S § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 02.06.2016.a. 1 1-16-8889 Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. VÕS § 1043 alusel välja mõista Natalja Tõnisson´ilt tsiviilhagi S P´i kasuks 1642,18 €, milline kanda kannatanu arveldusarvele nr EExxx SEB Pank.
, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Natalja Tõnisson´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1175 €; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 16E-LäS0013/082) kulu 271 €; - DNA ekspertiisi (akt nr 16E-GE0708) kulu 5187 €; - ambulatoorne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 70
lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde: - 3 DVD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures.
lg 3 p 4 kohaselt hävitada asitõendite lattu hoiule antud objektid: - puruksrebitud ja kokkukägardatud otsus väärteoasjas (pakend nr 3); - musta värvi plastikust peaga ja kõverdunud teraga kööginuga (pakend nr 4); - A.Pil lahangu käigus seljast võetud tuunika, aluspüksid ning rinnahoidja (pakend nr 3). Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 20.04.2017.a. Süüdistuse sisu Natalja Tõnissoni süüdistatakse selles, et tema 31.05.2016 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid kella 21.00-23.54 vahel Pärnu maakonnas T vallas P külas x maja köögis lõi omavahelise tüli käigus ühel korral noaga A.Pi kõhupiirkonda, põhjustades A.Pil kõhuõõnde ja kõhukelmetagusesse ruumi tungiva torke-lõikehaava koos kõhukelme, suurrasviku vigastusega vasakul pool keskkõhul, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning peaajuturse ja kannatanu suri saadud vigastusse sündmuskohal. 2 1-16-8889 Oma sellise tegevusega pani Natalja Tõnisson toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtlikult teise inimese tapmise. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Natalja Tõnissoni süü A.Pi tahtlikus tapmises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Natalja Tõnissoni süüdimõistmist ja tema karistamist KarS § 113 lg 1 järgi vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud. Kaitsja leidis, et Natalja Tõnisson tuleb süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et Natalja Tõnissonile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav viibis 31.05.2016 külas A.Pil H Nle kuuluval kinnistul (väljatrükk kinnistusregistrist kd I, tl 74) ja koos oldi tarvitatud alkoholi mitu päeva. Samuti ei ole vaidlust selles, et 31.05.2016 õhtuks enne kella 21.00 olid A.Pi elukohta jäänud süüdistatav Natalja Tõnisson, A.Pi, TL, AS ja O L. Süüdistatav A.Pi juures viibimist ja alkoholi tarvitamist ei eita, ka on kinnitanud seda kohtus üle kuulatud tunnistajad O L, A N, A S ja M K. Samuti nähtub see tunnistajate T S, T L ja T K kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et A.P ja süüdistatav olid läinud 31.05.2016 nii mõnelgi korral omavahel konflikti ja uuesti leppinud. Tunnistajate T L, T S, A S ja M K ütlused kinnitavad, et naiste vahel toimus konflikt, kus üksteist sõimati. Tunnistaja M K ütluste kohaselt naised ka maadlesid omavahel, tirisid juustest. Tunnistaja T S oli aga konflikti ajal näinud süüdistatava käes ka nuga. Süüdistatav ise ei eita, et tema ja A.Pi vahel oli ebameeldiv hetk, kuid asi sai lahendatud. Arvestades, et kõik tunnistajad (v.a O L) olid tol päeval A.Pi juures tarvitanud alkoholi, võisid tunnistajad näha ja tajuda naiste vahel toimunud konflikti erinevalt, kuid tõendamist on leidnud, et Natalja Tõnissoni ja A.Pi vahel toimus ka 31.05.2016 päeval konflikt. 