TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-16-221 Kohtuotsuse kuupäev 16. juuni 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Urissaare Rantšo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informa

§ 76

lg 3 p 1 kohaselt on taotleja kohustatud võimaldama kontrollida taotluse nõuetekohasust. Kuna OÜ Crepers on äriregistrist kustutatud, majandusaasta aruanded puuduvad, siis ei ole PRIA-l võimalik kontrollida Põllumajandusministri 08.06.

1. a määruse nr 68 (Määrus nr 68) „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 2 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete täitmist. Urissaare Rantšo OÜ 30.11.
2. a vaie jäeti PRIA 18.12.
3. a vaideotsusega (tl 26-27) kohustuslikus kohtueelses menetluses rahuldamata Määruse nr 68 § 2 lõike 6,

§ 76lõike 3 punkti 1 ja Määruse nr 68 § 2 lõike 5 alusel.

1. Urissaare Rantšo OÜ esitas 29.01.
2. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4) PRIA peadirektori 19.11.
3. a otsuse nr 13-6/1276 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus nr 120015841729 uuesti läbi.
4. Urissaare Rantšo OÜ seaduslik esindaja esitas 14.02.
5. a kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 64). Tartu Halduskohtu 03.05.
6. a määrusega (tl 86-87) rahuldati Urissaare Rantšo OÜ kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Määrus on jõustunud määruskaebust esitamata. Kaebuse põhjendused
7. Kaebuse (tl 2) kohaselt ei ole kaebajal vastustaja nõutud tõendeid (majandusaasta aruanded) esitada. Seetõttu on vastustaja kaebaja arvates rikkunud uurimiskohustust ja haldusakti põhjendamise kohustust. Kuna taotlusvooru lähtetingimustes ei olnud majandusaasta aruande esitamist kui ainsat kriteeriumi toodud, siis ei ole negatiivseid tagajärgi toonud regulatsioon selge, nagu see peaks olema eriti õiguskindluse põhimõtte kohaselt, millele vastustaja justkui tugineb. Kaebuse täienduses (tl 61) heidab kaebaja vastustajale ette, et kaebajale ei selgitatud milliseid tõendeid tal tuleks majandusaasta aruande asemel esitada, millega on vastustaja rikkunud selgitamiskohustust. OÜ Crepers tegevusalaks oli vastavalt EMTAK-ile erinevate kaupade müümine. Kuna vastustaja ei ole kogunud tõendeid OÜ Crepers poolt põllumajandusliku majandustegevusega tegelemise kohta, siis on vastustaja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kuna vastustaja põhjendus on vormiline mitte sisuline, siis ei ole vastustaja täitnud haldusakti põhjendamiskohustust. Enne haldusakti andmist pidi vastustaja kaebaja ära kuulama, kuna majandusaasta aruande esitamise kohustust ei olnud noortaluniku toetuse lähteandmetes esitatud. Vastustaja vastuväited
8. Vastuses kaebusele (tl 80) ei pea vastustaja kaebust õigeks.
9. Taotlus toetuse saamiseks jäeti rahuldamata, kuna PRIA-l ei ole võimalik kontrollida taotleja vastavust Määruse nr 68 nõuetele.

§ 76

lg 5 kohaselt võib PRIA kontrollida taotluse vastavust andmekogudes sisalduvate andmete alusel. Kuna Urissaare Rantšo OÜ kohta tehti esmakanne äriregistris 07.08.

1. a, siis oli taotluse esitamise ajaks 17.08.
2. a taotleja osanik tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu, mille tõttu tuli kindlaks teha teise äriühingu, s.o OÜ Crepers müügitulu. Priit Oks omas OÜ-s Crepers varasemalt 33%-list osalust ehk olulist osalust Määruse nr 68 § 2 lg 6 mõttes.

