Obsah (12)

§ 17§ 10§ 5§ 12§ 11§ 19§ 18§ 8§ 15§ 22§ 24§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-26290 Tsiviilasi Vaidlusta

) § 15 lg-st 1 lähtudes avalduse võlausaldajatele seisukoha andmiseks. Elion Ettevõtted AS nõustus võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega. Koduliising OÜ nõustus võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega osaliselt. Lindorff Eesti AS, Credit Invest OÜ, Krediidikassa AS, AS SEB Pank ja Acme Finants OÜ ei nõustunud võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega. Swedbank AS palus kohtul kohustada võlgnikku esitama varanimekiri ka oma elukaaslase (M.K.) kohta. Võlgnik vaidles Swedbank AS-i taotlusele vastu põhjendusega, et ta XXX. Placet Group OÜ (ITM Inkasso OÜ) palus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kuna võlgnik on esitanud kohtule eksitavaid andmeid. Samuti ei ole võlgnik üritanud võlausaldajaga kohtuvälist kompromissi sõlmida ning on saatnud ebaviisakaid ja ähvardavaid kirju. Maksu- ja Tolliamet ei nõustunud võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise kavaga leides, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna võlgnik ei ole püüdnud saavutada maksuvõla tasumise küsimuse lahendamist kohtuväliselt. Reval Credit AS oma seisukohta ei esitanud. Äriregistri väljavõtte andmetel oli nimetatud äriühingu pankrot kuulutatud välja 30. juunil 2010. Kohus kuulas võlgniku ära 7. novembril 2011. Võlgnik avaldas, et tema nõustaja on Ene Mändla, kes esitas kohtule ka nõusoleku olema nõustaja tsiviilasjas nr 2-11-26290 ( lk 202 I kd). 15. detsembril 2011 saatis OÜ Corrigo juhatuse liige kohtule kirja, milles teatas, et võlanõustaja E. Mändla on töötasuga kindlustatud alates 17. maist 2010. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus keeldus 5. märtsi 2012 määrusega A.A. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 17

lg 2 p 2 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kohus on küsinud võlausaldajate arvamust avalduse menetlusse võtmise kohta. 11-st võlausaldajast 8 võlausaldajat, kelle ees võlgnik omab suurimaid võlgnevusi, sh Maksu-ja Tolliamet, AS Swedbank jne, teatasid, et ei ole nõus avalduse menetlusse võtmisega. Maksu- ja Tolliameti ning Placet Group OÜ esindajad teatasid, et võlgnik on esitanud kohtule eksitavaid andmeid, ta ei ole püüdnud saavutada probleemi kohtuvälist 2 lahendamist, võlgnik on saatnud ebaviisakaid ja ähvardava sisuga kirju. Lindorff Eesti AS, Acme Finants OÜ, Credit Invest OÜ, AS SEB Pank ja Krediidikassa AS ei nõustunud võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise kavadega. Võlausaldajate vastustest nähtub, et võlgnik ei ole enne avalduse kohtusse esitamist astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt, võlausaldajad ei ole nõus võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise kavaga, samuti on võlgnik esitanud kohtule eksitavaid andmeid. Maakohus selgitas võlgnikule, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta võlgade ümberkujundamise avalduse esitajalt ära võimalust astuda vajalikke samme võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks ja uue reaalselt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, mille pinnalt saab võlgnik võlausaldajatega pidada tulemuslikke läbirääkimisi ning ka vajadusel uuesti kohtusse pöörduda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A.A. esitas Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse. Võlgnik soovis, et Viru Maakohus võtaks tema avalduse menetlusse ja võimaldaks koostada uue ümberkujunduskava. Määruskaebuses ja selle täienduses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole A.A. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud, kuna puudutatud isikud ITM Inkasso OÜ ning Maksu- ja Tolliamet on andnud asjas valeütlusi; 2) üritas võlgnik OÜ-ga ITM Inkasso kokku leppida, kuid viimasele ei sobinud tagasimaksete summade suurused. Mõistes, et sobivat kokkulepet ei tule, hakkas OÜ ITM Inkasso terroriseerima võlgniku tuttavaid. Võlgnik täitis ka teisi kohutusi, mistõttu polnud võimalik täita algsest kohustusest kuus korda suuremat summat; 3) on ITM Inkasso OÜ võlgnikku laimanud ja tema andmeid levitanud, mistõttu on võlgnik oma õiguste kaitseks pöördunud ka Andmekaitse Inspektsiooni poole; 4) väidab Maksu- ja Tolliamet alusetult, et võlgnik pole oma võlgadega midagi ette võtnud. Määruskaebuse esitamise hetkeks on A.A. vähendanud oma võlgnevuse Maksu- ja Tolliameti ees ca 700 eurolt nullini, jäänud on vaid intressid ca 400 eurot. Võlgnik on püüdnud Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Samuti on võlgnik palunud abi õiguskantslerilt ning tolleaegselt Maksu- ja Tolliameti peadirektorilt; 5) ei ole pakutud ümberkujunduskavaga mittenõustunud isikud teinud omapoolseid ettepanekuid ja mõned nendest on „riielnud“ A.A. võlanõustajaga.
3. märtsil 2012 esitas A.A. maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. VÕLAUSALDAJATE VASTUVÄITED
4. Võlausaldajad OÜ Koduliising, Maksu- ja Tolliamet, Swedbank AS, Krediidikassa AS leidsid, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Teised võlausaldajad võlgniku määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
6. märtsi 2012 määruse menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja tagastab asja samale maakohtule A.A. võlgade ümberkujundamise avalduse 3 menetlusse võtmise otsustamiseks. A.A. le tuleb võimaldada nõustaja abiga koostada uus võlgade ümberkujundamiskava.
7. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

