Harju Maakohtu poolt
§ 424
järgi 1 aasta vangistust,
§ 65
lg 2 järgi liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2015; Harju Maakohtu 14.12.2015 määrusega vabastati Sergey Lopatnikov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 21.03.2017, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Vabanes 30.12.2015, ärakandmata karistusaeg on 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva. 1.8 Kuriteo kvalifikatsioon:
§ 122
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2,3);
§ 117
lg 1;
§ 120lg 1 Kaitsja Leelo Viil Kannatnau esindaja Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, kohus otsustas: 2
(15)1. Tunnistada Sergey Lopatnikov süüdi
§ 122
(kehtivas redaktsioonis
§ 121
lg 2 p 2,3 ) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust. 2. Tunnistada Sergey Lopatnikov süüdi
karistuseks 3 aastat vangistust. § 117 lg 1 järgi ja mõista talle 3. Tunnistada Sergey Lopatnikov süüdi
§ 120lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.
4.
§ 64
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Sergey Lopatnikovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 5.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 1 aasta 2 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust. 6.
§ 68
lg 1 alusel arvata Sergy Lopatnikovi karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, see on 2 päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 2 kuud ja 16 päeva vangistust.
- Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
- Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.
- KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sergey Lopatnikov´ilt riigituludesse menetluskuludena: kaitsjatasu summas 1104 eurot ja sundraha summas 645 eurot, ekspertiisitasud summas 444, s.o. menetluskulud kokku 2193 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: arvates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu
- kuupäevaks tuleb tasuda mitte vähem kui 182,75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on
- Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi.
- Välja mõista VÕS § 127 lg 1,4; § 128 lg 2,3; § 129 lg 1,2; § 1043; § 1045 lg 1 p 1 ja § 1050 lg 1 alusel Sergey Lopatnikovilt Xxxx (arve nr XXXX) kasuks 229,50 eurot, ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata kui põhjendamatu ja tõendamatu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3
(15)Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa
- Süüdistuse sisu: Sergey Lopatnikovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2014.a suvest kuni 22.09.2014 Tallinnas Xxxx korteris pani toime järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise oma 80-aastase ema Xxxx suhtes, kusjuures peksis korduvalt Xxxx, põhjustades Xxxx tervisekahjustusi: 22.09.2014 ja 23.09.2014 tuvastati kannatanul VIII, IX ja X roide murrud vasakul, erineva vanusega nahaalused verevalumid näol, imendumisjärgus nahaalused verevalumid rindkerel, haav peas paremal pool, rindkere ja pea põrutus. Seega pani Sergey Lopatnikov toime järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise ehk
§ 122
järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ja 3, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt). Samuti tema ajavahemikul 2014.a suvest kuni 22.09.2014 Tallinnas Xxxx korteris pani toime järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise oma 74-aastase isa Xxxx suhtes, kusjuures peksis korduvalt Xxxx, põhjustades Xxxxle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: 22.09.2014 ja 23.09.2014 tuvastati kannatanul mitmete kehapiirkondade põrutused koos nahaaluste verevalumitega erinevates kehapiirkondades (hulgalised verevalumid näol ja kehal sh mõlema silma laugudel) ning erineva vanusega mõlemapoolsed roiete murrud (rindkerel paremal VII roide värske murd, lisaks paranemisjärgus paremal VI roide murd ja vasakul V-VI roide murd). Xxxxl diagnoositi 23.09.2014 haiglasse toimetamise järgselt lihase traumaatilist isheemiat (väheveresust), mida kinnitab vereanalüüsis müoglobiini ehk lihasvalgu kontsentratsiooni märgatav tõus, mis on traumaatilisele lihaskahjustusele viitav kliiniline leid. Müoglobiini hulga tõusust veres kujunes välja neerude puudulikkus. Xxxx üldseisund halvenes progresseeruvalt ning lõpuks lisandus kahepoolne kopsupõletik, mis oli 06.10.2014 Xxxx surma otseseks vahetuks põhjuseks. Xxxx surma saabumine on põhjuslikus seoses temal alates 22.09.2014 tuvastatud tervisekahjustustega. Sergey Lopatnikov pani toime surma põhjustamise ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei teadnud, et tema tegevuse tagajärjel saabub kannatanu surm, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega pani Sergey Lopatnikov toime teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest ehk
§ 117lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema 20.01.2015 kella 15.30 paiku Tallinnas Kentmanni 18 asuvas notaribüroos ähvardas Xxxxt tapmisega. Kuna süüdistatav oli korduvalt olnud oma vanemate suhtes vägivaldne ja kannatanu teadis, et süüdistatav käitub alkoholijoobes agressiivselt, siis võttis kannatanu ähvardust reaalsena ning kartis oma elu ja tervise pärast. Seega pani Sergey Lopatnikov toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk
§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4
(15)2.Kohtu põhjendused 2.1
§ 117
lg 1 2.1.1 Objektiivne koosseis Kohus leiab, et Sergey Lopatnikov on toime pannud