§ 76

lg 3 p 1 kohustab taotlejat võimaldama 2 taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust. Seoses OÜ Crepers äriregistrist kustutamise ja majandusaasta aruannete mitteesitamisega ei olnud PRIA-l võimalik kontrollida Määruse nr 68 § 2 lg 6 sätestatud nõude täitmist. Kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendid puudutavad äriühingu ümberkujundamise eelset aega, s.o

1. aastat, kuid P. Oks on omanud OÜ-s Crepers 33%-list osalust 14.05.2009-08.11.
2. a ning selle ajavahemiku kohta puuduvad äriühingu tegevusala ja müügitule kohta igasugused usaldusväärsed andmed. P. Oks on OÜ Crepers juhatuse liikmena ise vastutav selle eest, et majandusaasta aruanded oleksid äriregistrile esitatud. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne ka kolmanda isiku suhtes õigena. Majandusaasta aruande esitamine oli OÜ Crepers seadusjärgseks kohustuseks. Kohtu seisukoht
3. Halduskohus jääb eelmenetluses väljendatud seisukoha juurde (tl 66-67), et kuna põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse (tl 5) kohaselt on avalduse esitajaks taotleja ärinimega Urissaare Rantšo OÜ, siis on vaidlustatud haldusakt antud äriühingu taotluse rahuldamata jätmise kohta, mistõttu saaks kaebuse rahuldamise korral kohus kohustada vastustajat ka äriühingu taotluse uuesti läbi vaatamiseks, mitte aga äriühingu seadusliku esindaja (noortalunik Priit Oksa) avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Kuna vastustaja poolt kohaldatud Määruse nr 68 § 2 lg 6 seob nõuded taotlejale (osaühing) ka osaniku varasema tegevusega, siis kontrollib kohus vaatamata eelpool sedastatule paratamatult kaebaja õiguste võimalikku rikkumist ka osaühingu ja osaühingu osanikule taotlejana esitatud nõuete aspektist.
4. Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et nõustuda tuleb kaebajaga selles, et Määruse nr 68 § 2 sõnastus, mis sätestab nõuded taotlejale ei ole just kõige selgem. Valdavalt läbib nimetatud paragrahvi käesolevat kaasust puudutavas osas sõnastus osaühing ja osanik (füüsilisest isikust), samuti räägitakse juhatuse liikmest. Määruse § 2 lg-s 6 kasutatakse esmakordselt mõiste osaühing asemel mõistet äriühing, kuid osaniku osas jäädakse jätkuvalt mõiste osaühing juurde.
5. Mõisteid osaühing ja äriühing võib teatavas kontekstis pidada samatähenduslikeks, kuid kuna käesoleva kaasuse kontekstis on vastustaja taotleja nõuetele vastavust hinnanud noore ettevõtja ühe teise äriühingu tegevuse alusel, siis tuleb nõustuda selles osas vastustaja käsitlusega, et vahetegu mõistetes § 2 lõikes 6 ei ole juhuslik. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et tulenevalt nimetatud lõikest, oli vastustaja õigustatud noore ettevõtja varasemat põllumajanduslikku majandustegevust hindama ka noore ettevõtja teiste äriühingute tegevust hinnates.
6. Kohus ei vastusta oma seisukohtades käesolevas kohtulahendis ka vastustajale

-ist tulenevat õigust andmekogudes säilitatavatele andmetele tuginemiseks, kuid noore ettevõtja toetuse eraldamise otsustamine peab toimuma kooskõlas toetuse eesmärgiga.

1. „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ kohaselt käsitletakse üldreeglina noore põllumajandustootjana isikut, kes on õigustatud saama kõrgemat toetuse määra, füüsilisest isikust ettevõtjat, kes on taotlemise hetkel noorem kui 40 aastat. Sama põhimõte kehtib ka nendele äriühingutele, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilistele isikutele või aktsionäridele/osanikele, kes on taotlemise hetkel nooremad kui 40 aastat, samuti ka ühistegevuse organisatsioonidele, kelle kõik liikmed või lepingulise koostöö korral kõik taotlejad korral vastavad eelpool nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjatele või äriühingule kehtestatud nõuetele.
2. PRIA peadirektori 19.11.
3. a otsusega nr 13-6/1276 jäeti URISSAARE RANTŠO OÜ taotlus rahuldamata Määruse nr 68 § 2 lg 5 alusel, mis sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja ega osaühingu ükski osanik ei tohi taotluse rahuldamise ajaks olla tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu (vaidlust ei ole selles, et nimetatud lõike mõttes oli nimetatud äriühing 18 kuulise tähtaja ületanud). Samuti sama määruse § 2 lg 6 alusel, mille kohaselt, juhul kui 3 füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik on taotluse rahuldamise ajaks tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu, ei tohi füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu aastane müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist olla suurem kui 2 400 eurot ajal, kui füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik omas äriühingus osalust.
4. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et äriregistri andmetel on taotleja ainuosanik Priit Oks omanud ajavahemikul 14.05.09 - 08.11.12 33%-list osalust OÜ-s Crepers, mis tegutses ajavahemikul 23.03.09 kuni 08.11.12 ja mis on äriregistrist kustutatud seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega.