§ 17

. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud ainult

§ 17

lg 2 p-st 2, mis võimaldab kohtul keelduda avalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et võlgnik ei ole astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Ringkonnakohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleks kohtul esmalt kontrollida

§ 17lg 1 sätestatud keeldumise imperatiivseid aluseid.

Kui esineb mõni neist asjaoludest, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.

§ 17

lg 2 nimetatud asjaolude esinemisel on kohtul diskretsiooniõigus, kas võtta avaldus menetlusse või mitte. Kui esineb üksnes mõni

§ 17

lg 2 alustest, peaks kohus enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist väga põhjalikult kaaluma kõiki asjaolusid ning kahtluse korral eelistama võlgniku huve.

§ 10

lg 1 kohustuse täitmine ei tähenda, et võlausaldajate paljususe korral peab võlgnik enne avalduse kohtule esitamist olema suhelnud kõigi võlausaldajatega. Käesoleval juhul on võlgnik juba kohtuväliselt pöördunud võlanõustaja poole, mida tuleb käsitleda vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt

§ 10

lg 1 tähenduses, mistõttu puudus maakohtul määruses märgitud alusel õigus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 8.

§ 17

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab kohus kontrollima, kas võlgade ümberkujundamise avaldus vastab seaduse nõuetele. Kohus vaatab

§ 5kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse läbi hagita menetluse sätete kohaselt, kui seadusest ei tulene teisiti. Ts

MS § 5 lg 3 kohaselt toimib kohus hagita asjas uurimispõhimõttel. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. 9.

§ 12

lg 1 p 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Võlgnikuga koos elava perekonnaliikmena tuleb käsitleda ka võlgniku faktilist elukaaslast, eriti juhul, kui võlgnikul on oma faktilise elukaaslasega ka ühised alaealised lapsed. Swedbank AS on küll soovinud, et A.A. esitaks oma elukaaslase andmed (tlk 171 ja 180, I kd), kuid A.A. on sellest keeldunud. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varanimekirja võlgade ümberkujundamise avaldusele lisamine on kohustuslik. Maakohus oleks pidanud A.A. kohustama ka elukaaslase kohta varanimekirja esitamiseks, andma selleks tähtaja ning selgitama võlgnikule, et vastasel juhul jätab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse

§ 17lg 1 p 4 ja Ts

MS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata. A.A. ei ole menetluses väitnud, et tal puudub elukaaslane. 10. Võlgade ümberkujundamise menetluse käigus peab võlausaldajaid reeglina kohtlema võrdselt. Kohtule esitatud ümberkujundamiskavas ei ole A.A. võlausaldajaid võrdselt kohelnud.