§ 117lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis kattub tapmise objektiivse koosseisuga. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et Xxxx olid 22.09.2014 resorbeeruvad hematoomid näol ja kehal (kiirabikaardist nähtuvalt). Surnu ekspertiisiaktist nr xxxx nähtub, et Xxxxl esinesid mitmete kehapiirkondade põrutused koos nahaaluste verevalumitega erinevates kehapiirkondades ning erineva vanusega mõlemapoolsed roiete murrud. Arvestades Xxxxl haiglas viibimise ajal diagnoositud lihase traumaatilist isheemiat, on alust arvata, et Xxxx surma saabumine on põhjuslikus seoses haiglas ja kohtuarstlikul lahangul tuvastatud tervisekahjustustega. Ekspert andis kohtus selgitusi selle kohta, et kuna Xxxx puhul on tegemist erinevates kehapiirkondades ja erinevatel anatoomilistel joontel paiknevate vigastustega, siis on põhjust arvata, et tegemist ei ole üksnes kukkumisel saadud vigastustega ja et need vigastused võisid tekkida löökidest. Arvestades nahaaluse rasvkoe vähest väljendatust, võib hinnata, et tegemist oli üleüldise organismi kurnatusseisundiga koos langenud toitumusega. See oli väliselt tajutav. Imendumisjärgus olevad verevalumid võisid tekitatud olla orienteeruvalt 2-3 nädalat enne kohtuarstlikku lahangut. SA PERH-i väljavõttest Xxxx haigusloost nähtub, et lõplikuks kliiniliseks põhihaiguseks on Xxxxl lihase traumaatiline isheemia, kaasuvaks haiguseks lisaks muudele on ka roide murd ( värske 7.roide murd). Samuti nähtub haigusloost, et temal esinesid 9.,10. ja 12. roidel vana murru järgsed deformiteedid. Nii Xxxx kui Xxxx vigastusi on näinud ja kirjeldanud ka tunnistajad (Kallavere Haigla arst), (Kallavere Haigla sotsiaaltöötaja) ja (EMO arst). Seda, et 22.09.2013 oli koos oma vanematega viimaste elukohas alkoholijoobes Sergey Lopatnikov, kinnitasid tunnistajad Xxxx, Xxxx ja ka Sergey Lopatnikov ise, kes ütles, et alkoholi tarvitamist alustas ta juba selle päeva hommikul. Tunnistaja Xxxx seletas kohtule, et tema on majas, kus Lopatnikovid elasid, korteriühistu esinaine. 22.09.2014 oli majas püstikute vahetus ja seoses sellega käis tema 22.09.2014 Lopantikovide korteris umbes kella 9-10 vahel hommikul. Korteris viibisid Xxxx, Xxxx ja Sergey Lopatnikov. Sergey Lopatnikov oli purjus. Kella 11.45 ajal tuli temale telefonikõne naaberkorterist, temale öeldi, et 50.ndast korterist vanainimene karjub, et „aidake“ ja „tapetakse“ ja kuuluda on ka löökide helisid. Tema läks Lopatnikovide korterisse ja nägi, et Xxxx lamas näoga akna poole, Xxxx vaatas hirmunult ringi. Sergey Lopatnikov eitas peksmist 5
(15)ja tema vanematelt ta vastust ei saanud, kas siis löödi neid või ei. Sama päeva õhtul oli Xxxxa olnud tänaval, ei teadnud kuhu minna. Helistaja viis Xxxxa I korrusele majja. I korrusel nägi tema Xxxx, kes oli läbi pekstud, tema nägu oli sinine. Ta ei öelnud, kes teda lõi, ainult värises. Koos läksid nad Xxxxa korterisse, kuigi algselt Xxxxa ei tahtnud minna, peitsi end tema selja taha ja ütles, et ta kardab. Korteris oli Xxxx, kes lamas põrandal, mitte diivanil nagu enne. Sergey oli sellises poosis, et kas hakkab kohe lööma või kavatseb ta üles tõsta. Tema karjus Sergeyle, et mida sa teed ja Sergey vastas, et ta juba kutsus kiirabi. Sergey eitas, et on kedagi peksnud, kuid Xxxxl olid ka sinikad näha näol. Peale Sergey ja Xxxx kedagi korteris ei olnud. S.Lopatnikov tarvitas tihti alkoholi. Korter haises. Tunnistaja Xxxx oli 22.09.14 tööl politseipatrullis. Väljakutse peale sündmuskohale sõitnud, nägi ta korteris vanainimestel näos hematoome. Sergey Lopatnikov oli silmnähtavalt alkoholijoobes, mingeid vastuseid selle kohta , mis juhtus, ei andnud. S.Lopatnikov oli agressiivne nii kiirabi, politsei kui oma vanemate suhtes „Kusevad ja situvad mu korteri täis, ma veel näitan neile“ – midagi sellist ütles. Ropendas. Otsest vastust ei andnud, mis juhtus, aga selline lause oli, et „nad ise kukuvad“. Isa keha oli kaetud tekiga, ema istus voodil ja üritas püsti tõusta, vaatas kogu aeg ukse poole, mille taga oli Sergey, nagu kardaks. Tundus , et otseselt kardab midagi juhtunu kohta öelda. Korteris oli ebameeldiv hais, tundus, et seal pole koristatud. Tunnistaja Xxxx (Xxxx kauaaegne sõber) käis Lopatnikovide korteris sel päeval, kui Xxxx.ja Xxxxd haiglasse viidi. Ta nägi Xxxxl sinikaid, Xxxxl ei pannud sinikaid tähele, aga ta lamas põrandal ilma riieteta, tema aitas teda riidesse panna. Xxxx ütles sel korral temale, et Sergy Lopatnikov lõi, kuna oli purjus. Ta käis Xxxxt ka haiglas vaatamas ja ka siis tunnistas Xxxx, et Sergey lõi. Xxxx oli väga kõhn. Tunnistaja, kes on kiirabi arst kinnitas, et 22.09.2014 oli väljakutse Xxxx. Tema oli brigaadi juht. Väljakutse sisuks oli see, et korteris toimus peksmine. Korteris olid kannatanud ( 2 vanurit, mees ja naine), veel 1 mees ja ühistu esimees. See mees, kes seal oli, oli nende vanurite poeg. Ta oli alkoholijoobes ja küllaltki agressiivne. Tahtis vanureid üle vaadata ja tuli isegi kätega külge, et miks politsei kutsuti. Vigastused olid näha eriti naisel, üle keha nahaalused hematoomid, seal oli ka vanu hematoome, erinevas paranemisastmes. Mehel – samuti nahaalused hematoomid, ei tahtnud eriti kontakti võtta. Tundus, et nad
tid mõlemad, algul naine ütles, et poeg peksis, aga kui poeg tuli lähemale, siis vaikis, mees oluliselt ei rääkinud. Naine ütles, et see on korduvalt nii olnud, et pekstakse. Tundus, et nad ei julgenud rääkida. Tema hinnangul ei saa sellised vigastused hematoomid tekkida kukkumisest, kuna need olid üle keha erinevates keha piirkondades. Vigastusi Xxxxidel nägi ka korteris käinud sotsiaaltöötaja. Kui Xxxx põrandalt voodisse aidati, siis mees oigas. Tunnistaja Xxxx rääkis kohtule, et 22.09.2014 töötas ta Xxxx majas. Vahetas kanalisatsiooni. Korteris oli jube olukord. Seal olid kaks eakat inimest, üks mees lesis voodis ja naine liikus, aga oli ka samasuguses seisundis. Korter oli must kõikjal. Kedagi rohkem polnud seal korteris. Nende poega nägi ka millalgi. Kui ta oli alumises korteris, siis ta kuulis, kuidas naine karjus appi. Tema siis noomis seda meesterahvast (viitab S.Lopatnikovile saalis), et mida te teete, need on ju teie vanemad. Kedagi teist 22.09.2014 Lopatnikovide korteris peale Sergey Lopatnikovi ja tema eakate vanemate ei olnud. Seda, et korteris oleks veel keegi viibinud, ei ole kinnitanud ka Sergey 6
(15)Lopatnikov ise. Ekspert on andnud hinnangu, et Xxxx vigastused võisid olla saadud löökidest. On tõenäolisem, et löökidest, mitte kukkumisest, sest tegemist on erinevaid kehapiirkondi haaravate vigastustega erinevatel anatoomilistel joontel. Ekspert kinnitas seda ka kohtuistungil. Lahangul tuvastati Xxxxl ka puudulikust toitumusest tingitud kurnatusseisund. Kõik eelpool loetletud tõendid kogumis kinnitavad, et 22.09.2014 oli Lopatnikovide korteris kahe vanainimese peksjaks just Sergei Lopatnikov, kes käitus agressiivselt ja oli alkoholijoobes. Eksperdi hinnangul on Xxxx surma saabumine põhjuslikus seoses haiglas ja kohtuarstlikul lahangul tuvastatud tervisekahjustustega. Tunnistajate ütlustes ei ole kohtul mingit põhjust kahelda ja need on usaldusväärsed. Kuriteo toimepanemise aja ja koha üle sisuline vaidlus kohtuistungil puudus. 2.1.2. Subjektiivne külg Subjektiivsest küljest eeldab
§ 117lg 1 koosseis ettevaatamatust.
