← Eesti

3-17-2095/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-2095 19. oktoober 2017 Kadri Palm Roman Gavrontšuki (Gavrontšuk) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

  1. Tartu Vangla poolt käesolevas asjas esitatud vastusest nähtuvalt ei ole R. Gavrontšuk esitanud vanglale taotlusi või vaideid seoses Tartu Vangla kodukorra muudatusega, mis kehtestab vangla territooriumil suitsetamise keelu. Seega pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
  2. Kohtute infosüsteemist selgub, et R. Gavrontšuk on haldusasjas nr 3-17-2002 esitanud kaebuse Tartu Vangla direktori
  3. mai
  4. a käskkirja nr 1-1/49 ja sellest tuleneva Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning koos tühistamiskaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, kuid nimetatud haldusasjas on kohus
  5. oktoobri
  6. a määrusega kaebuse tagastanud ja esialgse õiguskaitse taotluse jätnud läbi vaatamata. Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a määruse selgituste kohaselt tagastas kohus R. Gavrontšuki kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Eelnimetatud määrus ei ole praeguseks hetkeks veel jõustunud.

  1. Tartu Ringkonnakohus on
  2. juuli
  3. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd Tartu Halduskohus tagastas
  2. oktoobri
  3. a määrusega R. Gavrontšuki kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi vaidemenetlust, puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

9. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

10. R. Gavrontšuk on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.