31.05.2016 õhtuks olid A.Pi juurde jäänud süüdistatav Natalja Tõnisson, A.P, T L, A S ja O L. A S oli selleks ajaks tarbinud juba sellisel määral alkoholi, et tema enamus aega magas kas toas või õues. Mingil hetkel ta üritas A.Piga rääkida, aga kannatanu ei vastanud, tundus nagu magavat tooli peal. O L ütluste kohaselt tuli tema A juurde tagasi kella 21.00 paiku. Kui ta tuppa tuli seisis A köögis ja ütles, et hakkab suppi tegema, Natalja Tõnisson ja T L istusid köögis laua ääres, A S magas kõrvaltoas ning ka tunnistaja ise läks kõrvaltuppa ja heitis voodisse pikali. Tunnistaja on joonistanud isikute jms paiknemise kohta ka omakäelised skeemid (kd II, tl 92-93). Kuivõrd O L ei jäänud kohe magama, kuulis ta mis köögis toimus. Algul oli köögis rahulik ja muusika mängis vaikselt ning ta kuulis, et käis iseloomulik kolksatus A tooliga ja sellest järeldas, et A istus toolile. O Le sõnul istub A alati sellel toolil ja kui sellele istuda läheb see vastu seina ja teeb kolksatuse. Kolksatust kuulis tunnistaja ainult üks kord. Seejärel keerati muusika valjemaks ning algas vaidlus Natalja Tõnissoni ja A.Pi vahel, mis kestis pikemat aega ning peale seda oli korraga vaikus, muusika mängis, aga inimesed ei rääkinud. Tunnistaja läks vähe aja pärast kööki ja nägi seal T L, kes palus end koju viia. Natalja Tõnissoni enam ei olnud, otsisid teda, kuid ei leidnud. A.P magas laua ääres imelikult norsates, tõmbas kuidagi hinge raskelt. T koju viies leidsid Natalja Tõnissoni tee äärest, kus ta hääletas end auto peale. Natalja Tõnisson oli paljajalu ja õllepurk käes. Kella 23 ajal läks tunnistaja tagasi A.Pi elukohta ning leidis kannatanu samas asendis nagu ta oli mahajäänud, kuid nüüd ta enam ei hinganud ja laigud olid peal. Tunnistaja kutsus kiirabi kell 3 1-16-8889 23.51.23. Tunnistaja tehtud kõne hädaabinumbrile 112 on vaadeldud ka asitõendi 03.06.2016 vaatlusprotokollis (kd I, tl 170-172), millest nähtub 31.05.2016 kell 23.51.23 tehtud kõne aeg, telefoninumber ja kõne sisu. Samuti kinnitavad seda patrullileht kutsungile nr 5371 (kd I, tl 174175) ja kiirabikaart (kd I, tl 117). Kohtuistungil T L keeldus tunnistajana ütlusi andmast
Prokuröri taotlusel
lg 1 p 2 alusel võttis kohus tunnistaja T L kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina vastu ning tema ütlused (kd II, tl 69-75, 76) avaldati kohtuistungil. Prokurör esitas sinna juurde ka T L 02.06.2016 kahtlustatavana antud ütlused (kd II, tl 64-68), kuivõrd tunnistaja viitab oma ülekuulamisel nendele ütlustele. Tunnistaja T L ütluste kohaselt istusid nad 31.05.2016 õhtul köögis, s.o A, T, Natalja ja S, kuid S läks mingi aeg magama. Vahepeal tuli ka O, kuid läks ka kõrvaltuppa, sinna kus S juba magas. Nemad kolmekesi jäid kööki jooma, T istus kahe naise vahel, A istus akna all puidust aiatooli ja Natalja istus temast vasakul käel. Mingi hetk hakkasid naised tema pärast vaidlema ja sõimama üksteist, mis kestis 10-20 minutit. Seejärel ühel hetkel Natalja tõusis püsti ja läks tunnistaja selja tagant istuva A tooli ette, millest tunnistaja järeldas, et Natalja soovib midagi teha. Tunnistaja on joonistanud selle kohta ka omakäelise skeemi (kd II, tl 76). A toolilt püsti ei tõusnud, kuna ei suutnud, kuid võis ajada selja sirgu. Selliselt jäi Natalja Tõnisson seljaga T L poole ning tunnistaja nägi, kuidas Natalja tegi parema käega löögiliigutuse A suunas, kuskile kehapiirkonda. Ta ei näinud, kas Nataljal ka löögi tegemise ajal midagi käes oli, kuna Natalja keha varjas selle ära. Seepeale A pobises vaid midagi, Natalja läks istus tagasi oma toolile ning T lahkus välja tualetti. Tagasi tulles ei olnud Nataljat ei köögis ega majas ning A tundus magavat. T palus end O koju viia, tee pealt hääletamast võeti peale ka Natalja. 