Kohtu hinnangul on Sergey Lopatnikov Xxxx surma põhjustanud hooletusest. Ta ei teadnud, et tema poolt Xxxx peksmine põhjustab Xxxx surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. S.Lopatnikovile oli hästi teada, millises tervislikus Xxxx üldjoontes on. Sellest annab tunnistust näiteks tunnistaja Xxxx, kellele ta purjus peaga ju vanemate käitumist iseloomustas. Üldine kurnatusseisund, mille on tuvastanud ekspert Xxxx lahangul, ei saanud S.Lopatnikovile samuti märkamata jääda. S.Lopatnikovile oli hästi teada ka oma isa vanus (74 aastat). Kõrges eas isiku peksmine selliselt, et tekitatakse roide murd, võib alati kausaalahelas tuua kaasa selle isiku surma. Ei ole tuvastatud, et S.Lopatnikovil oleks olnud tahtlus tappa Xxxx, seetõttu ei ole põhjendatud ka kannatanu esindaja taotlus kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks. Tapmistahtluse puudumise vastu räägib asjaolu, et S.Lopatnikov kutsus ise vanematele kiirabi, samuti asjaolu, et selliseid vigastusi, mis oleksid ilmselgelt olnud suunatud elu võtmisele, kannatanul ei esinenud. Tegemist ei olnud eluohtlike vigastustega nagu on tuvastanud ekspert. S.Lopatnikovi poolt häirekeskusse tehtud kõne salvestisest nähtub pigem see, et S.Lopatnikov ei tea ise ka, kas seda väljakutset tegelikult vaja oli teha, ta räägib sellest, et ta ei taha oma vanemaid enam näha ja tahab, et viidaks korterist minema, kuna nad mustavad korterit ja ei ole adekvaatsed. Seda, et S.Lopatnikovi vanemad olid viimasel ajal haiged, teadis ja sai aru ka tunnistaja Xxxx, kes nägi Xxxx.ja Xxxxi viimati augustis 2014.a. Tema sõnul lamasid haiged vanemad põhiliselt voodis. Seega ei olnud S.lopatnikovile oma vanemater tervislik seisukord mingi uudis. Kaitsja väited selle kohta, et S.Lopatnikov oli oma vanematele tubli ja hea poeg, kes hoolitses nende eest parimal võimalikul viisil, ei ole üldse tõepärased. Kui see oleks tõsi, siis poleks tuvastatud S.Lopatnikovi vanematel ka vanu paranenud tervisekahjustusi (verevalumid,roide murrud näiteks), ei ole kuidagi eluliselt usutav, et S.Lopatnikovi vanemad muudkui kukkusid hommikust õhtuni ja selliselt need tervisekahjustused siis said. Xxxxa poleks sattunud tänavale hirmunud olekus ja kartnud korterisse naasta. Xxxx poleks lamanud riieteta põrandal ega valust oianud, kui teda diivanile tõsteti. Hoolitsev poeg poleks takistanud kohale tulnud kiirabi ega politsei tööd ja poleks alustanud alkoholitarvitamist juba hommikust saadik vaid oleks selle asemel nende elupaika korrastanud, vanemate eest hoolitsenud. Eluliselt usutav on pigem see, et S.Lopatnikovi eesmärk oli oma vanemaid selliselt peksta, et nad lõpuks ometi haiglasse viidaks, et ta ei peaks enam nende eest vastutama ja ei peaks neid kunagi korterisse enam tagasi võtma. S.Lopatnikov ei käinud kordagi hoolitseva pojana oma vanemaid haiglas vaatamas ega tundnud nende edasise käekäigu kohta ka vähimatki huvi. Nagu asja materjalidest nähtub, ei ole ta kandnud ka vanemate matusekulusid. Ka kohtuistungil antud viimases sõnas ütles S.Lopatnikov valjuhäälselt, et ta ei ole mitte milleski süüdi ja süüdi on hoopis need, kes tema vanemate eest vajalikul määral ei hoolitsenud. Enda on ta paraku sellest seltskonnast välistanud. Seega ei ole S.Lopatnikov avaldanud ka vähimatki kahetsust toimepandu pärast. S.Lopatnikovi vägivaldusest rääkis kohtule ka tunnistaja Xxxx, kes on Sergey Lopatnikovi 7
(15)endine abikaasa. Tunnistaja kinnitas, et kui S.Lopatnikov tarvitas alkoholi, siis oli ta agressiivne ja on tema suhtes ka vägivaldne olnud. Tunnistaja Xxxx ütles kohtule, et tema on sotsiaaltöötajana Lopatnikovide juurde ka varem väljakutseid saanud, probleemiks on olnud see, et vanemad on näljas ja hooldamata. 2.2
§ 122
(kehtivas redaktsioonis
§ 121
lg 2 p 2,3) 2.2.1 Objektiivne külg
§ 122
järgi nähti ette vastutus järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest.