§ 76

lg 3 p 1 kohaselt on taotleja kohustatud võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust. Kuna OÜ Crepers on äriregistrist kustutatud, majandusaasta aruanded puuduvad, siis ei ole vastustaja käsitluse kohaselt PRIA-l olnud võimalik kontrollida Määruse nr 68 § 2 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete täitmist.

§ 76

lg 4 kohaselt kontrollib taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele PRIA oma pädevuse piires. Taotluse kontrollimise käigus kontrollitakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

§ 76

lg 5 järgi kontrollitakse taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus.

§ 76

lg 6 kohaselt on taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. 15. Kaebaja on nii vaide- kui kohtumenetluses seisukohal, et ettevõtte Crepers OÜ tegevust on võimalik kontrollida, paludes juhatuse liikmetel esitada ettevõtte tegevusega seotud dokumentatsiooni. Vaidlustatud otsuse kaalutlustest ei tulene, miks käesolevale kaasusele ei kohaldatud vastustaja poolt

§ 76

lg-s 6 sätestatut, või miks välistas äriühingu äriregistrist kustutamine selle sätte kohaldumise. Kaebaja esitas vaidemenetluses PRIA-le äritoimiku koopia ning märkis, et kui esitatud dokumentidest ei piisa, saab esitada ka erinevaid ostuarveid, millega tõendada, et ei juriidiliselt ega sisuliselt ei tegelenud Crepers OÜ põllumajandusega. Kaebaja viitab vaides ettevõtte tegevuskoodile – EMTAK kood 46191, mida uue põhikirjaga ei muudetud. Kaebaja väidab, et pärast äriühingu ümberkujundamist 21.05.