31.05.2016.a sündmuste käiku on Natalja Tõnisson kirjeldanud enam-vähem sellisena nagu kõik teised tunnistajad, kuni sinnamaani, kui ta jäi A.Pi ja T Lga 31.05.2016 õhtul kööki. Natalja Tõnissoni ütluste kohaselt kui istuti köögis, tekkis neil Aga sõnavahetus, kuid mis ei olnud tõsine ja kestis paar minutit. Kui T läks tualetti tõusis A püsti ning ta palus A endale midagi selga panna, mille peale A lõi teda ootamatult vastu pead. Seepeale otsustas ära minna. Kui ta püsti tõusis oli A otse tema ees ja ta lükkasin teda kahe käega kõrvale laua poole. Kui ta köögist hakkas ära minema, vaatas uksel tagasi ja nägi, et A.Pil oli nuga käes, läks tagasi, hakkas nuga käest ära väänama, saigi selle kätte ja välja minnes viskas noa kuhugi, kuhu, täpselt ei mäleta. Natalja Tõnissoni poolt ära visatud nuga on käidud mitmel korral sündmuskohal otsimas (sündmuskoha vaatlusprotokollid kd I, tl 55-73, tl 75-87, tl 88-92) ning ära on võetud mitmeid nuge, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides (kd I, tl 149-156, tl 157-161, tl 162-164, tl 165-166, tl 167-169). Noa leidmiseks on viidud läbi ka ütluste ja olustiku seostamine (kd I, tl 199-212), mille käigus on Natalja Tõnisson näidanud ette kõikvõimalike kohti, kuhu ta võis kuriteo toimepanemise järgselt selle noa visata, kuid nuga ei leitud. Sündmuskoha 02.06.2016 vaatlusprotokollist ja asitõendi 31.08.2016 vaatlusprotokollist nähtub, et elumaja eeskojast leiti toolilt musta värvi plastikust peaga kööginuga, mille tera on määrdunud tuhaga ja mis on vasakule poole kõverdunud. Nimetatud nuga on ainuke, millelt leiti A.Pi verd. 02.06.2016 ekspertiisimaterjali võtmise protokollid, 11.06.2016 ekspertiisimäärus (kd I, tl 118-122, 123-125) ja 15.08.2016 ekspertiisiakt nr 16E-GE0708, lisad 1-2 (kd I, tl 126-139) tõendavad, et kõverdunud teraga kööginoalt leitud proovist (sisaldas inimverd) saadi DNA-profiil, mis on kokkulangev A.Pi DNA-profiiliga. Verd leiti noalt mitmelt kohalt, mis viitab sellele, et selle noaga ei ole A.Pi üksnes kriimustatud, vaid kokkupuude noaga oli suurem. Kaitsja leidis, et kuna surnu ekspertiisiaktis tuvastatud kõhul oleva haava pikkus (3
lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas osaleda tunnistajana teiste seas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kriminaalasja menetlevaks ametnikuks saab olla uurimisasutuse ametnik, kes teeb kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid. Uurimisasutuse ametnikku, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör taotles tunnistaja A T ülekuulamist põhjusel, et tunnistajale on saanud midagi teatavaks menetlustoimingu väliselt. Tunnistaja A T on Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskonna uurija, kes viis asja menetlenud uurija palvel Natalja Tõnissoniga läbi vestelda, et teda ette valmistada kahtlustatavana ülekuulamiseks. Seega on lubatav menetleja ülekuulamine tunnistajana süüdistatava antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tunnistaja A T ütluste kohaselt kohtus ta 25.07.2016 arestimajas Natalja Tõnissoniga tema kaitsja juuresolekul. Kohtumisel näitas Natalja Tõnisson tunnistaja peal ette, kuidas toimus tema ja A vahel noa pärast võitlus. Natalja võttis tunnistaja käest kinni, tegi mingisuguseid liigutusi, mis lõppes Natalja Tõnissoni poolt parema käega tehtud