§ 121
lg 2 p 2,3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt. Asjaolu, et nii Xxxx kui Xxxxt on ajavahemikus suvest 2014 kuni 22.09.2014 kehaliselt väärkoheldud, on tõendatud: Isiku läbivaatuse protokolliga 22.09.2014 ( koos fototabeliga), millest nähtub, et Xxxxl on parema silma juures hematoom ; Kiirabikaardilt nähtub, et Xxxx olid 22.09.2014 hulgihematoomid nöol, kätel ja rindkerel ; Isiku läbivaatuse protokollist ( koos fototabeliga) nähtub, et Xxxxl on 22.09.2014 hematoomid näol ; Kiirabikaardilt Xxxx kohta 22.09.2014 nähtub, et patsiendil on näol ja kehal resorbeerivad hematoomid. Seda, et Xxxxt ja Xxxx on pekstud ka varem, see on enne 22.09.2014, kinnitavad ka väljavõtted nende haiguslugudest, samuti ekspertiisiaktis kajastuv, kust nähtub, et isikutel esinevad ka vanemad, paranenud või paranemisjärgus olevad vigastused. Xxxx oli Sergey Lopatnikovi isa , Xxxx oli Sergey Lopatnikovi ema. Selles osas mingit vaidlust ei ole, samuti on tuvastatud, et Sergey Lopatnikov elas sageli oma vanemate juures, kusjuures S.Lopatnikov kasutas elutuba ja vanemad kööki. S.Lopatnikov pidi pojana oma vanemate eest hoolitsema ja enda sõnul seda ka parimal võimalikul viisil tegi. Tunnistaja Xxxx andis kohutus ütlusi selle kohta, et 23.09.2014 kohtas ta Xxxxat, kes avaldas, et kardab koju minna, kuna seal pekstakse teda. Tunnistaja Xxxx iseloomustas Sergey Lopatnikovi kui enda endist abikaasat. Ta ütles kohtus, et kui Sergey Lopatnikov tarvitas alkoholi, oli ta agressiivne ja on tarvitanud füüsilist vägivalda ka tema suhtes. Antud kriminaalasja kohta teavet anda ei osanud. Tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et 23.09.2014 käis tema perearstina Lopatnikovide kodus, väljakutse tegi keegi naine, Lopatnikovide sugulane. Kutsuti, kuna Xxxxt olevat löödud. Kui tema kohale jõudis, oli seal kiirbai ja seetõttu tema isiklikult patsientidega ei tegelenud ja traumat ka ei fikseerinud ega näinud. Ka enne seda juhtumit on tema poole pöördunud Xxxx, et selles korteris on vägivald, poeg ei hoolitse vanemate eest. 2014. aasta suvel ta oma patsiente ei näinud, küll aga enne seda käis Xxxx käega arstil, oli õmblemist ja sidumist vajav haav. Tunnistaja oli erakorralise medistsiini osakonnas valvearst ja kui Xxxxa toodi sinna, siis temaga ta tegeleski. Naisel olid verevalumid näol ja kehal, ta kaebas valu, kompuuteruuringus tuvastati tal roidemurrud. 8
(15)Tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et ta käis Lopatnikovide kodus 14.09.2014, siis, kui oli Xxxx sünnipäev. Xxxx oli väga kõhn, Sergeyd kodus ei olnud. Elamine oli koristamata. Peale seda külastust helistas ta Xxxxle ja ütles, et Xxxx on väga nõrk ja ta tuleks haiglasse panna. Xxxx kutsus perearsti. Sel päeval, kui Xxxx ja Xxxx haiglasse viidi käis ta ka seal, siis nägi, et Xxxx oli nägu sinine, Xxxx lamas põrandal ilma riieteta. Xxxx ei ole kunagi varem midagi korteris toimunust rääkinud, aga seekord ütles, et Sergey lõi, sest oli purjus. Samuti ütles Xxxx seda talle haiglas, kui ta Xxxx vaatamas käis. Tunnistaja Xxxx oli varasemalt Sergey Lopatnikoviga suhtes, tunneb ka tema vanemaid. 2014.aastal elas Sergey koos vanematega ja temal käis lihtsalt külas. Vanemad elasid köögis ja Sergey elas elutoas. Sergey lootis, et vanemad tulevad haiglast koju tagasi, kuid ei rääkinud sellest, kas tulevad või mitte. Diivani, millel vanemad magasid, viskas ta välja, sest see oli täis kustud. Sergey tundis oma vanemate pärast muret, ostis süüa, viis isa juuksurisse jne. Tunnistaja ütlusi ei ole küll põhjust täiesti ebausaldusväärseteks lugeda, kuid on ilmne, et Lopatnikovide kodus valitsevast olukorrast ei olnud temal täit ülevaadet , samuti puudus tal teadmine, mis tegelikult vanemate ja Sergey Lopatnikovi suhetes toimus. Tema külastas neid harva. Kui sageli Sergey Lopatnikov 2014 aastal üldse merelt (töölt) kodus oli, ta ei tea. Sellest võib järeldada, et ta ei tea ka Lopatnikovide kodust olukorda 2014.aastal tervikuna. Tunnistaja Xxxx(sotsiaaltöötaja) andis ütlusi selle kohta, et 23.09.2014 teatas Lopatnikovide elukoha korteriühistu esimees temale, et politsei viis Lopatnikovide poja ära ja vanemad vajavad abi. Koahepeal sai teada, et poeg oli laamendanud ja vanemaid peksnud. Kui ta kohale läks, siis nägi, et isa (Xxxx) on pikali maas, ema oli sinikaid täis. Kui isa voodisse aitasid, siis ta oigas ja hoidis kogu aeg kõhtu kinni. Mõlemad oigasid ja oli näha, et neil on valus. Tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et tema töötas 22.09.2014 Xxxx majas ja vahetas seal kanalisatsiooni torusid. Korteris elasid kaks vanainimest. Tema mäletamist mööda oli see korter õudne, kõikjal oli mütsus. Korteris olid kaks vanainimest, mees ja naine. Mees lamas voodis ja naine liikus. Ta nägi ka seal ühte nooremat meest. Naine üritas korterist väljuda, aga see noorem mees tassis ta tagasi. Temale tundus, et see noorem mees ei olnud adekvaatne. Kas oli alkoholijoobes või muus joobes või siis pohmellis. Naine üritas välja rabeleda, aga mees tiris ta korterisse tagasi. Kui ta oli töötamas korrus allpool, siis sellest korterist kuulis ta ka karjeid. Keegi karjus midagi ebatsensuurset ja naisterahvas karjus appi. Selle noorema mehe tunneb ta ära (viitas kohtusaalis olevale Sergey Lopatnikovile). Tunnistaja Xxxx elas Lopatnikovidega samas majas, korrus allpool. 