1. a ei muudetud tegevusala. EMTAK 2008 selgitavate märkuste kohaselt (EMTAK 2008 – selgitavate märkustega; arvutivõrgus kättesaadav: {http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008_0.pdf, 15.06.2016 } on ettevõtte tegevusalaks EMTAK koodi 46191 järgi mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Ettevõtte tegevusala määratlemisel EMTAK-i koodi alla peaks ettevõtja valima tegevusala, mis kõige rohkem kirjeldab ettevõtte tegevust. EMTAK kood 46191 kuulub G jakku 46 ossa, kuhu kuulub igat liiki kaupade hulgimüük ja müügiga kaasnevad teenused. Hulgimüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük teistele ettevõtjatele. Hulgimüüja on müüdava kauba omanik. Hulgimüüjate hulka kuuluvad kauba-maaklerid ja ostuagendid, kokku- ja ülesostjad ning ühistud, kes turustavad põllumajandustoodangut. Hulgimüüja tavaliselt komplekteerib, sordib ja liigitab kaubapartiisid, pakendab mahtkaupu, pakendab ümber ja jagab väiksemateks kogusteks 4 (nt farmaatsiatooted); ladustab ja külmutab kaupu, toimetab kohale ja paigaldab, tegeleb müügiedendusega ning kujundab etikette. Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük kaupluste, kaubamajade, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, tänavamüüjate, lävemüüjate (door-to-door sales persons), Interneti ja oksjonite kaudu isiklikuks või majapidamises kasutamiseks. Enamik jaemüüjatest on müüdava kauba omanikud, kuid müüa võib ka volituse alusel (vahendajad).
2. Vastustaja leidis vaideotsuses (tl 29), et õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt saab PRIA tegevusala ja müügitulu kindlakstegemisel aluseks võtta vaid äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete andmed. Kaebusele esitatud vastuses (tl 81) kordab vastustaja oma seisukohta, leides, et taotleja poolt ühes vaidega esitatud dokumente ei saa PRIA arvesse võtta juba põhjusel, et see ei sisalda teavet kogu äriühingu tegutsemise aja kohta, samuti ei ole PRIA-l võimalik selle põhjal veenduda esitatud andmete õigsuses. Äriregistri kanne kehtib aga kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (ÄS § 34 lg 2). Majandusaasta aruande esitamine äriregistrile oli antud juhul OÜ Crepers seadusjärgne kohustus, mis oli täitmata ja muid esitatud andmeid taotleja vastavuse hindamisel ei ole põhjust aluseks võtta ja neid ei ole ka esitatud.
3. Seega on poolte vahel vaidlus, kas PRIA on õigesti taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel tuginenud üksnes äriregistris sisalduvatele andmetele või on taotleja varasemat põllumajandusliku majandustegevusega tegelemist võimalik tõendada ka muude asjakohaste tõenditega.
4. Vaidluse on põhjustanud põllumajandusministri Määruse nr 68 § 2 lg 5 kohaldamine. Säte näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja ega osaühingu ükski osanik ei tohi taotluse rahuldamise ajaks olla tegelenud põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu. Nagu eelpool osundatud jaatab kohus vastustaja seisukohta Määruse nr 68 § 2 lg 6 tõlgendamisel. Käesolevas kohtuasjas on taotluse PRIA-le esitanud Urissaare Rantšo OÜ, mille ainuosanikuks on Priit Oks. P. Oks on äriregistri andmetel kohtuotsuse tegemise aja seisuga seotud viie äriühinguga, millest üks – OÜ Crepers on registrist 08.11.2012 kustutatud. PRIA tugines taotluse rahuldamata jätmisel üksnes asjaolule, et kuna OÜ Crepers pole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, millega äriühing tegeles. Teiste P. Oksaga seotud äriühingute ega MTÜ Eesti Identiteedi ja Kultuuri Koda osas PRIA-l etteheiteid vaidlustatud haldusaktide kohaselt ei olnud. Taotlemisel sai takistuseks üksnes asjaolu, et P. Oks oli 23.03.2009-18.11.2012 üks kolmest osaühingu osanikust, mille tegevusala ei ole PRIA väitel võimalik kindlaks teha ehk pole võimalik likvideerida kahtlust, et taotleja siiski tegeles põllumajandusliku majandustegevusega üle 18 kuu.
5. Järgnevalt analüüsib kohus, mis on Määruse nr 68 § 2 lg-s 5 sätestatud piirangu eesmärk. Määruse nr 68 § 2 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab osaühingu puhul selle kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Samas ei tohi taotleja olla tegelenud varasemalt üle 18 kuu põllumajandusliku ettevõtlusega. Seega eeldab toetuse saamine piisavat kogemust ja oskusi, kuid toetuse saaja ei tohi siiski olla varem põllumajandusega tegeledes, olulisel määral veel kasu teeninud. Toetus peaks aitama tal põllumajandusliku tegevusega alustada või juba alustatud tegevuse tõsisemalt käima lükkama.