torkeliigutusega tunnistaja alakõhu suunas ehk süüdistatav tegi tunnistaja vasakule poole alakõhtu torke liigutuse. Tunnistajale jäi arusaamatuks Natalja tegevus, kuivõrd ta on mh politseis eriväljaõppe instruktor, siis tema arvates Natalja ette näidatud liigutus ei olnud suunatud ühegi eseme käest äravõtmisele, vaid see oli konkreetne tunnistaja suunas tehtud kiire liigutus. Kohtuistungil Natalja Tõnisson torkeliigutusest ei rääkinud. Prokurör esitas kohtule ka 28.07.2016 nõudekirja, 29.07.2016 vastuse ning asitõendi 11.08.2016 vaatlusprotokolli (kd I, tl 176-187), kus on vaadeldud Pärnu politseijaoskonna arestimaja kaamera salvestust menetleja ja Natalja Tõnissoni kohtumisest. Kaitsja vaidles kohtuistungil nimetatud tõendi vastuvõtmisele vastu. Kaitsja leiab, et arestimaja sisekorraeeskiri § 62 lg 3 kohaselt võib kokkusaamisi jälgida, kuid mitte salvestada. Seega
lg 3 kohaselt kui kasutatakse asitõendi kogumiseks ja mõneks muuks selliseks toiminguks tehnikavahendeid, siis tuleb sellise tehnikavahendi kasutamisest teavitada nii kaitsjat kui süüdistatavat/kahtlustatavat. Kuna antud juhul seda tehtud ei ole, on tegemist ebaseadusliku tõendiga. Samuti leiab kaitsja, et antud videosalvestamise näol ei ole tegemist asitõendiga
lg 1 mõttes, seega ei saa seda asitõendina vaadelda ega tõendina sellist dokumenti esitada. Prokurör vaidles kaitsjale vastu ja leiab, et nimetatud tõend on tõendina lubatav. Prokurör leidis, et videosalvestust vaadeldaksegi asitõendi vaatlusprotokollina. Antud videokaamera salvestusel näitab Natalja Tõnisson uurijale, kuidas noaga löömine toimus. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et arestimaja sisekorraeeskirja (RT I, 30.09.2011, 4) § 62 lg 3 kohaselt kokkusaamist kaitsjaga on lubatud üksnes jälgida, s.t visuaalset kontrolli ehk pealtvaatamist. Antud juhul ei olnud aga tegemist kinnipeetava ja kaitsja vahelise kokkusaamisega, vaid menetleja ja kinnipeetava kokkusaamisega, mille juures viibis kaitsja. Seega ei ole kohtumise videosalvestamine keelatud. Videokaamerate olemasolu oli kaitsjale teada. Kaitsja tugines oma vastuväites ka
lg-le 3, mille kohaselt kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile 6 1-16-8889 selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki. Samuti viitab ka
sellele, et uurimis- või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa võib filmida või heli- või videosalvestada ning sellest peab tunnistajale või menetlusosalisele teatama enne uurimis- või muu menetlustoimingu algust. Antud juhul menetleja ei läinud Natalja Tõnissoniga kohtuma eesmärgiga viia läbi uurimis- või muu menetlustoiming või koguda tõend, mida pidas vajalikuks videosalvestada. Kohtumise eesmärk oli kahtlustatava ettevalmistamine tema ülekuulamiseks. Seega ei olnud menetleja kohustatud teavitama kaitsjat, et kohtumist videosalvestatakse. Menetleja eeldas, et see on kaitsjale teada. Menetleja on peale kinnipeetavaga kohtumist küsinud arestimajalt kohtumise kaamera salvestust, mis on 11.08.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud. Kaitsja leidis, et antud videosalvestuse näol ei ole tegemist asitõendiga
lg 1 mõttes, kuna tegemist ei ole kuriteo objektiks olnud asjaga, kuriteo toimepanemise vahendiga, kuriteojäljega asjaga, kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objektiga, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kohus nõustub kaitsjaga, et antud videosalvestuse näol ei ole tegemist asitõendiga
lg 1 mõttes, kuid see ei muuda seda tõendit ebaseaduslikuks või lubamatuks.