§ 11

lg 2 kohaselt kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses põhjendama. Võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees rahuldada vahemikus 0-100% (tlk 11, I kd). Võlausaldajate erinevat kohtlemist on võlgnik küll põhjendanud (tlk 5, I kd) kuid avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peaks maakohus seda põhjendatust ka hindama. 4

§ 11

lg 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgade ümberkujundamise kava.

§ 11

lg 3 kohaselt ei pea ümberkujundamiskava olema avaldusele lisatud, kui võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil. Kuna

§ 19

lg 2 p 1 kohaselt abistab võlanõustaja võlgniku ümberkujundamiskava koostamisel, peaks seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt võlgnikul olema võimalus ka puudustega esitatud ümberkujundamiskava võlanõustaja abiga täiendada ja parandada. Antud juhul oli võlgnik esitanud maakohtule taotluse nõustaja määramiseks ning võlanõustaja E. Mändla andis selleks oma nõusoleku (tlk 202, I kd). Samuti edastati kohtule

§ 18lg-ga 5 kooskõlas olev kinnitus, et võlanõustaja on töötasuga kindlustatud.

Ringkonnakohus täpsustab, et kuigi

§ 8

lg 1 esimese lause ja § 18 lg 5 kohaselt peaks võlgnik kandma nõustaja kulud, ei ole seaduse mõtte ega eesmärgiga vastuolus, kui võlanõustaja tasu või muud menetluskulud kannab kokkuleppe alusel kolmas isik. Seega olid

§ 18sätestatud nõustaja määramise eeldused täidetud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nõustaja kulude kandmiseks võib kohus anda ka võlgnikule riigipoolset menetlusabi.

§ 8

lg 3 teise lause kohaselt võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Võlgniku võlausaldajate paljusust arvestades kiirendaks ja lihtsustaks nõustaja määramine menetluse nõuetekohast läbiviimist, mh saab nõustaja abistada võlgnikku ümberkujundamiskavas olevate puuduste kõrvaldamisel ning aidata jõuda kokkuleppele võlausaldajatega. Seega tuleb maakohtul määrata A.A. le nõustaja. A.A. l tuleb nõustaja abiga esitada kohtule uus võlanimekiri selle kuupäeva seisuga, mille maakohus annab talle võlgade ümberkujundamise avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Nõustajale tuleb maakohtul anda tähtaeg värskendatud andmetele tugineva võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks. 11.

§ 12

lg 1 p 2 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ja nõuete suurused. A.A. avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus mh hindama Krediidikassa AS esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ väiteid selle kohta, et A.A. ei ole kohtule esitanud oma võlgade täielikku nimekirja ning A.A. vastu on esitatud veel teisigi hagiavaldusi, millede aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik märkinud oma võlgade ümberkujundamise avalduses. 12.

§ 15

lg 3 kohaselt lahendab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise seitsme päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest ja käesoleva paragrahvi lg 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemisest. Käesoleval juhul esitati võlgade ümberkujundamise avaldus kohtule

1. juunil 2011 ning maakohus tegi
2. märtsil 2012 määruse, millega jättis avalduse menetlusse võtmata. Seega jäi avalduse esitamise ja selle menetlusse võtmisest keeldumise vahele ca 9 kuud. Ringkonnakohus möönab, et A.A. võlgade ümberkujundamise avaldust ei saa pidada nõuetekohaseks, kuna sellel esinesid eelpool märgitud puudused. Siiski on

§ 15

lg 3 eesmärgiks tagada võlgade ümberkujundamise avalduse võimalikult kiire menetlemine. A.A. avalduse menetlemisel on maakohtul mitmete menetlustoimingute vahele jäänud põhjendamatult pikk aeg. Kohus kuulas võlgniku ära alles