23.09.2014 hommikul nägi ta tööle minnes Xxxxt korterist väljas, küsis, miks ta seal seisab. Naine vastas, et ta kardab minna korterisse tagasi, sest seal pekstakse teda. Tema nägu oli sinine. Ta läks siis koos Xxxx korterisse koos ühe samas majas elava mehega. Nägi vanameest (Xxxx) istumas koridoris maika väel. Nad tassisid mehe voodisse. Vanal mehel vigastusi ei olnud näha, aga ta oigas. Tunnistaja Xxxx (endine naaber Lopatnikovidel) andis ütlusi selle kohta, et 22.09.2014 kuulis tema oma korterist, et vanem naisterahvas karjus üleval korteris midagi. Tema küsis remondimeestelt (vahetati torusid majas), mis toimub ja need vastasid, et vanem naisterahvas kardab ja on ehmunud. Sellest korterist kostus alatasa helisid, eriti nädalavahetustel, kuna seal joodi. Oli kuulda ka vanainimeste karjumist või oigamist, aga ta ei tea, millega see seotud oli. Alati, kui ta Sergy Lopatnikovi nägi, oli too alkoholijoobes. Tunnistaja Xxxx (käesoleval ajal Sergey Lopatnikovi abikaasa) andis ütlusi selle kohta, et ta nägi S.Lopatnikovi vanemaid 23.09.2014 , so sel päeval, kui nad haiglasse viidi. Temale helistati politseist. Korteris oli Xxxx, kes lamas diivanil ilma riieteta, Xxxx oli tugitoolis ja nägi õudne välja : silma all oli sinikas, nägu oli sinine. Sergeyl olid pidevad konfliktid isaga, Xxxx 9
(15)alati kartis, kui riidu läksid, et siis hakkavad kaklema.. Xxxx käis abi palumas teise poja naise käest, käis toiduaineid küsimas. Nad nagu andsid mõista, et Sergey neid peksab, aga kartsid tõtt rääkida. Tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et 23.09.2014 kui erakorralise meditsiini osakonda toodi Xxxx, siis tema tegeles temaga. Tal olid verevalumid kehal, marrastused, kriimustused ja ta oli väga kõhn. Mis temaga juhtus, seda ta ei mäletanud. Tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et ta on Xxxx korteri naaber. 2014.aastal on ta korduvalt kuulnud korterist vanema naise kisa. Sel päeval kui ta helistas korteriühistu esinaisele, nägi ta Xxxxat korteri ukse vahel, siis trepimademel lamamas. Naine sosistas, et teda aidataks, et Sergey peksab teda.. Ühel korral nägi ta trepimademel lamamas nii Sergeyd kui Xxxx, kui ta astus nende juurde, siis Sergey märkas teda ja hakkas emaga rääkima. Käskis emal mitte vedeleda seal ja püsti tõusta. Sergey ise oli väga purjus ja oli tunda, et ta mitte ei abistanud naist püsti tõusta vaid aitas teda korterist välja tassimisel hoopis kukkuda. Sergy Lopatnikov oli pidevalt alkoholijoobes. Ta on kuulnud naisterahva kisa sellest korterist korduvalt. Kuulis, kuidas ilmselt purjus isik karjus mingeid dokumente otsides ja ema karjus, et „Sergy, ära puutu, ära tee!“. Siis ilmselt tõstis poeg isa vastu kätt. Tunnistajate ütlused on kohtu hinnangul objektiivsed ja usaldusväärsed ja viitavad üheselt sellele, et S.Lopatnikovi vanemaid peksis just S.Lopatnikov ise, mitte keegi teine ja et oma vigastusi said nad põhiliselt just peksmisest, mitte kukkumisest. Kannatanu Xxxx on süüdistava venna naine. Ta andis ütlusi selle kohta, et Xxxx ja Xxxxe nägi viimati ca pool aastat enne nende haiglasse sattumist. Nad palusid abi ( see võis olla aprillis). Rääkisid, et süüdistava ajas neid tänavale kodust. Oli juhus, kus neilt võeti kodu võtmed ära, siis politsei abiga said lõpuks koju tagasi minna. Septembris 2014 helistati Maardu haiglast ja öeldi, et nad sattusid haiglasse. Tema käis haiglas Xxxx vaatamas, ta oli ratastoolis, ei saanud käsi liikuda, et ütles, et roided on murtud, näol suured hematoomid. Rääkis, et Sergey peksis. Kannatanu sõnul kestis peksmine perioodiliselt , Lopatnikovid käisid haiglas ja lasti alati jälle koju, osutati ainult esmaabi. Xxxx ja Xxxx ja tunnistajad ja juristid ja arstid ja sotsiaaltöötaja – kõik rääkisid seda. Xxxx rääkis, et selsamal haiglasse sattumise päeval peksti neid. Ja enne seda ka , aga viimasel korral lihtsalt naabrid ei pidanud vastu. Xxxx rääkis, et peamiselt peksti rindkeresse jalgadega. Xxxx oli võimeline seda rääkima oma tervisliku seisundi kohta. Oli adekvaatne. Xxxx rääkis, et neil oli korteris pidu olnud järjekordne ja siis hakati jälle neid mõlemaid peksma . Xxxx rääkis ise ka, mis oli temaga juhtunud, palus, et üüriks korteri ja viiks neid peale haiglat sinna. Xxxx rääkis, et poeg ja tema sõbrad peksid teda. Löödi igale poole ja nõuti korteri dokumente. Xxxx ütles, et jalgadega peksti kõhu piirkonda peamiselt ühele poole. Xxxxd peksti pidevalt, politseis on andmed olemas, oli Ravi tn haiglas, õmmeldi pea kinni, kätt õmmeldi jne. Viimased vigastused tekitati just siis, kui haiglasse viidi, ta ei saanud seista ega istuda siis, ainult roomata. Sergey oli selle hetkeni hea poeg, kuni sai endale vanemate korteri ( 2011-2012 paiku). Peale korteri enda nimele saamist majutas sinna kohe oma elukaaslase ja sõbra, kannatud hakkasidki haiglasse sattuma peale seda. Kannatanu Xxxx ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Mitmed tunnistajad on kinnitanud, et kui nad Xxxxaga vestlesid, siis viimane justkui kartis midagi, kartis rääkida sellest, mis on juhtunud. On eluliselt usutav, et Xxxxa söandas rääkida oma probleemidest just Xxxx, kes oli tema poja naine ja kes oli talle vajadusel kordi toeks olnud. SA PERH-i väljavõttest Xxxxa haigusloost nähtub, et lõplikuks kliiniliseks põhihaiguseks on roiete hulgimurd (3 roide murd). 10