6. Urissaare Rantšo OÜ esitatud toetuse avalduse lisa 1 Äriplaani (tl 10-18) kohaselt on PRIA-lt taotletava toetuse abil kavandatava tegevuse eesmärgina välja toodud põllumajandusliku tegevuse taasalustamine oma vanavanematele kuulunud talumaadel. Urissaare Rantšo OÜ osanik ja juhatuse 5 liige P. Oks on vanaisa kõrval Urissaare talus lapsepõlvest peale kogemusi mesinduse, looma- ja teraviljakasvatuse valdkonnas omandanud. Äriplaani p 9 kohaselt omab P. Oks Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolist saadud kutsetunnistust, spetsialiseerumine veisekasvatusele. Ettevõtjal on plaanis tegeleda lihaveisekasvatusega. Kohtu hinnangul ei saa ilma taotlust sisuliselt hindamata välistada kaebaja õigust toetuse saamiseks, s.t taotlust ei saa selles menetlusetapis, milles PRIA tegi kaebaja suhtes lõpliku tagasilükkava otsuse pidada ilmselgelt perspektiivituks.
7. Kaebaja on kohtule 27.05.
8. a esitanud tõendid tõendamaks, et OÜ Crepers tegeles
9. a suvel ostu ja müügiga toitlustusvaldkonnas. Kaebaja käsitluse kohaselt toimus ettevõtte tegevus ühel suvel (tl 88). Samas on kohtule esitatud tõend Triofox OÜ arve nr 001, 14.05.2010, (tl 90) millest nähtub, et on osutatud arve toitlustamise eest Järvakandi laadal 20.06.
10. Kohtule esitatud tõendite põhjal võib kirjeldada OÜ Crepers tegevusala
11. a suvel ja
12. a mais pigem toidukaupade jaemüügina (vahendus).
13. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 4 lg-le 5 peab ettevõtja teatama äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. OÜ Crepers on 21.03.
14. a kandeavaldusega teatanud, et nende põhitegevusala vastab EMTAK 2008 koodile
15. 21.05.
16. a on ettevõtja ise teatanud, et nende põhitegevusala kood on sama – mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.
17. Seega on kaebaja põhjendatult tõstatanud küsimuse, kuidas peab põllumajandusliku tegevusega alustav noor ettevõtja tõendama toetuse taotlemisel oma mittetegelemist põllumajandusega, kui ta on olnud osanik osaühingus, mis on jätnud äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded ning seetõttu ÄS § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud.
18. Sisuliselt nõuab vastustaja kaebajalt negatiivse asjaolu tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole Määruse nr 68 § 2 lg-s 5 sätestatud piirangu eesmärgiks välistada noore ettevõtja toetuse saajate ringist need ettevõtjad, kes on deliktselt käitunud äriregistrile andmete esitamisel. Ajakirjanduse andmetel on majandusaasta aruannete esitamata jätmine suhteliselt levinud (vt nt {http://majandus24.postimees.ee/3730209/aruannetega-hilinevad-ettevotjad-hakkavad-trahvisaama?_ga=1.148577719.165712929.1459343737, 15.06.2016}). Vastustaja ei ole oma kaalutlustes esitanud sõnaselget seisukohta ettevõtte registrist kustutamise tähendusele käesoleva kaasuse aspektist olukorras, kus majandusaasta aruannete esitamata või hilinenult esitamine on muutunud normiks.
19. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et äriregistrile esitatavad majandusaasta aruanded on vaidlusaluste asjaolude suhtes PRIA-le kõige vähemkoormavalt kontrollitavad ja peaksid ilmselt olema ka ülevaatlikumad kaebaja poolt vaide- ja kohtumenetluses esitatud tõenditest.
20. Vastustaja on kohustuslikus kohtueelses menetluse tuginenud Määruse nr 68 seletuskirjale (vaideotsuse 4 lõik, tl 26). Seetõttu palus kohus PRIA-l esitada kohtule osundatud seletuskirja. Määruse nr 68 seletuskirja §-i 2 lõiget 6 käsitlevas osas on määrusandja kaebajat puudutavas osas pidanud võimalikuks sõnaselgelt 6 väljendada oma seisukoha: “ Taotlemisel ei loeta takistuseks, kui /…/ osaühingu füüsilisest isikust osanikel on olnud osalus /…/ osaühingus, /…/ mille tegevusala ei kuulu põllumajanduse ja seda teenindavate tegevusalade hulka. Tegevusala kandmisel äriregistrisse kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK).“
21. Kohus on asjas kogutud tõendite pinnal seisukohal, et vastustaja on käesoleval juhul oma nõudmistes läinud kaugemale, s.t sisuliselt vastupidisele seisukohale Määruse nr 68 seletuskirjast, millele ta on käesolevas menetluses ise viidanud. Vastustaja ei ole selles osas esitanud mingeidki kaalutlusi. Kuna vastustaja kaalutlustest ei ilmne, milles seisneb käesoleva kaasuse erinevus määrusandja tõlgendusest sama sätte osas, siis puudub kohtul veendumus, et vastustaja on õigesti kohaldanud kaalutlusõiguse eesmärki ja piire (HKMS § 158 lg 3). Seetõttu peab kohus vaidlustatud otsust kaalutlusvea tõttu materiaalselt õigusvastaseks ja tühistab otsuse ning kohustab vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja diskretsioon ei ole käesoleval juhul redutseerunud nullini.
22. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 7