kohaselt on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid ning vaatluse objektiks võib olla mh ka muu objekt. Antud tõendi pealkirjaks on küll asitõendi vaatlusprotokoll, kuid see ei muuda selle tõendi sisu. Vaatlusprotokolli koostaja on viidanud protokollis
§-le 86, mille alusel koostatakse dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 11.08.2016 asitõendi vaatlusprotokoll on lubatav tõend. Videosalvestis kinnitab tunnistaja A T ütlusi. Surnu ekspertiisiaktiga on tõendatud, et A.Pi surma aeg on 31.05.2016.a ning surma põhjus on kõhuõõnde ja kõhukelmetagusesse ruumi tungiv torkelõikehaav koos kõhukelme, suurrasviku vigastusega vasakul pool keskkõhul, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (verikõht) ja peaajuturse, vigastused on elupuhused ning surm saabus orienteeruvalt 30 minuti jooksul peale vigastuse tekitamist. Kaitsja oma kohtukõnes tõi välja asjaolu, et A.Pi seljas olnud tuunikal puudus noalöögi auk. Samuti omas kaitsja arvates erilist tähtsust asjaolu, et verd väljaspool vigastust praktiliselt ei olnud, kuigi ekspertiisiakti kohaselt olid A.Pi vigastused elupuhused. Surnu ekspertiisiaktis kirjeldatu kohaselt on surnukehal seljas olnud tuunika kõhu piirkonnast laiguti määrdunud verekahtlase ainega ning tuunika alumisel serval on riidevigastus. Ka asitõendi 11.08.2016 vaatlusprotokollist ja selle fotodelt (kd I, tl 140-148), mille käigus on vaadeldud kannatanu A.Pi seljas olnud riideid, nähtub riide lõikevigastus ja selle juures veremäärdumine. Eeltooduga on ümber lükatud kaitsja väide, et tuunikal puudus noalöögi auk. Kuna ekspertiisiakti kohaselt tekkis A.Pil noaga tekitatud vigastuse tagajärjel sisemine verejooks, siis on igati arusaadav, miks väljaspool haava oli verd vähe. Seega on ka kaitsja viide verehulgale väljaspool vigastust asjakohatu. Eeltooduga alusel on tõendamist leidnud, et A.Pile löödi ühel korral noaga kõhtu ja see löök tekitas mitmeid sisemisi vigastusi, mille tagajärjel kannatanu suri. Kohus tuvastas, et kannatanule tekitati vigastus kõhtu istuvas asendis ja A.P ei ole peale vigastuse tekkimist ennast liigutanud. Süüdistatav on oma viimases sõnas avaldanud, et tema arvates tappis A.Pi kas T L või H N. Tema arvab, et T oli kokkulepe tunnistajatega, et teda laimata, istuma panna ja ennast päästa. Natalja Tõnisson kohtuistungil ütlusi andes ei osanud öelda, miks T L tema kohta selliseid ütlusi andis. Süüdistatava sellised väiteid ei ole aga eluliselt usutavad. Süüdistatav ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks pidid tunnistajad andma valeütlusi ja Natalja Tõnissoni süüstama. Tunnistaja T L ütluste usaldusväärsust kinnitab see, et ta on kogu menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi ning tema ütlused langevad kokku teiste tõenditega. Tunnistaja T L oli õigus ütlusi mitte anda oma 7 1-16-8889 elukaaslase vastu ja tal oli võimalus välja mõelda ka mõni muu versioon oma elukaaslase kaitseks, kuid ta otsustas, nagu ta on öelnud oma ülekuulamisel, kõik ausalt ära rääkida. Kui T Ll oli soov Natalja Tõnissoni laimata ja ennast päästa, nagu süüdistatav väitis, siis jääb arusaamatuks, miks tunnistaja andis ütlusi, et ta ei näinud, kas Natalja Tõnissonil oli A.Pi suunas tehtud liigutuse ajal midagi käes või mitte, kui tal oli võimalus kohe valetada ja öelda, et Natalja Tõnissonil oli nuga käes ja ta lõi sellega kannatanut. Tunnistajate ja H N ütluste kohaselt viibis ta 31.05.2016.a. haiglas ja keegi teda ka kodus ei näinud. Seega ei vasta tõele ja on teiste kogutud tõenditega ümber lükatud Natalja Tõnissoni väited, et tapjaks võis olla ka H N. Kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi vihjet selle kohta, et kellelgi teisel peale Natalja Tõnissoni oli põhjust A.P tappa või tema suhtes vägivalda kasutada. Põhjust A.Pi noaga löömiseks oli aga Natalja Tõnissonil. Natalja Tõnisson küll andis ütlusi, et tema ja A suhted olid normaalsed, kuid kinnitas, et talle ei meeldinud A käitumine, kuna A ajas tema mehele T Lle ligi ja sellest tekkis tüli juba 31.05.2016 päeval. Ka tunnistaja T L ütluste kohaselt oli Natalja Tõnisson A.Pi peale väga armukade, kuna A lõi L külge ning Natalja ei salli A silmaotsaski. Tunnistaja kirjeldab ka seda, et Natalja Tõnisson oli õhtul köögis Aga tülitsemise ajal väga agressiivne. Tunnistaja T L iseloomustas Natalja Tõnissoni kui isikut, kes võib purjus peaga olla väga agressiivne, kui teda närvi ajada. L kinnitas ka, et Natalja on ka teda tüli käigus löönud ja korra oli neil omavahel juhus, kus Natalja kinnitas, et ta tahtis L peaaegu noaga lüüa. Ka tunnistaja L R ütluste kohaselt oli Natalja Tõnisson alkoholijoobes väga agressiivne ning ta on sattunud peale Natalja ja T tülile, kus Natalja ähvardab T ära tappa, hoides samal ajal käes nuga. Tüli põhjuseks arvas olevat A, kuna Natalja on väga armukade ja tunnistaja teab, et A ajas Tle külge. Süüdistatava vägivaldusele viitab ka see, et Natalja Tõnissoni suhtes on 2012.a kohaldatud ka