(15)Vigastuste olemasolu nii Xxxxal kui Xxxxl kinnitavad ka Kallavere Haigla meditsiinilised dokumendid. Surnu ekspertiisiaktis nr xxxx antud eksperdiarvamusest nähtub, et hospitaliseerimisel esinesid Xxxx järgmised tervisekahjustused: VIII, IX ja X roide murrud vasakul, erineva vanusega nahaalused verevalumid näol, imendumisjärgus nahaalused verevalumid rindkerel, haav peas paremal pool, rindkere ja pea põrutus. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Häirekeskusesse tehtud kõne stenogramme, milles ühes kõnes Sergey Lopatnikov kutsub kiirabi, kuna ta vanemad urineerivad ja roojavad ning ta on nendest tüdinenud ning soovib, et vanemad kuskile ära viidaks, ta on ükskõik kuhu. Teises kõnes kutsub kiirabibrigaad patrulli, kuna joobes poeg on agressiivne, on peksnud oma eakaid vanemaid ning nüüd tundub, et tuleb ka kiirabitöötajatele kallale. Kolmandas kutsuvad sotsiaaltöötajad 23.09.2014 kiirabi, kuna korteris on eakad inimesed läbi pekstud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et alkoholi sisaldus Sergey Lopatnikovi väljahingatavas õhus oli 1,629 mg/l. Ekspert andis kohtus selgitusi selle kohta, et kuna Xxxx puhul on tegemist erinevates kehapiirkondades ja erinevatel anatoomilistel joontel paiknevate vigastustega, siis on põhjust arvata, et tegemist ei ole üksnes kukkumisel saadud vigastustega ja et need vigastused võisid tekkida löökidest. Arvestades nahaaluse rasvkoe vähest väljendatust, võib hinnata, et tegemist oli üleüldise organismi kurnatusseisundiga koos langenud toitumusega. See oli väliselt tajutav. Imendumisjärgus olevad verevalumid võisid tekitatud olla orienteeruvalt 2-3 nädalat enne kohtuarstlikku lahangut. Tunnistaja Xxxx, kes on S.Lopatnikovi sõber, andis kohtus ütlusi selle kohta, et S.Lopatnikovi vanemate tervis oli korras kuni nende haiglasse viimiseni. Kõik oli suurepärane. Ta nägi küll vigastusi vanematel, aga isa või ema võisid mõlemad saada löögi uksest, et kui väikest kasvu ema läheb tuppa ja isa tualetti, siis sai löögi uksest ja ema kukkus, siis pandi vigastatud kohale midagi külma peale. Lopatnikovide kodus tarvitasid alkoholi kõik: isa, ema, Sergy, Sergey sõbranna Xxxx ja tema ise ka. Sergey hoolitses vanemate eest väga hästi. Miks vanemad haiglasse viidi, seda ta ei tea. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Esiteks ei ole need ütlused kooskõlas ülejäänud kriminaalasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega ja teiseks ei olnud tunnistaja siiski kogu Lopatnikovide pere elukorralduse ja suhetega täielikult kursis. Ilmne on ka see, et tunnistaja ei soovi oma sõbra kohta, kellega ta ise koos Lopatnikovide kodus korduvalt alkoholi tarvitas, mitte midagi halba öelda. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate ja kannatanu ütlustes selle kohta, et Sergey Lopatnikovi vanemate kehavigastuste põhjustajaks oli just Sergey Lopatnikov, kuigi viimane ise seda kategooriliselt eitab ja andis kohtus ütlusi selle kohta, kui hea, armastav ja hooliv poeg oli tema oma vanematele. S.Lopatnikovi ütlused selles osas on täiesti ebausaldusväärsed. Tõenäoline on see, et S.Lopatnikov ei suutnud oma haigete vanemate eest ise hoolitseda, kuid ei teinud ka vähimaidki jõupingutusi (peale purjus peaga kiirbaisse helistamise ja vanemate äraviimise sooviga esinemise), et endale üle jõu käiva probleemi korral otsida mingisugustki abi. Hinnanud tõendeid kogumis leiab kohus, et Sergey Lopatnikov peksis oma vanemaid süüdistuses näidatud ajavahemikus. Peksmine kestis perioodiliselt ja vanematele tekitas peksmisega S.Lopatnikov mitmeid vigastusi. Seega peksmine toimus korduvalt ja põhjustas 11
(15)kannatanutele nii tervisekahjustusi kui füüsilist valu. On ilmselge, et roidemurdu ei ole võimalik põhjustada selliselt, et inimene valu ei tunneks selle tekitamise ajal. Sergey Lopatnikov oli kinnipidamise ajal tugevas alkoholijoobes, tema enda sõnul hakkas alkoholi tarvitama juba hommikul. Ta ise on avaldanud kiirabisse helistades, et ta on oma eakatest haigetest vanematest tüdinenud ja ta soovib, et nad otsekohe haiglasse paigutataks (asitõendi vaatlusprotokollist nii nähtub). Et Sergey Lopatnikov oli alkoholijoobes olles agressiivne, see on samuti tuvastatud eelpoolnimetatud tõenditega. Mingit alust ei ole arvata, et Sergey Lopatnikovi vanemaid käis keegi niisama enda lõbuks peksmas nendel hetkedel, kui S.Lopatnikov kodus ei viibinud. Eluliselt usutav on see, et S.Lopatnikov ei soovinud enda haigete vanemate eest hoolitseda, ta soovis, et nad korterist lahkuksid ükskõik kuhu, et tema saaks elada rahulikult oma elu. Seda elulist usutavust kinnitavad ka tunnistajate ja kannatanute ütlused. Et peksmine toimus pikema perioodi vältel, sellest annavad tunnistust meditsiinilised dokumendid, mis on kriminaalasjas. Nendest nähtuvalt on tuvastatud Lopatnikovidel mitte ainult värsked vaid ka vanemad, paranenud või paranemisjärgus olevad vigastused. Xxxx surnukehale tehtud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusest nähtub, et 23.09.2014 hospitaliseerimisel esinesid Xxxxl VIII,IX ja X roide murrud, erineva vanusega nahaalused verevalumid näol, imendumisjärgus nahaalused verevalumid rindkerel, haav peas paremal pool, rindkere ja pea põrutus. Paranemisjärgus VIII, IX, X roide murrud vasakul võisid olla tekitatud 1-2 kuud enne surma saabumist. Asja materjalidest nähtuvalt saabus Xxxx surm 17.10.2014, seega need paranemisjärgus olevad roidemurrud võisid olla tekitatud kõige varasemalt augustis 2014, hiljemalt aga septembris 2014. Igal juhul esinesid Xxxxal juba hospitaliseerimisel 23.09.2014 paranemisjärgus vigastused, mis tähendab, et S.Lopatnikov pani kuriteo toime sel ajal, mis süüdistuses on märgitud suvel 2014 kuni 23.09.2014. Xxxx suhtes tehtud eksperdiarvamusest (põhjenduslikust osast) nähtub, et Xxxxl olid näha imendumisjärgus verevalumid mõlema silma laugudel, mis võisid olla tekitatud 2-3 nädalat enne kohtuarstlikku lahangut löökidest kõva tömbi esemega. Ekspertiis teostati 10.10.2014. Ülalpool nimetatud tunnistajate ütlustega ja muude tõenditega on tõendatud, et S.Lopatnikov oli vägivaldne oma vanemate suhtes ka enne 23.09.2014. 2014.aastal algas sügis 23.septembril kell 5.29, seega on süüdistuses näidatud ajaline määratlus kuriteo toimepanemise kohta täiesti korrektne. 2.2.2 Subjektiivne külg Kohus leiab, et Sergey Lopatnikov pani
§ 122
(kehtivas redaktsioonis
§ 121lg 2 p 2,3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toime tahtlikult.