1. novembril 2011, s.o viis kuud pärast avalduse esitamist.
2. jaanuaril 2012 saabus maakohtusse kinnitus, et võlanõustaja E. Mändla on töötasuga kindlustatud, kuid maakohus otsustas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alles
3. märtsil 2012, vahepeal ühtegi menetlustoimingut tegemata. Maakohus on

§ 15

lg 1 kohaselt enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist palunud võlausaldajatel esitada oma arvamuse avalduse menetlusse võtmise kohta. Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldajate arvamuse küsimine on kohtu õigus, mitte kohustus. 5 Võlausaldajate paljususe korral peaks kohus kaaluma, kas võlausaldajate ärakuulamine on selles menetlusetapis ilmtingimata vajalik või põhjustab see üksnes menetluses asjatut viivitust. Kohus võib ära kuulata ka üksnes suuremate nõuetega võlausaldajad või võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga. Võlausaldajad saavad oma seisukohti alati esitada pärast avalduse menetlusse võtmist, enne ümberkujundamiskava kinnitamist (

§ 22lg 2).

Asjaolu, et enamus võlausaldajaid vaidles võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisele vastu, ei ole kohtule siduv. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

§ 24

lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka sellise ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud.

1. Kui kohus leiab, et võlgnik ei ole ise võimeline enda õigusi kaitsma ja kohtule nõuetekohaseid taotlusi esitama, võib võlgnikule anda riigi õigusabi. Võlgnik on maakohtule esitanud määruskaebuse menetluses taotluse riigi õigusabi andmiseks (tlk 33-34, II kd), kuid see on siiani maakohtu poolt lahendamata. Maakohtul tuleb nimetatud taotluse osas võtta seisukoht. Vajadusel võib maakohus paluda avaldajal oma taotlust täpsustada, sest võlgnik on esitanud taotluse nii nõustaja määramiseks kui ka riigi õigusabi saamiseks. Võlgniku huvide kaitseks võlgade ümberkujundamise menetluses üldjuhul piisab nõustaja määramisest.
2. Hagita menetluses on menetlusosalised TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et hagita menetluses ei ole võimalik määrata universaalset menetlusmudelit ning menetlusosaliste ringi, mis osas võib TsMS § 198 lg 1 p 2 jätta mõneti eksitava mulje. Iga konkreetse menetluse puhul tuleb selgeks teha, kes ja millises ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused tuleb neile tagada. Praegu menetleb ringkonnakohus võlgniku määruskaebust avalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale.

§ 17lg 4 kohaselt võib sellele määrusele esitada määruskaebuse üksnes võlgnik.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlusse tuleks kaasata need maakohtu määruse peale kaebust esitama õigustatud isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse. Asjaolu, et käesoleval juhul kuulas kohus enne avalduse menetlusse võtmist

15 lg 1 alusel ära ka võlausaldajad ja küsis ka nende seisukohti määruskaebuse osas ei muuda neid isikuid veel selles menetlusetapis menetlusosalisteks. Vaidlustatud lahendiga võlausaldajate õigusi ei kitsendata, mistõttu ringkonnakohus ei käsitle võlausaldajaid võlgade ümberkujundamise menetluses menetlusosalistena kuni avalduse menetlusse võtmiseni. 15. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et maakohtul tuleb määrata võlgnikule nõustaja ja anda võlgnikule tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja uue võlgade ümberkujundamis-kava koostamiseks nõustaja abiga. Seejärel saab maakohus otsustada avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Maakohus peab lahendama ka võlgniku taotluse riigi õigusabi saamiseks. Asja menetlemisel peab maakohus järgima

§ 15lg 3 sätestatud tähtaega. 16. Ts

MS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse. 17.

§ 7

lg 2 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 17

lg 4 kohaselt võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus jättis võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Seega määruse 6 peale, millega ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtusse, pole määruskaebuse esitamise õigust sätestatud. Viivi Tomson Kai Kullerkupp 7 Kersti Kerstna-Vaks