Natalja Tõnisson kahtlustati selles, et ta lõi oma endist elukaaslast ühel korral noaga kaela piirkonda ja ühel korral noaga selja piirkonda, tekitades sellega kannatanule valu ja tervisekahjustused. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 70
Varasemad karistused ei ole aga Natalja Tõnissoni mõjutanud mitte toime panema uusi süütegusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegude asjaolusid (tegu pandi toime noaga, kuid see ei olnud ette planeeritud ja ei sisaldanud endas korduvat intensiivset vägivalda), süüdlase isikut, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb Natalja Tõnissonile mõista karistus tapmise eest alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 8 aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise päev (s.o 02.06.2016), sest eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Kannatanu S P on esitanud Natalja Tõnissoni vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 2090,18 eurot. Kohtuistungil kannatanu täpsustas tsiviilhagi ning palus süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 1642,18 eurot, kuivõrd ohvriabi seaduse alusel on kannatanule hüvitatud matuse korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Tsiviilhagi suuruse ja tõendatuse osas vastuväiteid kaitseaktis, istungil ega kohtuvaidlustes kaitsja ega süüdistatav ei esitanud. Kaitsja avaldas, et kuna Natalja Tõnisson ei ole A.Pi tapmist toime pannud, ei toeta ta tsiviilhagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. 10 1-16-8889 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega järeldab kohus, et kahju hüvitamise eesmärk saab olla täietud siis, kui väljamõistetud kahjuhüvitis on tegelikult tekkinud kahjuga võrreldes võimalikult ligilähedane. Kriminaalasjas on tõendatud, et A.Pi surma põhjustas Natalja Tõnisson. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Natalja Tõnisson S Ple varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kohtule on esitatud hagi tõendamiseks OÜ Kihnu Puukoi arve summas 324 eurot, OÜ Vinuk arve summas 78 eurot, Mimi OÜ Unistute lillepoe kviitung summas 123 eurot, erinevate poodide kviitungid kokku summas 202,14 eurot ja pangakonto väljavõte (erinevates poodides tasuti pangakaardiga kokku summas 313,04 eurot), mis tõendavad matusega seotud kulusid. Samuti tegi kannatanu matusega seoses kulutusi erinevatele teenustele, mille kohta kannatanu ei ole arveid ega kviitungeid esitanud, kuid milliseid kulutusi peab kohus põhjendatuks ja usutavaks. Kannatanu tasus kirikulauljatele 100 eurot, hauakaevatele 120 eurot, kokkadele ja abilistele 300 eurot, preestrile 100 eurot, kiriku kasutamise ja kellalöömise eest 30 eurot. Samuti tegi hagiavalduse kohaselt kannatanu kulutusi riiete ja kirstu varustuse ostmiseks kokku 400 eurot. Ohvriabi seaduse § 13 alusel on Sotsiaalkindlustusamet S Ple hüvitatud vägivallakuriteo tagajärjel surnud A.Pi matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot ja seega vastav summa tuleb tsiviilhagist 2090,18 eurot maha arvata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tsiviilhagi 1642,18 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb süüdimõistetult välja mõista. Asitõendid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad asitõendina 3 DVD plaati, mis on pakendatud valgesse ümbrikusse. Kohus leiab, et nimetatud 3 DVD plaati tuleb
PPA Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad puruksrebitud ja kokkukägardatud otsus väärteoasjas (pakend nr 3); musta värvi plastikust peaga ja kõverdunud teraga kööginuga (pakend nr 4) ja A.Pil lahangu käigus seljast võetud tuunika, aluspüksid ning rinnahoidja (pakend nr 3). Kohus leiab, et asitõendite lattu hoiule antud objektid tuleb kohtuotsuse jõustumisel
X maja x vald x sündmuskohalt kaasa võetud 4 nuga ja noatupp on 03.10.2016 üle antud H Nle ning halli värvi metallist naiste sõrmus on 14.12.2016 üle antud S Ple. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas on
lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära ehk 1175 €. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokku summas 8876,16 €. 11 1-16-8889 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Rene Järvmägi Rahvakohtunik Peep Põlma Rahvakohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.