Pekstes oma eakaid vanemaid sellisel viisil, et neile tekkisid hulgalised tervisekahjustused (sealhulgas roiete murrud) sai ta aru, et peksmise tagajärjel tervisekahjustus tekib, samuti sai ta aru, et see tekitab vanematele füüsilist valu. Ta suhtus sellesse ükskõikselt. Nagu ta oma telefonikõnes kiirabile väitis, on ta oma vanematest tüdinenud ja tema soov on, et vanemad viidaks kodust ära. 2.3
§ 120
2.3.1 Objektiivne külg Kannatanu Xxxx andis ütlusi selle kohta, et S.Lopatnikov 20.01.2015 notaribüroos ähvardas teda tapmisega, skandaalitses , ropendas ja lubas tal jalad murda. Kannatanu ütles, et ta on näinud pealt, kuidas Sergey Lopatnikov oma isa lõi ja oma ema tõukas. Ta küll ei uskunud, et S.Lopatnikov teda võib tappa, kuid pidas võimalikuks, et võib ta läbi peksta. 12
(15)Kohus leiab, et Xxxx ütlused on usaldusväärsed. Ta ei ole püüdnud oma ütlustega S.Lopatnikovi süüd suurendada, vaid on kinnitanud ausalt, et ta ei jäänud uskuma seda, et S.Lopatnikov oma tapmisähvarduse ka teoks teeb. Ta pole rääkinud sellest, kuidas ta peale ähvarduse kuulmist oma elu pärast tõsiselt kartma hakkas jne. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Politsei Juhtimiskeskusesse tehtud kõne stenogrammi, milles Xxxx kutsub patrulli, kuna Sergey Lopatnikov just ähvardas teda. Mingit alust ei ole arvata, et Xxxx tegi politseile telefonikõne, milles kinnitas lausvalet. Mingit põhjust temal selleks ei olnud. Süüdistus S.Lopatnikovile on esitatud vaid tapmisega ähvardamises ning kohus ei saa süüdistust oma voli kohaselt laiendada, kuigi Xxxx ütles, et tervisekahjutuste tekitamist S.Lopatnikovi poolt ta pidas võimalikuks. Kohus leiab, et kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida tapmisega ähvardamise katseks, kuna Xxxx ei võtnud tapmisähvardust tõsiselt ega kartnud selle realiseerimist S.Lopatnikovi poolt ehk S.Lopatnikovil ei õnnestunud teda panna tõsiselt hirmu tundma, kuigi see oli tema tahtluse sisuks ja seetõttu tuleb kuritegu kvalifitseerida katsena. Seega pani Sergey Lopatnikov toime tapmisega ähvardamise katse. 2.3.2 Subjektiivne külg
§ 120koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust.
Süüteoskoosseis on täidetud, kui süüdlane on pannud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muuhulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardamist reaalsena. S.Lopatnikovi soov oli Xxxxt hirmutada sellisel viisil, et too enam ei sekkuks tema ellu. Ta sai aru, et kuna Xxxx on tema vägivaldset käitumist oma vanemate suhtes varem näinud isiklikult pealt, siis on ilmne, et kui ta teda tapmisega ähvardab, siis hakkabki Xxxx enda elu pärast tõsiselt kartma ja edaspidi hoiab temast ja temaga seotud teemadest eemale. 3.Karistuse mõistmise motiivid
§ 117lg 1 näeb karistusena ette kuni 3-aastase vangistuse.
Kohus leiab, et selle kuriteo puhul on Sergey Lopatnikovi süü äärmiselt suur. Tema karistust raskendab
§ 58
p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes ja p 4 kohaselt pereliikme, süüdlasega koos elava isiku suhtes. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Sergey Lopatnikov on oma isa Xxxx surma põhjustanud küll ettevaatamatusest, kuid sellele eelnev tegevus oli jõhker ja küüniline (selle eest on temale ka süüdistus esitatud
§ 122järgi).
Iga täiskasvanud normaalne inimene saab aru, et tal on kohustus hoolitseda oma eakate vanemate eest ja igal täiskasvanud normaalsel inimesel on selleks, et vanemate viimased eluaastad kulgeksid rahulikult ja parimal võimalikul viisil, ka südamest tulev soov. Sergey Lopatnikov kuritarvitas alkoholi, ei hoolitsenud oma vanemate eest. Asja materjalidest nähtub, et eakad vanemad olid tegelikult väga nõrgad ja heast toitumusest nende puhul rääkida ei saanud. Xxxxl tuvastati peale kõige muu veel ka sügelised, mida polnud ravitud. Korter oli kasimata ja räpane, sellest rääkisid kohtuistungil mitmed tunnistajad. S.Lopatnikovil oli soov saada endale vanemate korter ja nagu kinnitas Xxxx, siis peale korteri endale saamist hakkaski S.Lopatnikov oma eakate vanematega halvasti käituma. Eelpool on kohus tunnistajate ütlusi avanud ja ei hakka neid siinkohal kordama, kuid pea igaüks neist teadis mingit juhtumit, kus S.Lopatnikovide vanematega oli midagi juhtunud või ei lastud neid oma koju üldse sisse. Vanemad tundusid tunnistajatele 13
(15)hirmunud ja ei soostunud üldjuhul ütlema, mis nendega oli juhtunud. Kuigi süüdistus on esitatud ainult Xxxx surma põhjustamises, annab tervikpildi sündmusest ikkagi see, kuidas S.Lopatnikov oma mõlema vanemaga käitus. Surma põhjustamisel ettevaatamatusest võib olla väga erinevaid teopilte. Näiteks keegi võib kedagi meelega tõugata, kuid tõugatav võib peaga millegi vastu kukkuda ja fataalne tagajärg ongi käes. Antud juhul on teopilt aga selline, mis väärib maksimumkaristust. Eriti küünilisena tundus S.Lopatnikovi viimases sõnas väljendatu. Nimelt leidis ta , et tema ei ole mitte milleski süüdi, süüdi on need, kes tema vanemate eest vajalikult ei hoolitsenud. Nimetamata jättis ta küll selle, kellel ta arvas sellise kohustuse olevat. S.Lopatnikovi suhtumist enda teosse näitab väga ilmekalt ka see, et pärast seda., kui vanemad olid mõlemad haiglasse toimetatud, ei külastanud ta neid kordagi ja tunnistajatena üle kuulatud meditsiinitöötajad kinnitasid, et kordagi ka muul viisil vanemate tervise kohta ei pärinud. S.Lopatnikov läks koos oma sõpradega haiglasse kohale siis, kui Xxxx oli surnud ja nõudis siis surnut näha, kuna see polnud võimalik, sest surnukeha enam haiglas ei olnud. Oma ema Xxxx , kes viibis samas haiglas ja Xxxx surma järgselt veel elus oli, külastamise soovi S.Lopatnikovile ei olnud (tunnistaja Xxxx Xxxx). Nagu asja materjalidest nähtub, ei ole ta panustanud ka vanemate matustesse. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei ole. Samuti ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
§ 121
lg 1 p 2,3 (§ 122 endises redaktsioonis) näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Ka selle kuriteo puhul on S.Lopatnikovi süü äärmiselt suur. Esineb kaks koosseisulist raskendavat asjaolu. Tema tegevus vanemate kehalisel väärkohtlemisel oli suure intensiivsusega. Süü suuruse hindamise korral on väga suur vahe, kas tekitati näiteks vaid mingid pindmised vigastused või esinesid ka roietemurrud. Karistust raskendavad samad asjaolud, mis
§ 117puhul.
Kergendavaid asjaolusid ei esine. S.Lopatnikovi käitumist iseloomustab äärmine hoolimatus ja küünilisus oma eakate vanemate suhtes, kes on temale kunagi elu kinkinud. S.Lopatnikovi ema oli väikest kasvu (164 cm pikk nagu nähtub ekspertiisiaktist), võimalik, et dementsuse nähtudega, isa oli kõhetu ja ilmselt muuhulgas ka ebapiisavast toitumusest nõrk. Selliseid inimesi peksiski korduvalt täies elujõus tugev mees oma muuhulgas alkoholist tingitud raevus ja selle eest, et vanemad olid tal lihtsalt jalus ja segasid tema head elu. Tunnistaja Xxxx sõnul avaldas Xxxxa temale, et põhiliselt peksti teda jalgadega rindkeresse. S.Lopatnikov end süüdi ei tunnistanud ja see on tema vaieldamatu õigus, kuid tema erilist küünilisust ilmestab see, kuidas ta endast kohtuistungil maalis enesekindlalt pildi kui hoolivast ja vanemaid toetavast-armastavast pojast ja kelle äraolekul vanemad teiste niinimetatud süüdlaste poolt täiesti hooletusse olid jäetud. Kohus leiab, et selle kuriteo eest väärib S.Lopatnikov maksimumilähedast karistust.
§ 57mõistes karistust kergendavad asjaolud Sergey Lopatnikovi käitumises puuduvad.
Karistust raskendavateks asjaoludeks (seda nii
§ 117
kui 121 puhul)
§ 58
p 3 ja 4 mõistes on süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas või abitus seisundis inimese suhtes, samuti süüdlase pereliikme suhtes.
§ 120
lg 1- § 25 lg 2 eest mõistetav karistus võib jääda lähemale vangistuse alammäärale, kuna kuritegu ei õnnestunud lõpule viia ja mingeid raskeid tagajärgi (näiteks pikaajalisi psüühilisi kannatusi või haigust) kannatule ei saabunud. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus S.Lopatnikovile otstarbekas arvestades eelkõige eripreventiivseid karistuse eesmärke. Rahaline karistus ei avaldaks S.Lopatnikovile vähimatki mõju. Tema suhtumine õiguskorda üldiselt on seda ilmekalt näidanud. Karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Väljatrükkidest politsei infosüsteemist nähtub, et Sergei Lopatnikov on korduvalt olnud agressiivne ja vägivaldne ning ähvardanud. 14
(15)Vastavalt
§ 64lg 1 tuleb moodustada liitkaristus.
Kohtu hinnangul tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat hinnates jüts S.Lopatnikovi süü suurust. Kuna S.Lopatnikovil on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest osa kandmata, siis tuleb see mõistetavale vangistusele liita.
- Tsiviilhagi. Kannatanu Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 780 eurot. Kohus leiab et hüvitamisele kuulub 229, 50 eurot, ülejäänud osas ei ole tsiviilhagi põhjendatud (ja tõendatud). Süüdlasel on kohustus hüvitada Xxxx matustega seotud kulud, kuna Xxxx surma põhjustajaks oli Sergey Lopatnikov. Samuti tuleb tal hüvitada Xxxxa haiglas viibimise kulud summas 25 eurot. Xxxx ravikulude kohta ei ole tõendit esitanud (2 tõendit 25 euro kohta on arve nr-lt samad ehk mõlemad tõendavad Xxxxa ravikulusid). Matusekeskuset on väljastatud 2 arvet, ei ole täpselt märgitud, kumma isiku matusekulud need on, kuid ilmne on, et esimene kulu 204.50 on Xxxx matusekulu, arvestades Xxxx surma aega, ja see kuulub hüvitamisele. Urni matuse kohta on kviitung, millest nähtub, et tasutud 2 teenuse eest, seega tuleks sellest hüvitada pool, kuna Xxxxa surm ei ole põhjuslikus seoses S.Lopatnikovi süülise tegevusega. Lisaks sellele - maksekorralduselt nähtuvalt ei ole seda kulu kandnud ei Xxxx ega Xxxx, vaid selle on tasunud hoopis Xxxx. Käsitsi on kirjutatud märge kviitungil, et kulu tasus Xxxx. Seega ei ole kohtule selge, kes selle kulu tegelikult kandis ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilhagi lahendamisel juhindub kohus VÕS § 127 lg 1,4; § 128 lg 2,3; § 129 lg 1,2; § 1043; § 1045 lg 1 p 1 ja § 1050 lg
- Anne Rebane Kohtunik 15
(15)